https://youtu.be/qFGwPMFTi80?t=22m41s Usa snaiprikooli instruktor ütleb, et ainult täpselt laskmine on täpsuslaskurite teema. Snaiper peab lisaks sellele suutma märkamatult liikuda positsioonile, tegema lasu ning eemalduma.madiss kirjutas:Snaipri puhul on kõige tähtsam oskus laskeoskus, alles seejärel tulevad positsioonile liikmine, positsiooni valik, maskeerimine, topograafia, füüsiline vorm ja muu sarnane sekundaarne jura. Need on lihtsamini arendatavad oskused aga kui ikka inimene lasta ei oska siis ta ei ole snaipriks sobilik ja kui selleks vajalikud eeldused puuduvad siis ei olegi midagi teha.
Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Antud hetkel ei toimi asjad nii - alguses TLEK, juhul kui on võitleja eriti võimekas siis SEBAK.
Allpool oleval pildil on Briti SN kooli nõuded, muuhulgas laskeoskust testitakse esimesena ja
kui ei kvalifitseeru, siis jutt lõppeb kohe.
Testimine kujutab endast korraliku poltlukuga SN relvaga 1MOA tiheduse hoidmist 100m tiirus.
Hoolimata laskude arvust. Kiivrit ja kuulivesti pole vaja kasutada, kuna see ei haaku erialaga.
SEBAKi oluliseim punkt on alles kusagil keskel.
Briti ja saksa SN koole peetekse väga tugevateks, amide oma mitte niiväga.
Allpool oleval pildil on Briti SN kooli nõuded, muuhulgas laskeoskust testitakse esimesena ja
kui ei kvalifitseeru, siis jutt lõppeb kohe.
Testimine kujutab endast korraliku poltlukuga SN relvaga 1MOA tiheduse hoidmist 100m tiirus.
Hoolimata laskude arvust. Kiivrit ja kuulivesti pole vaja kasutada, kuna see ei haaku erialaga.
SEBAKi oluliseim punkt on alles kusagil keskel.
Briti ja saksa SN koole peetekse väga tugevateks, amide oma mitte niiväga.
-he not to go to war, she not to go to a dance.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Nendele, kellel inglise keelega raskusi, tõlgin, et britid peavad oluliseks järgmisi oskuseid:
• Laskeoskus;
• Vaatlus;
• Kauguste hindamine;
• Orienteerumine;
• Snaipri erialased teadmised;
• Maskeerumine ja varjumine;
• Jälitamine.
KLis on ka esimestel kursustel testitud kandidaatide laskeoskust optilise sihikuga püssist ja tavaliselt üle poole kandidaatidest kukkus selle kolinal läbi, sest ei ole lihtsalt õpetatud sellise relvaga laskma, sest üksustes ei ole relvi ja inimesi, kes neist laskmist oskaksid õpetada. Ülematel tuli kurb meel peale ja peale seda hakati testima laskeoskust automaatidest, kuid see ei ole õige, sest kursuse käigus ei ole aega õpetada kandidaate optilise sihikuga relvast laskma, kui kogu senine laskekogemus on automaadiga.
SEBAKi esimesed 3 nädalat on tegelikult TLEK, mis ei ole õige. SEBAK peaks alati olema teise astme kursus ja võimalik ainult siis, kui peale TLEKi on erialast tegevust üksuse treenitud. SAMEK on siis meeskonnakursus nendele, kellel SEBAK läbi. Kuna kursusele ei võeta vastu ülekattega, vaid ainult niipalju, kui ametikohti ette nähtud, siis saab SAMEKit korraldada ainult iga teine või isegi kolmas aasta, sest suur osa SEBAKist katkestab erinevatel põhjustel ja samast malevast meeskonna kokkupanemine on keeruline.
Soomlasi võttis väga kukalt kratsima, kui nad kuulsid, kuidas SEBAKI ja SAMEKi käigus korraldati kümnete kilomeetrite pikkuseid rännakuid täisvarustuses. Isikukaitsevahendite kandmine eriti üksusega koos liikudes on igati hea mõte, kuid soomlased ei saada kunagi oma üldotstarbeliste üksuste patrulle kaudtule ulatusest eemale, sest see on heade meeste raiskamine. Kui patrull leiab vastase üksuse, siis esmajärjekorras tõmmatakse vastasele kaudtuli peale, lisaks saab kaudtulega toetada vastase surve alla sattunud oma patrulli eemaldumist. Kaudtule ulatusest eemale saadetakse põhimõtteliselt ainult eriüksuseid ja minimaalselt jagu või isegi 2 korraga, sest ainult siis on neil piisavalt tulejõudu kaasas, et avastamise korral kattetuld andes taganeda. Vajadusel jagunetakse kolmikuteks. Kui SN paar või isegi meeskond satuvad vastase jaoga kontakti, siis on nad kadunud, tapetakse maha või hullemal juhul võetakse vangi ja piinatakse surnuks. Selline tore perspektiiv siis nendele meestele, kes ilma oma kaudtule katteta ja väikeste meeskondadega kusagil kaitseringkonna piires iseseisvat tegutsemist harrastavad. Uzi enesekaitseks on lihtsalt halb nali, tegelikult peaksid olema igas meeskonnas vähemalt 1 KP ja ülejäänutel automaadid 40 mm raua-alusega lähikaitserelvadena.
• Laskeoskus;
• Vaatlus;
• Kauguste hindamine;
• Orienteerumine;
• Snaipri erialased teadmised;
• Maskeerumine ja varjumine;
• Jälitamine.
KLis on ka esimestel kursustel testitud kandidaatide laskeoskust optilise sihikuga püssist ja tavaliselt üle poole kandidaatidest kukkus selle kolinal läbi, sest ei ole lihtsalt õpetatud sellise relvaga laskma, sest üksustes ei ole relvi ja inimesi, kes neist laskmist oskaksid õpetada. Ülematel tuli kurb meel peale ja peale seda hakati testima laskeoskust automaatidest, kuid see ei ole õige, sest kursuse käigus ei ole aega õpetada kandidaate optilise sihikuga relvast laskma, kui kogu senine laskekogemus on automaadiga.
SEBAKi esimesed 3 nädalat on tegelikult TLEK, mis ei ole õige. SEBAK peaks alati olema teise astme kursus ja võimalik ainult siis, kui peale TLEKi on erialast tegevust üksuse treenitud. SAMEK on siis meeskonnakursus nendele, kellel SEBAK läbi. Kuna kursusele ei võeta vastu ülekattega, vaid ainult niipalju, kui ametikohti ette nähtud, siis saab SAMEKit korraldada ainult iga teine või isegi kolmas aasta, sest suur osa SEBAKist katkestab erinevatel põhjustel ja samast malevast meeskonna kokkupanemine on keeruline.
Soomlasi võttis väga kukalt kratsima, kui nad kuulsid, kuidas SEBAKI ja SAMEKi käigus korraldati kümnete kilomeetrite pikkuseid rännakuid täisvarustuses. Isikukaitsevahendite kandmine eriti üksusega koos liikudes on igati hea mõte, kuid soomlased ei saada kunagi oma üldotstarbeliste üksuste patrulle kaudtule ulatusest eemale, sest see on heade meeste raiskamine. Kui patrull leiab vastase üksuse, siis esmajärjekorras tõmmatakse vastasele kaudtuli peale, lisaks saab kaudtulega toetada vastase surve alla sattunud oma patrulli eemaldumist. Kaudtule ulatusest eemale saadetakse põhimõtteliselt ainult eriüksuseid ja minimaalselt jagu või isegi 2 korraga, sest ainult siis on neil piisavalt tulejõudu kaasas, et avastamise korral kattetuld andes taganeda. Vajadusel jagunetakse kolmikuteks. Kui SN paar või isegi meeskond satuvad vastase jaoga kontakti, siis on nad kadunud, tapetakse maha või hullemal juhul võetakse vangi ja piinatakse surnuks. Selline tore perspektiiv siis nendele meestele, kes ilma oma kaudtule katteta ja väikeste meeskondadega kusagil kaitseringkonna piires iseseisvat tegutsemist harrastavad. Uzi enesekaitseks on lihtsalt halb nali, tegelikult peaksid olema igas meeskonnas vähemalt 1 KP ja ülejäänutel automaadid 40 mm raua-alusega lähikaitserelvadena.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Isiklikuks mineva lahmimisega, hit&run stiilis, pole väga mõtet tegeleda.
Aga tulles lehe algul oleva teema juurde, siis isikukaitsevahendid arenevad päris kiirelt. Muutuvad järjest levinumaks ning efektiivsemaks. Viimase all mõistan kaitse ja kaalu/kohmakuse suhet. Kas saab sama kaalu sees rohkem kaitset, või sama kaitse läheb kergemaks. Igal juhul kasutamine levib. Kiiver, kuulivestid oma lisadega, mis lõpuks jätavad haavatavaks suht väikesed alad. Ca 15x15 .. 20x20 cm
Minu jaoks toob see kaasa ühe teise probleemi, nimelt täpsusrelvade efektiivse laskekauguse. Räägime siin esimese või teise lasuga soovitud alasse tabamisest. Kui relva täpsusklass on 2 MOA, nt M14 (ehk 6 cm@100m) siis on efektiivne tuleulatus pelgalt 300 m. Pihta võib ju kaugemalt saada, aga kui see sihtmärki ei tapa ja tulemuseks on ainult võimalik vigastus (trauma plaati tulnud tabamusest), siis ei ole tabamus efektiivne. See surub peale vajaduse kas kasutada täpsemaid relvasüsteeme ( = relv+sihtimisseadmed+laskemoon), või anda järgi ootustes. Kui poolauto TP-le eeldatakse efektiivset tuleulatust 500 m, siis tähendaks see vajadust asendada M14 mingi muu platvormiga, mis suudab tehnilises mõttes 1 moa piires tiksuda. Nt G3/SG sobiva sihikuga, midagi AR-baasil, või misiganes. Küsime usakatelt CSASSi?
Aga tulles lehe algul oleva teema juurde, siis isikukaitsevahendid arenevad päris kiirelt. Muutuvad järjest levinumaks ning efektiivsemaks. Viimase all mõistan kaitse ja kaalu/kohmakuse suhet. Kas saab sama kaalu sees rohkem kaitset, või sama kaitse läheb kergemaks. Igal juhul kasutamine levib. Kiiver, kuulivestid oma lisadega, mis lõpuks jätavad haavatavaks suht väikesed alad. Ca 15x15 .. 20x20 cm
Minu jaoks toob see kaasa ühe teise probleemi, nimelt täpsusrelvade efektiivse laskekauguse. Räägime siin esimese või teise lasuga soovitud alasse tabamisest. Kui relva täpsusklass on 2 MOA, nt M14 (ehk 6 cm@100m) siis on efektiivne tuleulatus pelgalt 300 m. Pihta võib ju kaugemalt saada, aga kui see sihtmärki ei tapa ja tulemuseks on ainult võimalik vigastus (trauma plaati tulnud tabamusest), siis ei ole tabamus efektiivne. See surub peale vajaduse kas kasutada täpsemaid relvasüsteeme ( = relv+sihtimisseadmed+laskemoon), või anda järgi ootustes. Kui poolauto TP-le eeldatakse efektiivset tuleulatust 500 m, siis tähendaks see vajadust asendada M14 mingi muu platvormiga, mis suudab tehnilises mõttes 1 moa piires tiksuda. Nt G3/SG sobiva sihikuga, midagi AR-baasil, või misiganes. Küsime usakatelt CSASSi?
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Need Kolmanda Reichi Mausrid lasevad enamus 0.5 MOA-d. Ideaalsed treeningrelvad algajatele ja mõistlikud lõhkumiseks, mida ikka treenides juhtub. Küll need uhked asjad ka tulevad.
Ja alati võib taotleda kursusele minekut, et näidata oma taset reaalis, mitte foorumis
Ja alati võib taotleda kursusele minekut, et näidata oma taset reaalis, mitte foorumis

Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Pool moa-d? Natuke ei liialda? RUAG annab moonale 1 moa garantii, relvad ise umbes sama. See lubatud 0,5 moa täpsus oleks nt Sirgalas võimaldanud head kohta saada, paraku ei kohanud seal ühtegi sellist isendit.. Kohtab seda ka foorumis, mitte sihtmärkidel. Mida sellest arvata?
Aga NMid on jätkuvalt esimesed sihtotstarbelised erialased relvad, peaasi et nendega linnukest kastis ei tehta ning laiatarberelvana peagi õigemad lahendused tulevad.
Aga NMid on jätkuvalt esimesed sihtotstarbelised erialased relvad, peaasi et nendega linnukest kastis ei tehta ning laiatarberelvana peagi õigemad lahendused tulevad.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Pilt on ilus, ning laskur on hea, aga kas see on erand või reegel? Ehk - kas seda tihedust hoiab kogu aeg? Ma olen samasuguse pildi, samal kaugusel, saanud nt Galil SN-ga. Samas ei saa seda relva pidada poole-moa relvaks. Mõnikord lihtsalt joppab. Lihtsalt märkusena, kolme lasu põhjal ei ole mõistlik relva täpsuse kohta midagi arvata. Kui lasta nt 10 5-lasulist seeriat, siis saab nonde tulemuste järgi midagi oletama hakata. Minu kogemus NM-ga oli tolle tingimuste järgi pisut alla 1 moa 100-700 m peal.
Täiendan: alla 1 moa on SN relvale igati hea ja sobilik. Aga raua kulumine andis tunda, sest mingist kaugusest alates hakkas loopima ja tabamused läksid loperguseks. Minu pakkumine - hetkel, mil 168 graanise SMK kiirus langes transsonic regiooni.
Täiendan: alla 1 moa on SN relvale igati hea ja sobilik. Aga raua kulumine andis tunda, sest mingist kaugusest alates hakkas loopima ja tabamused läksid loperguseks. Minu pakkumine - hetkel, mil 168 graanise SMK kiirus langes transsonic regiooni.
Viimati muutis Medusa, 02 Okt, 2016 17:52, muudetud 1 kord kokku.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
NM esimene suures koguses EKJ ostetud poltlukuga snaipripüss ning samas kurb näide ametkondlikust suhtumisest, kus asjaga tegeldakse peamiselt linnukese kirjasaamiseks kellegi arvestustabelis. Lõpptulemus ei huvita kedagi otsustajatest, sest lisatasusid ja autasusid jagatakse tabeli täitmise järgi
Relvakomplekti hind oli suurusjärgus 700 € ja selle eest saadi 1 püss, 1 II MS aegse tehnikaga ja pea-aegu sama vana optiline sihik, mõned varusalved ja kandekott. Kui palju igast relvast oli läbi lastud, ei olnud teada, sest sellised andmed lihtsalt puudusid. See on teada, et raua iga on kusagil 4-8000 lasku, kui soovitakse kvaliteetse tehasemoonaga hajuvust 1 MOA piires hoida. Võrdluseks, soomlased müüvad jaekliendile uut Tikka T3 Tac komplekti kaliibris 308 Win reipalt alla 1000 €. Kui võtta eriti äge ja uus mudel TIKKA T3X CTR ADJ CAL 308, siis natuke rohkem, see mudel on 10 lasu salvega ja selle mudeli baasil, mis Kanada arktika patrullidele välja töötati. Panen siia pildi ka juurde. Summuti või suudmepiduri keere on tehases peale lastud. Minu arvates väiksekaliibriline poltlukk ei vajagi suudmepidurit, see õigustab ennast ainult magnumitel, kuid summuti oleks igati mõistlik valik
Järgmiseks NM vanad optikad põlati kiiresti ära ja hakati hoogsalt M14 TP2 S&B optikaid ümber lappama Norra püsside peale, pannes M14 TP peale needsamad ärapõlatud vanad II MS optikad. S&B ostuhind oli 25000 EEK ehk 1600 €, seega komplekti hind on juba 2300 €. Siis pandi suudmepidurid külge, kuid mitte summuteid jne. Kuna poltlukuga relva laskekiirus lähivõitluses on liiga väike, siis on igati mõistlik anda Uzid enesekaitseks kaasa. Poolautomaadiga seda muret ei ole, sihik 100 m peale ja lased, kui vaja lähedale ka, kuigi püstoli võtaks ka seal ühes, kui on vaja relv positsioonile jätta.
Sellist juttu, et võiks koolitusele minna ja küll varsti läheb kõik paremaks, ei saa väga tõsiselt võetavaks argumendiks pidada, sest siin pilluvad fakte elust enesest inimesed, kes on nendel kursustel käinud ja neid läbi viinud ning laos relvakastide kõrval seisnud ning paberites tuhninud. KVJ on isiklikult öelnud, et 10 a jooksul suuremat SN-relvade hanget ei tule, sest NM ja muud olemasolevaid relvi on piisavalt ja prioriteedid on mujal ning sellest dekaadist on enamik järgi. Rahalaeka seisu ja prioriteetidega kursis olevad ütlevad, et järgmine hange on mitte varem kui 2023-2025 ja sealgi on peamine teema selleks ajaks amortiseeruvatele 2007 ostetud TRG 42 asendajate leidmine, mitte NM asendamine magnumitega. Selleks ajaks on reaalne, et relvastus on nii palju edasi arenenud, et tulevad vahetatavate kaliibritega relvad, mis on hetkel juba populaarsed. Üks kaliiber on 308 Win ja vindisamm on optimeeritud 9,5-grammise NATO tavalise kuuli peale, mida siis ostetakse kahes eri kvaliteedis. Idee siis selles, et põhitreening ja ülesanded kuni 600 m tehakse ära odavama moonaga, sest laskemoona hind relvasüsteemi eluea jooksul on oluline. Raskes olukorras saab tavalist moona kasutada. 308 SN moon maksab 1-1,5 € paugust ja tavaline automaadimoon nii 30-40 senti. Samas 338 on 4-5 € ja AP moonaga isegi 10-12 € paugust. Oluline vahe. Teine kaliiber oleks siis 338 LM või isegi 375 Cheytac, mis on siis vastavalt kaliibrile kuni 1500 m või isegi 2500 m maksimaalse laskekaugusega ininfiguuri pihta. Tuletoetusrelvad on aga poolautomaatsed ja samuti alla 1 MOA täpsusega, 5,56 ja 7,62 NATO töötatakse hoogsalt välja parema läbivusega kuule, kuid seal on jälle teine probleem - kõva südamikuga kuul kulutab rauda tavalisest FMJ enam. Norrakad tegid hea diili, müües eestlastele laia naeratuse saatel 700 € tükihinnaga relvakomplekte, mille eest vanade relvade fännidelt ilmselt ei ole niipalju saanud.
Priidu näidatud NMi 30 mm kobar ehk 0,3 MOA (silma järgi hindasin) 300 m pealt on igati eeskujulik ja see relv jookseb hästi, paraku on ka selliseid relvi, mis on oluliselt rohkem kulunud. Igal juhul palun hakka laskusid registreerima. Normaalne oleks see, et sooritatud laskude arv ehk relva amortisatsioon käib relvaga kaasas ja on märgitud relva päevikusse ning kusagil 3/4 jõudmisel on raua vahetus. Militaarsnaipril on vaja püüelda võimalikult suure täpsuse poole, sest põllu peal sellist täpsust hoida on raske, tavaliselt piisab ka alla 1 MOA. Galil SN raske kuuliga kvaliteetmoonaga oli väga täpne, oli võimalik lasta 1 EEK mündi pihta 100 m pealt või sihtmärgi 10 nulli sisse 2 lasku kõrvuti, kuid enamik nendest on juba väga kulunud.

Relvakomplekti hind oli suurusjärgus 700 € ja selle eest saadi 1 püss, 1 II MS aegse tehnikaga ja pea-aegu sama vana optiline sihik, mõned varusalved ja kandekott. Kui palju igast relvast oli läbi lastud, ei olnud teada, sest sellised andmed lihtsalt puudusid. See on teada, et raua iga on kusagil 4-8000 lasku, kui soovitakse kvaliteetse tehasemoonaga hajuvust 1 MOA piires hoida. Võrdluseks, soomlased müüvad jaekliendile uut Tikka T3 Tac komplekti kaliibris 308 Win reipalt alla 1000 €. Kui võtta eriti äge ja uus mudel TIKKA T3X CTR ADJ CAL 308, siis natuke rohkem, see mudel on 10 lasu salvega ja selle mudeli baasil, mis Kanada arktika patrullidele välja töötati. Panen siia pildi ka juurde. Summuti või suudmepiduri keere on tehases peale lastud. Minu arvates väiksekaliibriline poltlukk ei vajagi suudmepidurit, see õigustab ennast ainult magnumitel, kuid summuti oleks igati mõistlik valik
Järgmiseks NM vanad optikad põlati kiiresti ära ja hakati hoogsalt M14 TP2 S&B optikaid ümber lappama Norra püsside peale, pannes M14 TP peale needsamad ärapõlatud vanad II MS optikad. S&B ostuhind oli 25000 EEK ehk 1600 €, seega komplekti hind on juba 2300 €. Siis pandi suudmepidurid külge, kuid mitte summuteid jne. Kuna poltlukuga relva laskekiirus lähivõitluses on liiga väike, siis on igati mõistlik anda Uzid enesekaitseks kaasa. Poolautomaadiga seda muret ei ole, sihik 100 m peale ja lased, kui vaja lähedale ka, kuigi püstoli võtaks ka seal ühes, kui on vaja relv positsioonile jätta.
Sellist juttu, et võiks koolitusele minna ja küll varsti läheb kõik paremaks, ei saa väga tõsiselt võetavaks argumendiks pidada, sest siin pilluvad fakte elust enesest inimesed, kes on nendel kursustel käinud ja neid läbi viinud ning laos relvakastide kõrval seisnud ning paberites tuhninud. KVJ on isiklikult öelnud, et 10 a jooksul suuremat SN-relvade hanget ei tule, sest NM ja muud olemasolevaid relvi on piisavalt ja prioriteedid on mujal ning sellest dekaadist on enamik järgi. Rahalaeka seisu ja prioriteetidega kursis olevad ütlevad, et järgmine hange on mitte varem kui 2023-2025 ja sealgi on peamine teema selleks ajaks amortiseeruvatele 2007 ostetud TRG 42 asendajate leidmine, mitte NM asendamine magnumitega. Selleks ajaks on reaalne, et relvastus on nii palju edasi arenenud, et tulevad vahetatavate kaliibritega relvad, mis on hetkel juba populaarsed. Üks kaliiber on 308 Win ja vindisamm on optimeeritud 9,5-grammise NATO tavalise kuuli peale, mida siis ostetakse kahes eri kvaliteedis. Idee siis selles, et põhitreening ja ülesanded kuni 600 m tehakse ära odavama moonaga, sest laskemoona hind relvasüsteemi eluea jooksul on oluline. Raskes olukorras saab tavalist moona kasutada. 308 SN moon maksab 1-1,5 € paugust ja tavaline automaadimoon nii 30-40 senti. Samas 338 on 4-5 € ja AP moonaga isegi 10-12 € paugust. Oluline vahe. Teine kaliiber oleks siis 338 LM või isegi 375 Cheytac, mis on siis vastavalt kaliibrile kuni 1500 m või isegi 2500 m maksimaalse laskekaugusega ininfiguuri pihta. Tuletoetusrelvad on aga poolautomaatsed ja samuti alla 1 MOA täpsusega, 5,56 ja 7,62 NATO töötatakse hoogsalt välja parema läbivusega kuule, kuid seal on jälle teine probleem - kõva südamikuga kuul kulutab rauda tavalisest FMJ enam. Norrakad tegid hea diili, müües eestlastele laia naeratuse saatel 700 € tükihinnaga relvakomplekte, mille eest vanade relvade fännidelt ilmselt ei ole niipalju saanud.
Priidu näidatud NMi 30 mm kobar ehk 0,3 MOA (silma järgi hindasin) 300 m pealt on igati eeskujulik ja see relv jookseb hästi, paraku on ka selliseid relvi, mis on oluliselt rohkem kulunud. Igal juhul palun hakka laskusid registreerima. Normaalne oleks see, et sooritatud laskude arv ehk relva amortisatsioon käib relvaga kaasas ja on märgitud relva päevikusse ning kusagil 3/4 jõudmisel on raua vahetus. Militaarsnaipril on vaja püüelda võimalikult suure täpsuse poole, sest põllu peal sellist täpsust hoida on raske, tavaliselt piisab ka alla 1 MOA. Galil SN raske kuuliga kvaliteetmoonaga oli väga täpne, oli võimalik lasta 1 EEK mündi pihta 100 m pealt või sihtmärgi 10 nulli sisse 2 lasku kõrvuti, kuid enamik nendest on juba väga kulunud.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
priit666 kirjutas:RUAG ja lastud 300m pealt NMiga.
Miks kõik ülejäänud augud, mis on kaetud valge kleepsuga, on tunduvalt suuremate vahedega?
-he not to go to war, she not to go to a dance.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Millise optika ja mitme graanise kuuliga see 0.3 moa-d lastud on?
Et relva võimekusest ettekujutust saada on vaja lasta mitmeid viielasulisi seeriaid, need kolm üksikut lasku ei näita eriti midagi, see võib olla kõigest vaid õnnelik juhus.
Et relva võimekusest ettekujutust saada on vaja lasta mitmeid viielasulisi seeriaid, need kolm üksikut lasku ei näita eriti midagi, see võib olla kõigest vaid õnnelik juhus.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Noh juhus on ju kah tore asi. Vene kroonus läks ükskord vaielungiks lausa, et poiss panid ühe nüüd kolmest puusse ...
Ei pannud, oli ilusti püüdjas teine ja lihtsalt läks eelmise august täpselt läbi. Simonof my ass ...
Oli neid eelmainituid igasegaseid, mõned olid täiega rapped ja mõned kulda väärt võistluskõlblikud relvad. Vene tolerants.
Laiatarbe suurseeriarelvast midagi erilist soovida on IMHO eriline nihilism.
Ei pannud, oli ilusti püüdjas teine ja lihtsalt läks eelmise august täpselt läbi. Simonof my ass ...

Oli neid eelmainituid igasegaseid, mõned olid täiega rapped ja mõned kulda väärt võistluskõlblikud relvad. Vene tolerants.
Laiatarbe suurseeriarelvast midagi erilist soovida on IMHO eriline nihilism.
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Nädalavahetusel toimus teemaga haakuv üritus Muhus http://www.kaitseliit.ee/et/kaitseliit- ... -voistluse
Loeks huviga asjaosaliste kommentaare.
Loeks huviga asjaosaliste kommentaare.
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Janusz Przymanowski "Neli tankisti ja koer". No täpselt sama juhus......Kulibin kirjutas:Noh juhus on ju kah tore asi. Vene kroonus läks ükskord vaielungiks lausa, et poiss panid ühe nüüd kolmest puusse ...
Ei pannud, oli ilusti püüdjas teine ja lihtsalt läks eelmise august täpselt läbi. Simonof my ass ...![]()
.

See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Re: Snaiprikoolituse (täpsuslaskurid ka) asjad
Ma arvan et Norra mauserite hanke taha ei ole mingit suuremat sorti vandenõud. Norrast osteti väga suur hulk relvasid ja viikingid pakkusid muu hulgas ka täpsusrelvasid hea hinnaga ning eestlased võtsid vastu sest kodus oli räägitud täpsusrelvade puudusest. Nüüd on need relvad ostetud ja mundriau ei luba neid kiiresti maha kanda ja nüüd püütakse neid sobivaks tuunida sest paremaid nagunii ei tule niipea. Kvaliteetse AP moona hange täpsusrelvade põhilaskemoonaks oleks suur abi sest see parandab oluliselt läbivust.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline