Uued relvasüsteemid EKV-le

[kala123456]

Keegi mainis, et termokaameratega on varitsusi hästi näha.
Kas termokile selle vastu ei aita? Kunagi proovisin enda tagasihoidliku termokaameraga u. 10 minutit ning see kile soojemaks ei paistnud minema, et oleks näha olnud (olin kile all). Kile paistis üldse peegeldavat taeva soojuspilti (st termokile ei paistnud olevat soe vaid külm). Rohelist termokilet on ka Eestis müügil. Põhimõtteliselt seda inimese soojuspilti ei näita ka kui panna a la vihmakeep enda ja termokaamera vahele (kui taevast vaadeldakse siis nt meeter endast kõrgemale vms). Seega arvan, et varitsuste puhul saab ennast päris hästi nii visuaalselt kui ka termokaamerate eest varjata.
Üksuse liikumist termokaamerate eest varjata on hoopis teine asi.

[Kapten Trumm]

Ei pea termokile olema, isegi telkmantel omab täitsa soliidset varjamise võimet - lihtsalt sinu ja katte vahel peab olema õhuvahe, mis välistab katte aluse soojenemise, mis soojendab üles katte ja muudab kogu värgi nähtvaks. Nähtavad on visuaalselt maskeeritud (näokamo, varustuse moondamine rohu ja okstega) inimesed maapinna/looduse taustal.
Termokile võib lihtsalt paremaid tulemusi anda, kuna see peegeldab sinu kiiratavat soojust tagasi, mitte ei soojene ise.

[alban]

Kas termokile selle vastu ei aita?

Parem kui mitte midagi aga kile jääb termokaameras üldisest taustast eristuvana näha. Kui oskad vaadata, siis näed kus asub kile ja kus niisama looduslik foon. Aga kordan, et abi on temast ikka. Kuusevõsa pidi samuti väga hea termokaamera eest varjaja olema.

[Kapten Trumm]

Siin tuleks omada sõjalist mõtlemist, arvan.
Võistlus, kus sina üritad oma teeäärseid üritusi iga hinnaga maskeerida vastase ülekaaluka vaatlusvõime eest, on sümmeetriline vastus, selle lahingu võidab see, kel on rohkem ressursse. Peaks mõtlema assümmeetrilise vastuse peale, kas viima oma tegevuse vastase otse(termo)vaatluse eest ära, jättes vaatevälja üksnes avastamise seadmed (nt veebikaamera) ja hävitusvahendid (nt külgmiinid) või siis kui tee ääres on iga hinnaga vaja olla (nt relvastus tingib), siis külvata teeäär odavaid, kuid õigest raskesti eristatavaid hot-spot'e täis, et vastane kulutaks oma luurevõimet ja hävitusvõimet libamärkidele.

Mis ma tahan öelda, et relvameeskonna maskeering tee ääres soojuskaamera eest on pool lahendust. Sest 300 m kurvi taga seisab nt teie veoauto ja seda käepäraste vahenditega enam ei maskeeri. Pole kuigi raske seda pilti õhust kuskil 500 m kõrguselt vaadates taibata, mis toimumas on. Kui vastase üksuse ülem selle info saab, siis soomukid peatuvad, jalavägi jalastub ja tuleb nt 200 m eespoolt kahelt poolt teed metsa seest ahelikus, tulles teie varistusele tiivalt peale. Mis üldiselt keerab varitsuse lörri. Soomukid liiguvad tagapool, kusti laskeulatusest väljaspool, sihturid vahivad oma termokaameraid ja nagu seal midagi sooja paistab, siis 30 mm valangud tulevad.

[gorilla]

Põhjakonnal teie vastu kasutati distantsjuhtimisega külgmiine. Ja meeskonna transpordivahend oli varitsusest 2,5km eemal.

Vähem mula, pikem samm.

[Kapten Trumm]

Ei kohanud

[gorilla]

Teie luure kohtas. Või siis mõrvati 2 tsiviilisikut kahe atv-ga äärmiselt pillaval viisil.

Sellisel geniaalsel positsioonil muidugi ei olnud midagi paremat oodata.

[Kapten Trumm]

Mina nägin ainult teeäärseid üritusi metsavahel, kus kusti, 90 mm ja Javelini mehed istusid teeääres ja olid hästi nähtavad. Kuidas - ei ütle siin.
Loomulikult ei sõidetud sinna sisse, vaid jalastuti ja suruti metsast see üritus minema. Edukalt varitseda (st tabada meeskonda auto peal) õnnestus kaitsjatel (Javeliniga) alles siis, kui maastik läks lagedaks, põldude vahel. Siis oli ründaja kuratliku dilemma ees, sest jalgsi neid põlluääri oleks kammitud vist nädal aega- ja valiti autoga kiiresti üle lageda. Minumeelest oli ATV-dega seal kaitsja mingi asümmeetriline lendsalk - lasite omad õhku või?

[Drax]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=75899689

[HeiniR]

Täna siis peaks toimuma uue 10-aastase arengukava tutvustus KM poolt. Lugesin läbi esialgse artikli Postimehe tasulises väljaandes ja see süvendab minu varasemat skeptilist suhtumist kaitse valdkonnas. Kuigi peaks ära ootama KM ametliku esitluse, siis hetkel tundub Postimehe artikli alusel asi pisut kurb. See on nüüdseks juba 3. arengukava, mis sisaldab suurtükkide ostmist. Tahaks siis loota, et 2026.aastaks on need lõpuks kohal (peale 20-aastast planeerimist). Ja veel tahaks loota, et nendega ei läheks nii nagu kurikuulsate Spitfire'tega.
Ühest küljest jah, tõstetakse kiirreageerijate arv üle 25000 (senise 21000 asemel), tõhustatakse luuret, võetakse rohkem naisi ajateenistusse. Aga ambitsioonid? Kui varem öeldi, et tankidest räägime peale 2022.a, siis nüüd ei sisaldu tankide teema üldse plaanides, sest need on olemas meie liitlastel. Aga räägime siis keskmaa õhutõrjest?
Natuke naljakas, et me kõike homse peale lükkame. Mõjub halvasti enesekindlusele.
Juttu on olnud sellest, et liitlaste siinviibimine sööb kaitseraha, aga sama suured üksused asuvad ju ka Lätis ja Leedus, kes aga vaikselt uusi ja uusi hankelepinguid sõlmivad. Selline mulje jääb. Keegi asjaga vahetult tegelev ksf võiks mu negatiivse mulje nüüd ümber lükata.

[Kapten Trumm]

Ühest küljest jah, tõstetakse kiirreageerijate arv üle 25000 (senise 21000 asemel),

Mind paneb imestama selle popi kiirreageerimise mõistega selline vaba ümberkäimine.
See arv pole kuidagi "kiirreageeriv" ükskõik millise sisulise kriteeriumi järgi.
Kui üksusele pole vaja varustust kuskilt ostma alles hakata, vaid see seisab laos, ei tee veel üksust kiirreageerivaks.

[Martin Herem]

Trumm lepi ometi sellega, et teatud mõisted ja terminid ei tähenda seda mis sulle meeldiks.
Alalises valmiduses olev väeüksus on väeüksus, mis koosneb tegevteenistuses olevatest isikutest, üksus on komplekteeritud relvastuse ja varustusega ning on alaliselt võimeline täitma lahinguülesandeid.
[RT I, 08.08.2014, 7 - jõust. 11.08.2014]
(2) Kiirreageerimisväeüksus on väeüksus, mis koosneb aja- või tegevteenistuses või reservis olevatest isikutest, üksus on komplekteeritud relvastuse ja varustusega ning on pärast kogunemist võimeline täitma lahinguülesandeid.
[RT I, 08.08.2014, 7 - jõust. 11.08.2014]
(3) Põhivalmiduses olev üksus on väeüksus, mis koosneb tegevteenistuses või reservis olevatest isikutest, üksus on komplekteeritud relvastuse ja varustusega ning on pärast kogunemist võimeline täitma lahinguülesandeid.
[RT I, 08.08.2014, 7 - jõust. 11.08.2014

[nimetu]

On nende väeüksuste puhul arvestatud ka mingi ajalise piiranguga? Või on neil vähemalt mingi hinnanguline reageerimiskiiruse erinevus?
Viimased kaks definitsiooni on niivõrd lähedased, et raske on ette kujutada mis nende praktiline vahe on (ajateenijate valmisolek võib ka nii ja naa olla, eriti kui on SBKs).

[Martin Herem]

Ei saa vastata rohkem kui:
§ 2. Väeüksuse reageerimiskiirus
(1) Väeüksuse reageerimiskiirused on toodud lisas 1 (salastatud).
[RT I, 08.08.2014, 7 - jõust. 11.08.2014]
(2) Kaitseväe juhataja võib väeüksusele lisas 1 ettenähtud reageerimiskiirust pikendada.
[RT I, 08.08.2014, 7 - jõust. 11.08.2014]

[Kapten Trumm]

Martin, mulle meeldimine pole üldse mingi kriteerium.
2014 a kontekstis (kui UKR sündmused olid juba toimunud) lihtsalt pole ka Siilil suurepäraselt õnnestunud 1. JvBr kogunemine enam teab mis "kiirreageerimine".
Kiirreageerimine käib minu arusaama järgi tundidega ja muu värk päevadega. See nurgelis-juriidiline-pidulik "kiirreageerimine" võiks olla teema ehk 2010. a paiku, mitte täna.
Selle "reageerimise" tegelikkuse järgi võiks ja peaks lahti käia ka rahakraanid ja relva-aidad - täna see päris nii kahjuks ei käi.