Venemaa ootamatu rünnak

[Kapten Trumm]

Miks siia ei sobi 30% (ja Ida-Virus 70%) mitte ülearu sõbralikku muulastest elanikkonda?
See on analoogne probleem, igasugu hübriidsõdades ja laialivalguvate olukordade loomisel suuremgi veel.

[Kriku]

Ma ei räägi elanikkonnast, vaid riigis asuvatest vaenulikest relvajõududest ja kontrolli puudumisest territooriumi üle.

Kes pakub analoogiaks kukutusrünnaku, mis toimus riigi vastu, kus puudus enne vaenlase kohalolek? Haiiti 2004 võiks ju olla, aga sealne olukord oli suurel hulgal teistel põhjustel meie omast väga erinev.

[Kapten Trumm]

Suurearvuline ja asukoha riigi suhtes mitte ülearu sõbralikult meelestatud muulaste enklaav Ida-Virus ja Tallinnas pakub paremaidki võimalusi kui moslemitest koosnev VDV pataljon. Just hübriidsõja ja artikkel 5 vältimise kontekstis.

Krimmi puhul on palju räägitud hädast ja viletsusest, mida tõi Ukrainale kaasa sõjaväebaas Sevastopoli lähedal, kus paiknes sealne merejalaväebrigaad ja küllap ühte teist veelgi. Et see oligi rohemehikeste edu alus. Aga kui rohemehikesed oleks tulnud reisilaevaga Sevastopoli sadamasillale ja lennukiga Simferopoli lennujaama, kas nad oleks sellest vähem edukad olnud? Et venelased olid Krimmis kohal ja oli lihtne? No minuarust territoriaalmere piirist sõita see 12 miili maha ja maabuda nt Sillamäe sadamas pole ka palju keerukam ning sugugi mitte lihtsamalt avastatav. Vene väed Põhja-Osseetias ning Sevastopoli ligidal on lihtsalt enda saamatuse õigustus, venelased suudavad tänapäeval tulla päris kiiresti, kaugelt ja suht suures koguses ka ilma baasideta rünnataval territooriumil.

"Baasi" Tallinna lennujaamast suudab suurepäraselt teha umbes pataljoni suurune õhupaiskeüksus (lühikeseks ajaks ehk piisaks ka roodust) ja selleks, et seda agressiooniks ei peetaks, asendab rünnatavas riigis oleva püsibaasi efekti näiteks Donetski "vabariigi" või ISISe embleemide maalimine lennukile ja taoline muu komejant. Isegi embleemide eemaldamine ka kaameravaikus Krimmis töötas hästi - lääs vahtis kui hüpnotiseeritud. Mina oleks veel jaganud neile Mosfilmi laost 1940ndate aastate vormi ja Iraani G3 püssid kätte - vot siis oleks hämming täielik.

Kui tõsisem olla, siis oma riigis asuvaid võõraid (sund)baase üldiselt jälgitakse pidevalt nagu hauduvat kana - sealt saavutada sellist üllatust nagu tekitavad Arabian Airi reisilennukist või kaubalaevast mahatulevad "rohelised" on saavutada isegi raskem. Põhjusel, et ettevalmistused rünnakuks (mis on kaugelt mahukamad kui rünnak ise) tehakse kaugel eemal, mida on palju keerukam jälgida.

[Kriku]

Suurearvuline ja asukoha riigi suhtes mitte ülearu sõbralikult meelestatud muulaste enklaav Ida-Virus ja Tallinnas pakub paremaidki võimalusi kui moslemitest koosnev VDV pataljon. Just hübriidsõja ja artikkel 5 vältimise kontekstis.

Ma ei tea, kas parema. Kindlasti erineva. Kohaliku mässu õhutamiseks läheb siiski rohkem aega ning selle ettevalmistused on vastuluure jaoks nähtavamad kui äkiline pealelend. Piiri tagant pärit immigrantide mässe on ajaloos palju olnud; võib-olla sobiks esimeseks moodsa aja näiteks nn. Texas Revolution. See toimus ajal, mil Mehhiko riik oli laiemas kriisis. Keskvalitsusel oli teada, et põhjapiiri ääres levivad laialt separatistlikud meeleolud, kuid puudus suutlikkus probleemiga tõsisemaks tegelemiseks.

Kui tõsisem olla, siis oma riigis asuvaid võõraid (sund)baase üldiselt jälgitakse pidevalt nagu hauduvat kana - sealt saavutada sellist üllatust nagu tekitavad Arabian Airi reisilennukist või kaubalaevast mahatulevad "rohelised" on saavutada isegi raskem. Põhjusel, et ettevalmistused rünnakuks (mis on kaugelt mahukamad kui rünnak ise) tehakse kaugel eemal, mida on palju keerukam jälgida.

Ometi on hulgaliselt näiteid just sellest, kuidas rünnakule eelnes vaenlase kohalolek.

Küsin uuesti - kes toob näiteks kukutusrünnaku, mille eel puudus vaenlase arvestatav kohalolek? Reaalse, mitte väljamõeldud näite nagu ksf Trummi viimases postituses? Kindlasti neid on, mul peas praegu lihtsalt ei klõpsata.

[Illike]

Kas Grenada ei olnud?

[Kriku]

Pigem ikka täiemahuline invasioon, mille käigus kogu territoorium hõivati? Wikipedia artiklist ei selgu, millal hunta arreteeriti.

Iraagi sõja esimese episoodina 2003 üritati Saddam Husseini Dora farmides pommitada, aga see kukkus läbi. Pole selge, kas teda seal üldse oligi.

LISATUD: Juba mainitud Tallinn 1924 tundub olevat ootamatult hea näide

[nimetu]

Kas enne seda Gruusias ka mitte polnud sellist üritust?
...

Kiire Wiki otsing annab sellise tulemuse:

In April 1920, the 11th Red Army established a Soviet regime in Azerbaijan, and the Georgian Bolshevik Grigoriy Ordzhonikidze requested permission from Moscow to advance into Georgia. Though official consent was not granted by Lenin and Sovnarkom, local Bolsheviks attempted to seize the Military School of Tbilisi as a preliminary to a coup d'état on May 3, 1920, but were successfully repelled by General Kvinitadze. The Georgian government began mobilization and appointed Giorgi Kvinitadze commander-in-chief. In the meantime, in response to Georgia's alleged provision of assistance to the Azeri nationalist rebellion in Ganja, Soviet forces attempted to penetrate Georgian territory, but were repelled by Kvinitadze in brief border clashes at the Red Bridge. Within a few days, peace talks resumed in Moscow. Under the terms of the controversial Moscow Peace Treaty of May 7, Georgian independence was recognized in return for the legalization of Bolshevik organizations and a commitment not to allow foreign troops on Georgian soil.

[vanahalb]

Pigem ikka täiemahuline invasioon, mille käigus kogu territoorium hõivati? Wikipedia artiklist ei selgu, millal hunta arreteeriti.

Iraagi sõja esimese episoodina 2003 üritati Saddam Husseini Dora farmides pommitada, aga see kukkus läbi. Pole selge, kas teda seal üldse oligi.

LISATUD: Juba mainitud Tallinn 1924 tundub olevat ootamatult hea näide

Tallinn 2007 tundub samuti katse algstaadiumisse jäänud näide olema. Ma ei suutnud ennist teemasse põhjalikult süveneda ja seda 300 mehega Tallinna vallutamist hästi hoomata. Kujutasin ette, et mingil suvalisel vaiksel teisipäeval maandub kolm lennukit ja grupp seltsimehi läheb riiki kukutama.
Aga kui need kolm lennukit tulevad Pronksiöö taolise ürituse toetuseks ning samal ajal laev rasketehnikaga Tallinna sadamasse, oleks asjal juba jumet. Venelastel muidugi fantaasiat jagub - laeva kohta öeldaks samuti, et meil just plaaniline tehnika rotatsioon Kaliningradi oblastis käsil. Teate ju küll, et leedu fashistid maad mööda ei luba. Kaubalaevaga viisime, kapten jõi just parasjagu teed ja sättis end magama kui Naissaare tagant tuli neli kiirkaatrit piraatidega, hõivasid laeva ja juhtisid Tallinnasse. Eks need eestlased ole ise ka süüdi - tassivad igasuguseid somaallasi euroopa kvootide alusel omale koju ja nüüd on tulemus käes.

Eesmärk on võimuloleva reziimi muutmine ja sellised asjad on sisekaitse ehk politsei pärusmaa. Sõjavägi sinna üldjuhul ei sekku. Või kui eriolukorra tõttu sekkub, siis üsna kindlasti ei sekku NATO väed: Siin oleks näiteks jällegi hiljutine Erdogani kukutamine Türgis, mida minu arusaamist mööda juhiti välismaalt ja kus sõjavägi osales, kuigi suuremalt jaolt riigikukutaja rollis. Eestis oli ka suurte niiskete vasikasilmadega poliitikuid, kes imestasid, et juba tehakse tuld presidandipalee räästasse ja mida ometi see NATO nüüd tegevuseta passib. Näiteks keskerakondlasest Oudikki Loone ei suutnud oma jahmatust kuidagi varjata.
Ei sekkugi ja ei peagi sekkuma, sest see pole sõda ja 5 artikli võib selles kontekstis rahulikult ära unustada.

[Kapten Trumm]

Kui sulle sajab mingi 500 spetsuhhat lennujaama terminaali sisse (koos täienduse perspektiiviga "järgmise Moskva reisiga", siis tänane sisejulgeolek nendega seal midagi märkimisväärset teha ei suuda. Isegi kui need neli valdkonna eriüksust 15 minutiga kohal oleks. Jõud on liiga ebavõrdsed. Selline juhtum oli, on ja jääb meil relvajõudude businessiks.

Kui Boeing 737 tühjaks tõsta ja üheks otsaks tankida, siis 200-250 mahub ühte masinasse, selle paar tundi kannatab ka mingi ajutise pingi peal või seljakoti otsas ära istuda. Väga suurt lennukirivi ei peagi tulema. Enne kui mingid teemad suudetakse käima lasta, jõuavad nad hulga pahandust teha.

Nüüd see öine tormijooks terminaalis kas iseseisva operatsioonina või invasiooni eelmänguna - kas siin on reaalset vahet? Kui selline üritus edukas on, siis saab ka selle invasiooni tõrjumine väga probleemne olema. Moskva puhul peab alati peale praktiliste motiivide arvestama veel asjaoluga "because we can" - loomulikult nad ei pea Vaindloo kolmnurki lõikama ega Kohvrit kidnäppima. Aga kuna me saame, siis lihtsalt teeme.

[Kriku]

Minu arust on küll vahet. Iseseisva operatsiooni puhul ei suuda ma ühtegi mõistlikku põhjust välja mõelda, mida niimoodi üritama peaks. Valitsust nii ei kukuta, panka ka ei röövi. Üleüldse tundub olevat üheotsa pilet. Muidugi võiks nad lihtsalt mööda linna ringi sõites ning pomme pildudes ja suvalisi inimesi maha lastes suurt kahju teha, aga see oleks olemuselt IS operatsioon, mitte Venemaa oma. Lõpuks on ju ajaloost näidegi olemas niisugusest husaarlusest - Pristina lennuväli hõivati (küll maad mööda), aga keegi krt ei saanud aru, milleks seda vaja oli.

Kui selline tegevus on täiemahulise sõja algus, siis on sellel kahtlemata rohkem mõtet. Siin on siiski kaks aga:
* täiemahulise sõja eel tuleb luurele rohkem vihjeid kui kukutusrünnaku puhul;
* kui on puhkenud täiemahuline sõda, pannakse nende pihta ka raskerelvad hüüdma.

Aga mis me siin jaurame selle märulistsenaariumi üle. Erik-Niiles kirjutas ka tänases "Eesti Päevalehes", et liiga palju on jauramist

Tema poolt loetletud ohumärkide kohta ma ütleks niimoodi, et küsimus on, kui kindlalt potentsiaalne agressor ennast tunneb. Baltikumist võidakse kedagi ette võtta, kui tuntakse ennast kindlalt Süürias ja Ukrainas. Meie siin võime loetleda põhjusi, miks aeg kummaski kohas Venemaa vastu töötab, aga kui tema on vastupidi veendunud, et kummaski on saavutatud stabiilne patt, siis on täiesti loogiline alustada mõnes uues kohas. Kui see nii on, siis on igasugu käesolevas teemas käsitletud sigadused kohe tõenäolisemad. Selline ohuhinnang on aga otseselt luure teema.

Ühesõnaga ma pooldan ka neid akf-e, kelle arvates päris ootamatult võib ainult mõttetuid asju juhtuda.

[Lemet]

Need asjad, mida mõni akf enda seisukohast "täiesti mõttetuks" peab, ei pruugi seda olla teise poole positsioonist. Täiesti mõttetud on näiteks Abhaasia ja Osseetia, samas on nad siiski faktid. Samuti Krimm. Meie seisukohalt jummalast mõttetu, vene hingele aga vaata et aastakümne sündmus.

[Kapten Trumm]

Üks ammuseid militaarseid tarkusi on "assumption is the mother of all f***ups".
Ohtlik on mõelda vastase eest "tal ei oleks praktilist mõtet".
Kõige praktilisem oleks idanaabrile rahulikult majanduslikult ju areneda, mitte lonti põristada.

[Leo]

Venemaa tegevuse ennustamine majanduslikust voi välispoliitilisest vaatevinklist on ikka väga libe tee, sest asi tehakse ära, kui seda on voimul olijatel vaja näiteks sisepoliitilistel kaalutlustel vms. Näiteks Krimm ja Donbass on majanduslikult täielikud ämbrid ja lisaks suurtele otsestele kulutustele pohjustanud majanduslikud sanktsioonid, rubla kursi kukkumise jne, kuid tuntav osa venemaalasi ägisevad ikka, et Krimm on nende ja on rahul, nii et mis loogikast me räägime? Asi käib peamiselt hetkelise sisepoliitilise kasu ja emotsiooni ajendil, kui oma riigi probleemidelt on vaja tähelepanu eemale juhtida väikese voiduka sojaga impeeriumi taastamiseks voi venelaste "kaitsmiseks" välismaal ja see voibki saada otsustavaks ajendiks Baltikumis tegevuse alustamiseks.

[tommy]

Huvitav, kas Venemaa otsustajatel ei või tekkida selline lihtne küsimus, et äkki sõda NATOga ei kujunegi lühikeseks ja äkki isegi mitte võidukaks.??
Ja kus on sel juhul see vägev emotsioon ja sisepoliitiline kasu.??

[Jaanus2]

Esmane eeldus ja lootus on, et sõda tervikliku NATO-ga ei tule. Kui tuleb, siis on tegu valearvestusega nagu paljudel juhtudel varem ja siis läheb kuidas läheb ja ollakse targad takkajärele.