Uued relvasüsteemid EKV-le

[nimetu]

Ju Kilo Tangol on õigus, et tegu on otsitud õigustusega.

Austraallased ilmselt unustanud, mis juhtub siis, kui vastasel on palju kaudtuld kasutusel voi ei ole ohtu sellise vastase otsa komistada lähimatel kymnenditel, samas tekib kysimus, et mis nad siis peale hakkavad, kui näiteks hiinlased peale tulevad?

Tõenäoliselt eelistavad nad panna põhirõhu mere- ja lennuväele (ning liitlassuhetele). Need haubitsad olid ka pigem missioonideks mõeldud.

[Leo]

Ilmselt nii ongi, sest ilma liitlasteta suurriigiga sodida on väga keeruline ja nad ei olegi seda teinud kogu oma ajaloo jooksul, ikka koos brittidega voi jänkidega. Välismissionide tarbeks on järelveetavad parem valik, lihtsam airliftida ja kui väga ei pea kartma vastase kaudtuld, on ka kahurväelaste teenistus suhteliselt turvaline.

[Peavoolumeedia]

Austraalaste hange (LAND 17 programm) koosneski kahest osast A: järelveetavad (võitis M777) ja B: iseliikuvad (osalesid segamini rattad ja roomikud, mis aga tühistati ja osteti hoopis järele veetavaid juurde) ehk hanke tulemuseks oli 0 ühikut iseliikuvaid.

Praegu käib neil (LAND 400 phase 4) ehk IFV-de hanke lõppkasutajate poolne katsetuste faas, kus osaleb ka BAE Systems CV9035-ga ning juhul kui aussid peaksid ikkagi teisi (Puma, ASCOD) eelistama siis loodan, et endiselt kiidate nende tarkust ja "hard to kill" argumente.

[Roamless]

Austraalased hangivad süsteeme uutena, mitte kasutatutena, seega Eestiga 1:1 päris võrrelda ei saa.

[Poti soldat]

See K9 ei tundu üldse halva variandina meile, eeldusel et hind tappev ei ole ning lähikonnas eksisteerib ka teisi sõbralikke kasutajaid. Austraalia prioriteet on iseenest mõistetavalt välismissioonid, ning kuskil Afgaanis talibiide tulistamiseks on M777 tõesti ideaalne.

[Kapten Trumm]

Keerulistel suurtükisüsteemidel läheb üllatavalt palju asju katki (nt kasutaja rumalusest) ja need vajavad üllatavalt palju remontimist.
Et Soomel kael kannab eksootilise Korea relvaga tegeleda, on vist siin kõigile selge.
Kas ka Eesti kael, on ise küsimus. Vaadates, milliseid hiigelraskusi on tulnud üle elada märksa massilisemate ja lihtsamate relvadega (nt needsamad saksa FH-70d), poleks nii väga kindel midagi, et siia tasub tarida eksootikat (sama käib ka mõtete kohta Abrams tankidest). Selle eksootika jaoks puudub siin taoline kompetentsus, nagu Soomes olemas on.
Katkised, kuskilt seitsme maa ja mere tagant parasjagu osi ootavad relvad ei tulista ühtegi pauku, olgu ta laskekaugus või 100 km või positsioonivahetuse aeg 1 millisekund.

[Tux]

No alati on olemas võimalus veidi oma uhkust alla suruda ja osta paarkümmend Gvosdikat mida peaks endisest Varssavi pakti riikidest või Ukrainast olema veel võimalik saada. Moona küsimus on siis ka lahendatud, ei pea järjekordset uut rida exceli tabelisse tekitama. Sama soojaga siis juba ka mõned MTLB-d juurde staabi ja sidemasinateks. Laskekaugus on nagu on, aga parem ikka kui ainult paberil eksisteerival haubitsal.

[Svejk]

No alati on olemas võimalus veidi oma uhkust alla suruda ja osta paarkümmend Gvosdikat mida peaks endisest Varssavi pakti riikidest või Ukrainast olema veel võimalik saada.

Ujub kah veel raibe...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Keerulistel suurtükisüsteemidel läheb üllatavalt palju asju katki (nt kasutaja rumalusest) ja need vajavad üllatavalt palju remontimist.
Et Soomel kael kannab eksootilise Korea relvaga tegeleda, on vist siin kõigile selge.
Kas ka Eesti kael, on ise küsimus. Vaadates, milliseid hiigelraskusi on tulnud üle elada märksa massilisemate ja lihtsamate relvadega (nt needsamad saksa FH-70d), poleks nii väga kindel midagi, et siia tasub tarida eksootikat (sama käib ka mõtete kohta Abrams tankidest). Selle eksootika jaoks puudub siin taoline kompetentsus, nagu Soomes olemas on.
Katkised, kuskilt seitsme maa ja mere tagant parasjagu osi ootavad relvad ei tulista ühtegi pauku, olgu ta laskekaugus või 100 km või positsioonivahetuse aeg 1 millisekund.

..selle jutu kinnituseks väikene kopipeist ühest teisest ooperist

..Tootjafirmapoolne logistiliselt jätkusuutlik tagamine on raketisüsteemide kui kõrgtehnoloogilise toote puhul kriitiliselt oluline. Siin tuleb selgelt eelistada geograafiliselt lähemal paiknevaid ja tuntud tegijaid (MILAN, SPIKE) – nn „brand name“ tootjaid, kelle puhul oleksid tagatud pidev tootjapoolne hooldus, samas ka produkti enda pikaealisus ning pidev firmapoolne täiustamine. Sellistele kriteeriumidele vastava tootja puhul ei kujune probleemiks kord valitud raketisüsteemi pikaajaline edukas ekspluateerimine ning vajadusel ka moderniseerimine ja/või raketivaru täiendamine. Jätkusuutlikult on oma toodet arendanud näit MILAN ja TOW tootjad, kelle uuendused on ristkasutatavad nende vanemat tüüpi toodetega. Negatiivne näide on jälle MAPATS, kus toode ei evi mingit jätkusuutlikkust, teises maailmajaos paikneva firma tugiteenus on aeglane ja ebaefektiivne ning puudub võimalus raketivaru täiendamiseks. Ehk siis kindlasti tuleb vältida antud tootenišši pooljuhuslikult sattunud „no-brand name“ tootjaid..

[madiss]

Negatiivne näide on jälle MAPATS, kus toode ei evi mingit jätkusuutlikkust, teises maailmajaos paikneva firma tugiteenus on aeglane ja ebaefektiivne ning puudub võimalus raketivaru täiendamiseks.

Kas MAPATS ja SPIKE ei pärine mitte ühest ja samast kohast, MAPATSi puhul tundub see olema probleem aga SPIKEi puhul mitte?

[Kilo Tango]

Negatiivne näide on jälle MAPATS, kus toode ei evi mingit jätkusuutlikkust, teises maailmajaos paikneva firma tugiteenus on aeglane ja ebaefektiivne ning puudub võimalus raketivaru täiendamiseks.

Kas MAPATS ja SPIKE ei pärine mitte ühest ja samast kohast, MAPATSi puhul tundub see olema probleem aga SPIKEi puhul mitte?

Pärinevad küll, kuid selle kõrval on olemas ka nähtus nimega EuroSpike, kus lisaks Rafaelile osanikud on ka Diel ja Rheinmetall (Adolf pöörleks hauas juba vurrkannina selliste asjade peale kui tal haud oleks).

[Poti soldat]

No alati on olemas võimalus veidi oma uhkust alla suruda ja osta paarkümmend Gvosdikat mida peaks endisest Varssavi pakti riikidest või Ukrainast olema veel võimalik saada. Moona küsimus on siis ka lahendatud, ei pea järjekordset uut rida exceli tabelisse tekitama. Sama soojaga siis juba ka mõned MTLB-d juurde staabi ja sidemasinateks. Laskekaugus on nagu on, aga parem ikka kui ainult paberil eksisteerival haubitsal.

Miks siis üldse liikursuurtükkidega jamama hakata kui ainult mingitest pooletoobistest hädaga jõud üle käib? Siis võiks juba lihtsalt normaalseid järelveetavaid (FH-70 või M198) juurde hankida, pappi jääb muuks otstarbeks rohkem alles ning kompetentsimuresid loodetavasti ka ei teki.

[Kilo Tango]

Miks siis üldse liikursuurtükkidega jamama hakata kui ainult mingitest pooletoobistest hädaga jõud üle käib? Siis võiks juba lihtsalt normaalseid järelveetavaid (FH-70 või M198) juurde hankida, pappi jääb muuks otstarbeks rohkem alles ning kompetentsimuresid loodetavasti ka ei teki.

100% nõus. Gvozdika on üks mõttetumaid liikureid üldse, mida leida on.

[Kapten Trumm]

Soomlaste suurtükimajanduse üks põhilisi kriteeriume on ka kasutamise lihtsus ja lollikindlus. Eks see ole ka Korea tüki ostmise põhjus.
Vitsad nt kodumaiste 155 high-tech veetavate loomisest olid päris kibedad olnud. Liikurite ostmisest on nad üldiselt mööda käinud seni.
Loomulikult on 8-11 kuuga võimalik piisava drilliga võimalik selgeks saada mida iganes, kuid paraku sõda ei hakka pidama need drillitavad, vaid need, kel sellest natuke aega möödas on. Juba 2-3 aastaga ununeb omajagu asju ära ja asi vajaks mõned päevad meeldetuletamist - aega mida ei pruugi olla. Siin võibki just "vene vanaraua" eelis avalduda, sest see "vanaraud" on ekstra konstrueeritud kolkaküla idioodist kasutajat silmas pidades. Reaalselt tuld andvad D-30'd on vastasele suurem probleem kui moodsad liikurid, millest pool on stabiilselt rikkis ja mille ladusa kasutamisega probleeme jagub.

[taara]

Ei tea, kas tänapäeva noorele on raskem digitaliseeritud põhimõtteliselt ise arvutav iseliikuv või mingite ketastega ja paberitega arvutatav D-30?