Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Lähtugem vanast põhimõttest- kui idanaabri propakanalites läheb lahti kiun, siis on asi enamvähem õigesti tehtud
See sputniku nupuke on õpikunäide venelaste "uuest propagandast", kus puusalt jama lahmimise asemel aetakse (näiliselt) tasakaalustatud ja analüütilist juttu, argumenteeritakse ja viidatakse inimestele, kelle renomee lubaks midagi öelda.

Aga Kaitseliit ja sissisõja võimalus on asjad, mida idanaaber on läbi aja rohkem kartnud kui meie regulaararmeed. Sellest ka kiun ühe marginaalse artikli pärast.
Eestit okupeerides läksid KL Arisaka vindid esimese asjana luku taha, samas KV väeosade relvitustamast ei peetud vajalikuks (arvati, et suudetakse allutada).
Kui KL vindid olid ära võetud ja juunipööre tehtud, siis hakkasid KL tegelased järjest kaduma.

[Lohetapja]

väikeriigi jaoks sobiva miinisõja asemel kasutame tasuta saadud miinipanijaid igasugu muudeks ülesanneteks.

Sellise laevatüübi nimi on miiniveeskja/miiniveeskaja, mitte panija või laotur.

Küsimus, kuskohast need miinid peaksid tulema, kui meie võimepõhiselt arendatava riigikaitse arengukavades ei ole mitte kunagi sellist võimet olnud ette nähtud? Arengukava määratleb ära arendatavad võimed ja selle alusel eraldatakse riigieelarvest vahendeid. Ma küll ei jaga siin foorumis niipalju biiti kui Trumm, aga päris maailmas paneb kõik paika raha, õigemini see, kas raha on või seda ei ole. Merekaitse arendamiseks ei ole riik pidanud kunagi oluliseks eraldada piisavalt rahalisi vahendeid.

[EOD]

Merre suurte miinitõkete paigaldamine käiks meile ilmselt praegu ülejõu, samuti oleks küsitav nende sõjaline väärtus tänapäeval. Juminda traaversil 1941. aastal toimunud Balti Laevastiku katastroof oli ikka erinevate faktorite koosmõju tagajärg. Kiiluveekolonnis oleks laevastik traalerite taga miinitõkkest ilusasti läbi saanud. Just karavani hajutamine lennu- ja mereväe poolt oli otsustava mõjuga, et karavan hajus ja laevad miinidele jooksid.
Aga mõnekümne KB komplekteerimine ja kriisiolukorras veeskamine ühekaupa sunniks vastast traalerite järel liikuma ja aeglustaks teda. Miinikorpusi peaks veel niipalju vedelema küll. Kui lisada veel mõned kaldalt juhitavad põhjamiinid, võtaks see vastaselt kõvasti kuraasi maha.

Kas selle kohta ka kusagilt lugeda saab? Tean et mitmesuguste maamiinide kohta on leping, aga meremiinid?

Minu teada on meremiinide kohta kaks lepet.
Esiteks lepiti kokku, et miinitõkete kaardid peavad olema avalikult kõigile kättesaadavad, kuid seda lepet pole vist keegi kunagi täitnud.
Teiseks lepiti, et ankurmiinid peavad ankrust vabanemisel iselikvideeruma, uppuma või ohutuks muutuma. Vastavad kaitsemehhanismid olid/on küll kasutusel kas hüdrostaatilise lüliti või miinitrossi kinnitusvardal oleva kaitselüliti näol, kuid kuna meres elavad organismid ummistasid hüdrostaatlüliti avad ning blokeerisid hüdrostaadi membraani või varda liikumise, siis need mehhanismid pahatihti ei toiminud. Kellamehhanismid küll toimisid ja nendega varustatud miinid muutusid ohutuks/iselikvideerusid ettenähtud aja möödumisel.

[Kapten Trumm]

Merre suurte miinitõkete paigaldamine käiks meile ilmselt praegu ülejõu, samuti oleks küsitav nende sõjaline väärtus tänapäeval. Juminda traaversil 1941. aastal toimunud Balti Laevastiku katastroof oli ikka erinevate faktorite koosmõju tagajärg. Kiiluveekolonnis oleks laevastik traalerite taga miinitõkkest ilusasti läbi saanud. Just karavani hajutamine lennu- ja mereväe poolt oli otsustava mõjuga, et karavan hajus ja laevad miinidele jooksid

No Hanko evakuatsioonil läks suuri laevu Neptunuse riiki ikka päris mitu, kuigi sakslased seda üritust õhust ei seganud. Seal nad siis sõitsidki ilusti kolonnis, kuni paugud käima hakkasid. Kaotati 3 hävitajat, 2 suurt transporti ja mõningad pisilaevad (traalerid ja kaatrid). Kui me räägime mereväe poolt vastase merelise tegevuse mõjutamisest, siis ega palju välja ei mõtle. Soomes on ka suur miiniteema ja sellele järgnevad juba pealvee sõjalaevad ning rannakaitse tiibraketid - asjad, mis pole siin selgelt taskukohased.

Merevägi peaks ka tegelema (Soomes tegelebki) maaväe toetamisega kaldaoperatsioonidega, selleks tarbeks on aga tänane, suurel merel tegutsemiseks mõeldud abilaevastik totaalselt sobimatu (maabuda suudetakse üksnes sadamas). Samuti ei suuda sümboolselt relvastatud abilaevad anda ka maabunutele mingit tõsisemat tuletoetust. Eesti laevastiku võimsaim relv on täna 23 mm Sergei.

[Roamless]

See sputniku nupuke on õpikunäide venelaste "uuest propagandast", kus puusalt jama lahmimise asemel aetakse (näiliselt) tasakaalustatud ja analüütilist juttu, argumenteeritakse ja viidatakse inimestele, kelle renomee lubaks midagi öelda

Mis "analüütilist" juttu seal Sputnikus ikka aeti, see vana Afgaani veteran "unustas", et ka soojuskaamera eest saab edukalt varjuda (mis metsas peaks veel lihtsam olema, kui kõrbelagendikel, kui ma ei eksi), lisaks ei toimuks sissisõda tänapäeval enam kusagil metsavahel, vaid ka linnades, ühesõnaga võibolla tavalisele "Delfi kommentaatorile või kesikust penskarile" võivad ta argumendid tõesti mõjuda, muidu oli lihtsalt tühikargamine ja üritus näidata "sissisõja mõttetust", paistab, et kaitseliitlastest neiu võttis isegi toru, kui "seltsimehed" Sputnikust helistasid, kuid vastas õieti, suhelge pressiosakonnaga. Tegelikult näitab see, et vähemalt eestikeelse Sputniku tase on ikka nõrk, sest argumendid ei ole veenvad, vaid naerma ajavad, meenub koheselt võrdlus Javelin vs Kornet, ehk siga vs kägu Eriti lolli mölana mõjuvad tõlkelood, kus "poliiteksperdid" Baltimaade ja USA kaitseteemadel lihtsalt tigedat tatti pritsivad ning faktidena Vene meedia "müüte" tõestuseks toovad, no keda nad veenavad, vähemalt eesitkeelses Sputnikus?

Lähtugem vanast põhimõttest- kui idanaabri propakanalites läheb lahti kiun, siis on asi enamvähem õigesti tehtud

Selles osas 100 protsenti sinuga nõus.

[Martin Peeter]

Mis "analüütilist" juttu seal Sputnikus ikka aeti, see vana Afgaani veteran "unustas", et ka soojuskaamera eest saab edukalt varjuda (mis metsas peaks veel lihtsam olema, kui kõrbelagendikel, kui ma ei eksi), lisaks ei toimuks sissisõda tänapäeval enam kusagil metsavahel, vaid ka linnades, ühesõnaga võibolla tavalisele "Delfi kommentaatorile või kesikust penskarile" võivad ta argumendid tõesti mõjuda, muidu oli lihtsalt tühikargamine ja üritus näidata "sissisõja mõttetust",

Siiski on akf Trummi tähelepanek selles osas õige, et tegemist on osavalt serveeritud pooltõega. Jah - eks need soojuskaamerad teevad metsas redutava sissi elu tublisti raskemaks, aga isegi peale II maailmasõda ei redutanud päris suur osa metsavendi mitte metsapunkris. Tänapäeva kõrbelagendikel "varjujad" aga on üldiselt õhust üsna hästi näha, kuid kahjuks pole võimalik vahet teha, kes neist on duhh ja kes rahulik elanik. Seda peaks vana Afga veteran hästi mäletama, samuti miine ja Stingereid, millele lisanduvad tänapäeval IED-d.

[Martin Peeter]

Eesti riigil raha nagu ratsahobusel s... Andke sealt paarsada milli keskmaa õhutõrjeks ja liikuriteks!


http://arileht.delfi.ee/news/uudised/mi ... d=76141717

[Kapten Trumm]

Just tahtsin sama, Michali pompöösset tee-ehitust kritiseerida. Loodetavasti on ka olemas lisarahad Kaitseväe ja KL kergejalaväe muutmiseks mehhaniseeritud jalaväeks, täiendava TT relvastuse ostuks jne? Antud programm toob ju kaasa sadu kilomeetreid tankisõbralikku maastikku pealinna.

Me kavatseme kolmes operatiivsuunas luua mitme km pikkuste sirgetega (vt Narva mnt Viitnani), 200 m laiuse lageda koridori, kahest vastase maaväe operatiivsuunast Tallinna, lisaks dessandohtlikust suunast (Pärnu) Tallinna........? Selline maastikukujundus annab ju kõik trumbid mehhaniseeritud vastasele.
1. tekib lai, kuivendatud ja kandev rünnakukoridor pika otsenähtavusega. Eelise saab see, kellel on otsetule ülekaal
2. teekoridoris toimuv on õhuvaatlusele nagu peo peal.
3. kaitsja elik meie peame leppima koridorist välja jääva soometsaga, kus liikumine aeglane (eelis neil, kes tantsivad teel) ja masinaid kasutada raske.
4. koridori laius on piisavalt suur, et vastane saab mingi formatsiooni ka sisse võtta ja teda pole nii lihtne enam rünnata

Vot seal ei enam vastast nii kinni nagu ameeriklasi Põhjakonnal - miiniväli, mõned Kusti lasud ja jälle tund aega seisid.

Kus on mõistus?

[taara]

Kust Sa selle 200m võtsid? Vaatan Delfi kaarti ja mõõdatsin mitmes erinevas kohas metsade vahelistel lõikudel. Laias laastus jääb metsast metsani 70-90m.

[Lemet]

Jõelähtmast Kuusaluni näiteks valdavalt...Loksa ristist Viitnani paljudes kohtades...Viitnalt Rakvere risti samuti puha lage maa, märksa laiemalt kui 200 meetrit...

[taara]

Aaa. Ja ma loll mõtlesin, et me räägime metsavahelistest teedest, kuhu tekib 200m lage koridor. Seal, kus meid kandvalt teelt soometsa aeglaselt liikuma lükatakse. Mitte NAGUNII lagedatest kohtadest.

Ma parem ei hakkagi mõõtma neid suhteliselt lagedaid üksikute väikeste puudesaludega lagedaid alasid, mida meil NAGUNII Tallinn-Narva täis on. Põhimõtteliselt on nende lagedate koridoride laius kuni mitmed mitmed kümned kilomeetrid.

[andrus]

Antud laevadel on spetsiaalne kinnine miinitekk (asub veepinnast natuke kõrgemal), miinitekile on originaalis paigutatud miinirelsid ning laeva ahtris on aparelli moodi luugid, kust siis miinid sõidu pealt merre lükatakse. Lisaks on laeva tekil pealisehituse ees kraana, millega tõstetakse miinid kai pealt või transpordilaevalt läbi vööritekil asuva suure trümmiluugi otse miinitekile.

Lugesid mulle just praegu ette hea tuukri- ja toetuslaeva omadused - suured kinnised ruumid tuukri- ja muu varustuse jaoks, luugid, kraana. Kõik väga asjakohane

Muidugi võib iga tehnikaga teha mitmeid asju, eriti otstarbekas oleks nt hävituslennukiga teha ilmaluuret ja vedada posti.

Mida need laevad siis sellel hetkel tegema peaks, kui nad miine ei ole veeskamas? Eriti rahu ajal. Raiskame veel raha ja hangime spetsiaalsed tuukri- ja toelaevad? Või pole Eesti riigile tuukreid vaja?
Kui veel jätkata sinu "näidete" rida, siis ka õhuülemvõimu pärast võitlema saadetud hävituslennuk ei tohi jumalapärast ühe silmaga maal toimuva kohta luureandmeid koguda ja Javelinidega tanke tõrjuma saadetud ei tohi mitte mingil juhul sotrade ja veoautodega vastaseid tülitada.

Meremiinide lepingute küsimust "ei märganud"?

pressiteates on selline lõik:

Lindormen-klassi laevad on algselt ehitatud miinide veeskamiseks. Laevadel on hea operatiivvõimekus ja meresõiduomadused. Varasemalt kasutas Taani kuninglik merevägi neid staabi- ja toetuslaevadena NATO miinitõrjeeskaadris

Iga vähegi funktsionaalset lugemisoskust omav isik ei välista selle teksti põhjal, et antud laevad said toetusfunktsiooni lisaks miiniveeskamise võimekusele juba Taanis.

[andrus]

Kas selle kohta ka kusagilt lugeda saab? Tean et mitmesuguste maamiinide kohta on leping, aga meremiinid?

Minu teada on meremiinide kohta kaks lepet.
Esiteks lepiti kokku, et miinitõkete kaardid peavad olema avalikult kõigile kättesaadavad, kuid seda lepet pole vist keegi kunagi täitnud.
Teiseks lepiti, et ankurmiinid peavad ankrust vabanemisel iselikvideeruma, uppuma või ohutuks muutuma. Vastavad kaitsemehhanismid olid/on küll kasutusel kas hüdrostaatilise lüliti või miinitrossi kinnitusvardal oleva kaitselüliti näol, kuid kuna meres elavad organismid ummistasid hüdrostaatlüliti avad ning blokeerisid hüdrostaadi membraani või varda liikumise, siis need mehhanismid pahatihti ei toiminud. Kellamehhanismid küll toimisid ja nendega varustatud miinid muutusid ohutuks/iselikvideerusid ettenähtud aja möödumisel.

Trummi teadmised miinidega meresõjast on kuskil seal Krimmi sõja ja Esimese Maailmasõja vahel. See et ta jalaväevastased miinid "Ottawa leping" ja meremiinid ühte patta paneb, on ikka 100% tsirkus.

100% puhaste miiniveeskjate kasutamine vähenes juba alates Esimesest Maailmasõjast, miinide veeskamisvõimekus sai kuuluma paljude laevaklasside omaduste hulka. Miine ehitati ka selle mõttega, et neid saaksid kasutada võimalikult paljud laevad. Osasid miine sai veesata nii lennukitelt kui pealveelaevadelt, Veeskamiseks allveelaevadelt kasutati ka torpeedotorusid.

Miiniväljad peavad olema jah kaardistatud, nii enda sõjategevuse või ka selle pärast, et kui sõja kaotad, paneb vastane sind neid miinivälju puhastama Täpsus ei olnud küll väga suur, navigatsioonivahendid nii laevadel kui lennukitel polnud väga täpsed.

Näidetega ajaloost - siis Teise Maailmasõja ajal kindlasti avaldati miinitõkete ligikaudseid asukohti neutraalide jaoks, miinitõkke piirid ei langenud tingimata kokku miiniohtlikuks kuulutatud ala piiridega. Teinekord aga polnudki miinitõkke varjamine eesmärgiks, eesmärgiks oli, et vastased sealsel alal ei toimetaks. Peale sõda vahetati ka minu teada sõdivate poolte vahel miinitõkete asukohtade koordinaate, sakslastel oli miinitõrjeüksuste nime alla peale sõda veel pikka aega Kriegsmarine toimetamas: https://de.wikipedia.org/wiki/Deutscher ... A4umdienst

[EOD]

Soome lahe puhastasid pärast sõda miinidest soomlased. Neist mitmed hukkusid, kuid soomlaste poolt puhastatud aladel pole miinile jooksnud üksainuski laev.
Samas Tallinna lahes tuli kahjutustada põhjaläinud MO (väike allveelaevatõrjelaev) lahingukomplekt. Laev hukkus koos mingit tsisterni vedava tsiviil-puksiiriga ilmselt sakslaste lennukilt heidetud magnet-akustilisel põhjamiinil.
Venelased olid küll puhastanud miinidest faarvaatri, loopides sinna süvaveepomme, kuid laevateest kõrvale jäänud ala jätnud puhastamata.
Venelasega sõdides tulebki leida "mütsiga löömist" ja muud pohhuismi ning neid ilminguid ära kasutada.

[Kapten Trumm]

100% puhaste miiniveeskjate kasutamine vähenes juba alates Esimesest Maailmasõjast, miinide veeskamisvõimekus sai kuuluma paljude laevaklasside omaduste hulka. Miine ehitati ka selle mõttega, et neid saaksid kasutada võimalikult paljud laevad. Osasid miine sai veesata nii lennukitelt kui pealveelaevadelt, Veeskamiseks allveelaevadelt kasutati ka torpeedotorusid.

Noh, moodsa sõja mõttehiiglane, mis need "muud laevaklassid" meil siis oleks, mis suudaks mingi arvestatava miinikoguse ka veesata?
Näiteks vaadates aknast praegu välja ja kujutades ette "ilmaolusid" kuskil Keri saare juures.


Siis vaatame edasi, kes on Krimmi sõja ja kes Põhjasõja tasemel.