Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

See, et juhtkonnale nähakse ette kaitstud juhtimispunktid, on tavaline praktika igas riigis. Nagu ka soomustatud teenistuslimusiinid ja 24/7 ihukaitse.
Demokraatlikus Rootsis näiteks on Stockholmi linnavalitsuse sõja-aja juhtimispunkti rajamiseks kulutatud vähemalt 10 korda niipalju kui sellele Kose "parteivarjendile" või Harjumaal asunud linnarajoonide juhtimispunktide suht tagasihoidlikele varjenditele. Ei ole ju võimalik midagi juhtida, kui sa asud kuskil kokkuvarisenud paneelmaja keldris lõksus ja sul puudub side välismaailmaga.

[Yks]

Vastupidi isand Trumm.
Päris suur osa Tallinna elanikkonnast (kes mahtunuks kuhugi tuumasõja korral) oleksid koha leidnud just sellistes toredates keldrites nagu Jahu tnv. või Kentmanni tnv või Sõle tnv., kui asi oleks toimunud öösel või nädalavahetusel. Tööpäevadel saanuks need tegelased, kelle töökoha juures või territooriumil tuumapommikindel varjend asus, sinna varjuda. Millest oletatavasti päris paljud oleksid loobunud, sest elukoht ei asunud töökoha juures ning esmane mure poleks neil olnud oma elu vaid... Liikumine Lillekülla, Kelmikülla, Kassisabasse, Pelgulinna, Uude-Maailma jne põhiliselt puitasumitesse, kus vaatamata Mustamäele, Lasnamäele ja Õismäele elutses nõukaajal valdav osa tallinlasi - eestlasi. Tõsi, mida 80ndate lõpupoole, seda enam sai uue korteri uusrajoonidesse ka eestlasi, nii et 1975 ja 1985 ei olnud selles mõttes omavahel päris võrreldavad.

Asi oleks teistsugune olnud teatavates kohtades nagu Dvigatel või isegi Estrõbprom, sest paljude elukoht, lasteaiakoht, kool ja töökoht asusid üsna samas piirkonnas üsnagi asiste varjenditega.

See, et juhtkonnale nähakse ette kaitstud juhtimispunktid, on tavaline praktika igas riigis. Nagu ka soomustatud teenistuslimusiinid ja 24/7 ihukaitse.

Jah, kindlasti. Kuid läänes pole tavaline, et elanikkonna pääsemise kontekstis arvestatakse linnades pigem sõjatööstuse jätkusuutlikusega ning tehakse plaane arvestuslikult sõjaväe ning sõjatööstusekompleksi ülalpidamiseks eksisteerivate tagavarade olemasoluga miinus kõik ülejäänud suud. Samuti pole päris levinud läänes (isegi 70ndatel ja 80ndatel), et arvestusi tehakse kohati rahvuslikust selektsioonist lähtuvalt. Loe: kolonialistidel on pääsemisele suuremad lootused (isegi õigused) kui koloniseeritavatel, kui nad pole just hädavajalikud süsteemi edasiseks eksisteerimiseks. Ja sina isand Trumm, vaatamata su õitsvale kolhoosile ja külluslikule elule, ei olnud hädavajalik. Kolhoosiesimehele ja rajooninõukogu esimehele ja võimalik, et isegi ENSV presiidiumi esimehele võisid sa isegi ju hädavajalik olla, aga ENSV I sekretärile (alates Vainost) polnud sa enam midagi muud kui vaid statistiline mitte-venelasest (või mitte nõukogude inimesest) kärbsemust. Kremli isandatest rääkimata.

[Kapten Trumm]

No meenutame, et siis polnud riigiks Soome ega Eesti Vabariik, vaid NSVL.
Kus arvati (ja õigusega), et nende luurevõime, tuumajõudude võimsuse ja igasugu iseärasuste (nagu nt automaatne vasturünnaku juhtimise süsteem Perimetr, mis võeti kasutusele vist USA keskmaarakettide pakutava üllatuse vastukaaluks) muudavad vähetõenäoliseks üllatusrünnaku tuumarelvadega. Sealt edasi arutledes ei omanud ka tähtsust need "telliskividest kusehaisused keldrid", sest seal varjumist peeti vähetõenäoliseks.

Vähemalt nii arvati.
Soome seda endale lubada ei saanud, sest käised olid kergevõitu antud mängus, võimalus aga pihta saada oli mõlemalt poolt. Ilmselt sama käib ka meie kohta (NSVL aegne betoon on meile vähe ikkagi).

Mina seda koloniseerijate teooriat ei pea usutavaks. Varjendite rajamine sõltus sellest, milline piirkond Tallinnas välja ehitati. Et Lasnamäel oli rohkem, kui Mustamäel, ei tule mitte venelaste eelistamisest, vaid sellest, et seal oli strateegilist tähtsust omavaid objekte (tööstust) rohkem. Suur hulk madalakvaliteedilisi "keldreid" Põhja-Tallinnas ja Kesklinnas tulenes sellest, et need linnaosad ehitati valmis varem ja varjendid ehitati tollaste arusaamade järgi. Näiteks üsna väike varjendite hulk Mustamäel (vt materjal eespool) tulenes sellest, et seal lihtsalt polnud eriti palju objekte, mis pidid iga hinnaga tööd jätkama.

Küsimus polnud ainult selles, mida tööstus rahuajal tootis, vaid selles, mida ta pidi (ja oleks saanud) sõja-ajal toota. Teadmata midagi vastavatest plaanidest on keerukas ka hinnanguid anda. See omakorda muudab ka väärtusetuks sinu "kolonistide eelistamise teooria". Kui koloniste oleks eelistatud, siis oleks iga Lasnamäe prussakatorni alune paksu betooni täis valatud. Seda aga ei olnud (analoogselt Mustamäe ja Haabersti ehk teiste "magalatega"). See kahjuks nii aga oli, et kohalik ja kergetööstus oli tollal mehitatud põhiliselt eestlastega ja rasketööstus mehitatud Venemaalt sissetoodud migrantidega. Ega seda rasketööstust poleks ka eestlastega reaalselt mehitada võimalik olnud, sest ilma nende objektideta oli siin tööhõive 90% ja peale.

Dvigatel või isegi Estrõbprom, sest paljude elukoht, lasteaiakoht, kool ja töökoht asusid üsna samas piirkonnas üsnagi asiste varjenditega.

Privilegeeritud seisus asutuste (kus oli ette nähtud varjend) varjenditesse paraku polnud plaanis võtta kedagi muud kui ainult asutuse töötajaid-naised, lapsed ja ämmad jäid välja.

[Yks]

Täna saame midagi väita ja järeldada ainult (ja eelkõige) 1970-1980ndatel LKA poolt genereeritud dokumentidest (mis mõned aastad tagasi avalikuks tehti), millest ka Venemaal on piisavalt palju räägitud. Vaatamata sealsele elukorraldusel täna on leitud et LKA läbimängud ja väited vastavad enamasti vägagi reaalsusele ja seda nii valdkonna spetsialistide kui ka strateegilise planeerimisega seotud tegelaste poolt laiemalt. Nimelt, et kes, kuidas ja miks toimetas NSVL'is nn tsiviilkaitse kontekstis. Kellele oli mõeldud kogu süsteem jne.
Venemaal on kõik seda valdkonda süviti käsitlevad (strateegilise iseloomuga) dokumendid siiani suletud. Isegi 90ndate alguses olid nad suletud. Mis on ka loogiline. Kes see ikka tahab omaenda rahvale öelda, et päris suurest osast oli tal neist savi. Nagu II MS ajal. Seda enam ka täna, "suurima 20 sajandi globaalse katastroofi" kontekstis, mille puhul nõukanostalgia nagu ka "õnnelikuima kodanikkonnaga riik, kus kõigil oli - vaatamata pisikestele süsteemi puudustele - hea elada", ei kannata vähimatki mustuseplekki revääril.

Üldisema käsitluse võib leida näiteks siit: https://lenta.ru/articles/2015/02/23/nuclearwar/

[Yks]

Väljuks nüüd hetkeks sellest ajaloolisest diskusrsusest. Mul oleks konkreetne küsimus, et kas siinses teemas eksisteerib Kopli ja Kalamaja (tegelikult Pelgulinna ja Telliskivi kant oleks ka täitsa ok) inimesi, kes sooviksid tulevikus kodanikukaitsega lähemalt tutvust teha ja võimalusel ka ise pisut nimetatud piirkondade turvalisusesse just antud valdkonnas panustada? Kui keegi on huvitet, siis palun saata mulle privas sõnum, ma siis küsin ja suhtlen seal juba täpsemalt...

[Kapten Trumm]

Täna saame midagi väita ja järeldada ainult (ja eelkõige) 1970-1980ndatel LKA poolt genereeritud dokumentidest (mis mõned aastad tagasi avalikuks tehti), millest ka Venemaal on piisavalt palju räägitud. Vaatamata sealsele elukorraldusel täna on leitud et LKA läbimängud ja väited vastavad enamasti vägagi reaalsusele ja seda nii valdkonna spetsialistide kui ka strateegilise planeerimisega seotud tegelaste poolt laiemalt. Nimelt, et kes, kuidas ja miks toimetas NSVL'is nn tsiviilkaitse kontekstis. Kellele oli mõeldud kogu süsteem jne.
Venemaal on kõik seda valdkonda süviti käsitlevad (strateegilise iseloomuga) dokumendid siiani suletud. Isegi 90ndate alguses olid nad suletud. Mis on ka loogiline. Kes see ikka tahab omaenda rahvale öelda, et päris suurest osast oli tal neist savi. Nagu II MS ajal. Seda enam ka täna, "suurima 20 sajandi globaalse katastroofi" kontekstis, mille puhul nõukanostalgia nagu ka "õnnelikuima kodanikkonnaga riik, kus kõigil oli - vaatamata pisikestele süsteemi puudustele - hea elada", ei kannata vähimatki mustuseplekki revääril.

Sa corvus võid oma nostalgia ja nomenklatuuriga ausõna mustikasse sõita.
Tutvu vahelduseks millised varjendivõimalused olid Washingtonis võrreldes Moskvaga (pean silmas tavainimest) ja pane sinna kõrvale kongressi, presidendi, armeejuhtkonna varjendid ja räägi siis nomenklatuursusest. USA, aga ka GB ja Lääne-Saksamaa edestavad selles nomeklatuursuses venelasi ikka mäekõrguselt. Ainsad kohad "läänes", kus oli suurte keskuste tavainimesele enamvähem rahuldavalt "betoon" tagatud, olidki Põhjamaad ja Sveits.

[Yks]

Just. Elagu NLKP ja nõukogude kord ka veel lõppu! Aamen!
Sest isegi 25 aastat peale eksperimendi lõppu, vaatamata isegi sellele et ollakse seal ise elanud, leidub ikka tegelasi, kes ei suuda nõukogude korra (inimvaenulikku) olemust mõista või aduda...

[Kapten Trumm]

Me siin ei analüüsi kahjuks NSVL indiviidivaenulikkust või inimvaenulikkust - selle väidetava tsiviilkaitse nomeklatuursuse kohta sul ju peale pastakast imetud jama ju mingeid tõendeid pole? Äkki jätaks selle soigumise siis katki ja tunnistaks, et oled oma hinnangutes eksinud?

[Yks]

Katsu kõigepealt aru saada, mida nomenklatuur antud juhul tähendab.
Mis hinnangus ma eksinud olen? Et NSVL'i tsiviilkaitse ei olnud mõeldud laiemalt kodanike kaitsmiseks vaid eelkõige nõukogude süsteemi jätkusuutlikuse tagamiseks (loe: partei ladviku võimu jätkumiseks suuruse üle mille nimi oli NSVL tema piirides ja võimalusel veelgi rohkem) ning kodanik läks korda ainult niipalju, et kas ta on sobiv materjal üheks või teiseks eesmärgiks või mitte?

[Lemet]

Katsu kõigepealt aru saada, mida nomenklatuur antud juhul tähendab. 

Et siis nomenklatuuri tähendus liigub vastavalt sellele, kuidas corvusel parasjagu vaja. Kui vaja, siis on nomenklatuur EKP KK liige, kui vaja, siis Dvigateli treial või Norma koristaja. Või Flora raamatupidaja...

[Yks]

Suuvooder lemet ka panustab oma mittemidagi ütlevate kommentaaridega? Minu arust kirjutasin üsnagi loetavalt (tõsi lühidalt), mida või keda saab mõista nomenklatuurina ENSV's ja milline kohatine paralleelsus selles mõistes (erinevates situatsioonides) siin valitses.
Kui sinu jaoks lemet on nomenklatuur ENSV's mustvalge ja lihtne mõiste, siis on see pigem sinu kui minu probleem. Kui sinu arvates määras siinses maanurgas ENSV arengustrateegiat ENSV EKP esimene sekretär või mis veel hullem, et sa tõsimeeli arvad et seda tegi ENSV minstrite nõukogu esimees, siis on meil arusaamad NSVList ja tema juhtimisest diametraalselt erinevad. Tegelikult ongi.

[Kapten Trumm]

Sinu teooriad pole tõestatud mitte millegagi - selles on probleem.
Varjendite ehitamine muidu sõltus ka sellest, millal mingi tehasekompleks ehitatud on.
Uuemad varjendid olid reeglina ehitatud ka paremini, esiteks meetodid arenesid, teiseks oli raha rohkem ja tühjale kohale tehasekompleksi rajades polnud vaja enam arvestada eelmise infra piirangutega. Teises, "übermensch idast" koliti ju valdavalt Lasnamäele, Lasnamäe "uus"elurajoonides on varjendeid täpselt sama vähe kui Mustamäel või Haaberstis. St üldreeglina neid elurajoonis polegi. Miks seal siis koloniste ei eelistatud?

Ülejäänud jama "tee endale selgeks mis oli nomenklatuur" jne on lihtsalt tüüpne kisa, kui ei taha tunnistada, et sa eksisid.

[Lemet]

Corvus, nomenklatuur ENSVs ongi suhteliselt lihtne mõiste ja Dvigateli treial või Norma koristaja (kes nendesse ettevõtete korpuste juures asuvatesse varjenditesse pidid varjuma) sellesse kategooriasse kohe kindlasti ei kuulunud. See, kui sina oma teooria kinnitamiseks võtad näiteks maakera lapikuks kuulutada ja leiad asjaolus, et sa sedasorti kinnitustes marginaaliks jääd, oma ego koledal kombel riivatud olevat, ei muuda ju siiski maakera grammivõrragi lapikumaks. Sama ka nomenklatuuriga. See, et sa meelevaldselt summid selle määratluse ala suvalist kontingenti, et saaks võidurõõmsalt kuulutada- Näete, oligi ainult nomenklatuuri jaoks, ei tähenda, et see tegelikult ka nii oli. Sama eduga võid ka Kirovi NK karjaku Endli või lüpsja Maali ENSV nomenklatuuriks nimetada- vahi, millised soodustused neil tänu oma ametipostile ja kuuluvusele olid. Prii rätsep, vorsti-singi talongid, tasuta puhkekodud ja ravikuurid. Selge see, et nomenklatuur. Ja varjendiga tagatud...

[Kapten Trumm]

Aga vaadake neid 1995. a andmeid, kus peaks nii 90% objektidest sisalduma.
Nomeklatuursed objektid (ministeeriumid, parteiasutused) asusid nagu tänagi asuvad - Vanalinnas ja kesklinnas.
Parteigenossedele ju betooni ei säästetud!
Aadressi järgi on ju leitavad - lugege sealt need partei- ja riigiasutuste keldrid üles.

Parimad (st suurima vastupidavusega, klass II) ja parima varustusega varjendid olid reeglina need, mis ehitati 1970-1980ndatel koos uute tööstusobjektidega (mis olid mõeldud objektil töötajatele). Kalev, Estoplast, Dvigatel, Klementi - ka nendes klass II uusehitustes ei ole nähtavat "nomenklatuursust". Esiteks ei asu nad nomenklatuursete objektide lähedalgi (noh, nt Leibur) ja teiseks samavõrd kui ehitati neid "äravalitutele" Lasnamäel, ehitati neid ka mujal.

Kesklinnas asus II klassi varjendeid 6 tk

Narva mnt 38 - tollane kasutaja teadmata
Faelmanni 2 - ETV
Endla 16 - telefonivõrk
Türi 10 - Estoplast
Kiisa 8 - mingi ehituskoondis (hilisem Eesti Ehitus)
Pärnu mnt 139 - Kalevi kommivabrik

Neist ühtegi ei saa seostada "nomenklatuuriga" ja nad ei asu nomenklatuuri töökohtadele isegi ligilähedal. Tavalised, ettevõtete töötajatele mõeldud varjendid.

[Lemet]

Saab ikka...kuulutad süüdimatult, et Estoplasti transa oli ENSVs nomenklatuur ja asi ants...