Eks teadasaamine oleneb sellest , et kui sügavale Venemaale Eesti piirivalve näeb. Kui dessant kuskil elektrijaama juures maabub, siis nad ongi karjääride edelanurgas ja tuleb kiiresti hakata põhjasuunas ehk Viivikonna ja Sillamäe poole liikuma. Liikumisvahendid võivad samuti käepärast olla, minu mäletamist mööda on jõekaldal lausa mingi suvilakooperatiiv kus kastiautodega mehed võivad parajasti kellegi Igorjoki sünnipäeva pidada. Tavaolukorras ei paneks see kedagi kulmu kergitama. Või kui mälu selle datšarajooni suhtes petab, siis üksikud elumaju on seal küll, elektrijaama parkla ööpäevaringselt autosid täis, kaevanduse keskuse ümber on kõikvõimalikku tehnikat jneKriku kirjutas:
Küsisin sellepärast, et siin on väga oluline, millal saab Eesti pool teada, et suurem jama käimas on. Jutt on siiski ootamatust rünnakust. Kui toimub Narva hõivamine, siis hiljemalt veerand tunniga hakatakse kuskil kiires tempos tegutsema. Kui Auvere kandis üritataks kummipaatidega dessanti, kui kaua siis aega läheks? Kui dessant kaldale jõuab, ei ole sellel koha peal liiklusvahendeid ees ootamas, mis nad karjääride lääneserva viiks. Ja nii edasi tekib igasuguseid probleeme.
Muidugi ei ole Eestil pataljonide kaupa kiirreageerijaid, aga kui piirivalvest tuleb teade, et kuskil Narva jõe lõigus kipub mitusada rohelist mehikest üle jõe, kedagi ikka kohale lennutatakse. Mõnikümmend otsusekindlat meest heal positsioonil võivad vahel päris palju lugeda.
Kokkuvõtteks, kõik on ilmselt nõus, et Narva kesklinn on hõivatav enne, kui Eesti poolelt vähegi arvestatavad jõud kuidagi reageerida jõuaksid, aga kas Auvere karjääride puhul pole asi kahtlasem?
Kaevandus, Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam pluss õlitehased on üks kompleks ja sealt algavad karjäärid ulatuvad peaaegu Sillamäeni.
Kiirreageerijad saakasid piirivalvelt teate, et terroristid kipuvad elektrijaama kallale ja keskenduksid eelkõige sellele. Ja oleneb veel kustpoolt nad tulevad. Kui Narvas samal ajal pealetung algab, pole sealtpoolt kedagi appi tulemas. Tulevad ainult abijõud dessandile koos raskema tehnikaga.
Ma ei saa jälle omakorda aru, et miks ründajad peaksid Narvas tundide kaupa politsei või Kaitseliidu maja piirama ning initsiatiivi käest andma. See on samasugune loogika nagu venelaste arvates oleks Bresti kindlus pidanud 1941 aastal tervet armeegruppi kinni pidama. Alatud sakslased läksid sellest lihtsalt mööda, jätsid rahulikult tagalasse ja küll hiljem on aega materdada.
Kui Martin Peeteri mõttekäiku õigeks lugeda, et eesmärk ongi natuke märulit teha, NATO reageeringut testida ning minema tõmmata, siis võib-olla.
Erinevalt siin tsiteeritud Vladimir Juskini artiklist arvan ma jälle, et just Leedu ja Eesti on Baltikumis need , kust üldse midagi oleks rehitseda. Leedust võib-olla maismaaühendust Kaliningradiga kuigi selle lootusetusest saab ilmselt Putingi aru. Eestis põlevkivibasseini, mis annab võimaluse Eestil korralikult mune pigistada kui toimivad üksused töökorras hoida ja kohalikud elanikud üldjoontes rahul on.
Lätis mingite Rezekne või Daugavpilsi rahvademokraatiate võimuleupitamises pole peale hädise propagandakära vähimatki mõtet.
Samamoodi on kahtlane herr Juškini väide, et Putin ei korralda oma tausta tõttu armeeoperatsioone. Kas mitte keegi Putin polnud see, kes Gruusia sõjas käis?
Rahva meelsuse koha pealt on ikka vahe Narva venelasel ja Tallinna venelasel. Tallinnlastel pole mingit võrdlusmomenti ja nad arvavad, et ilusad niidetud murud nagu Jõelähtmel ulatuvad Piiterini välja. Narvakad teavad, et enne peale neid ja enne Peterburi on veel 100 kilomeetrit maad kus viltuvajunud sarade vahel kasvavad Sosnovski karuputked nagu noored õunapuud. Sellepärast on tallinnlasi palju lihtsam üles ässitada linna segi peksma. Ja sillamäelasi vähemalt mu meelest lihtsam kui narvakaid.
Pronksiööl oli vist Jõhvi kõige idapoolsem kants kus kurja pilguga ringi käidi ja vist üritati ka peaväljakul mälestussammast põletada.