Snaipritegevus on väga efektiivne võitlusviis

[Juhani Putkinen]

Tahaks loota, et eestlastest snaiprit ei hakka soomust läbistava moonaga puurima ilusaid auke BTRidesse. Mis kasu sellest august oleks?

Carl Gustaviga aga praeb korraga kõik sees olijad.

[Leo]

AP moona mõistlik laskur hoiab peamiselt kaitsevestide laskmiseks, APId igasugu kütusepüttide, laskemoona ja muu süttiva jaoks. KPdele laialipritsimiseks ei ole APd üldse vaja, v.a. 50 BMG KPd, sest nende tabamus on ka soomukile ohtlik. Kuna esimene laine on suhteliselt hästi kaitstud, siis on FMJ täpsuslaskmises muutumas kiiresti harjutusmoonaks, olulisem on leida FMJ, mille ballistika oleks võimalikult lähedane AP ja API moonale, et RA tingimustes saaks odavamalt harjutada, missioonil ja SA on ikka peamine AP ja API. Soomlased said sellest aru, kui kiv 85 asemel kiv 2000 peale üle läksid, isegi jänkid on sellest ammu aru saanud, EKJ ei ole veel sellest aru saanud.

Lisan siia faili, kus on jänkide relvasüsteemide maksimaalsed laskekaugused ja laskemoona hinnad USD, meile oleks muidugi kallimad, sest kogused on väikesed võrreldes jänkidega, kuid ikkagi Barretti salvetäis kiirtulega BTRi seinast läbi ja kogu see pürotehnika mis masina sees toimuma hakkab, 100 € eest on oluliselt odavam kui CG kõige tavalisem lask.

[Leo]

Hästi informeeritud isikud sahistavad, et lähema 5 aasta jooksul tulevad uued kaliibrid laiemasse kasutusse, kus on 10 kg relvaga voimalik läbistada kaitseveste kuni 2 km kaugusele, näiteks Cheytac vasest treitud kuuliga on selleks voimeline. Samas pooletollised jäävad ajalukku voi hakatakse kasutama peamiselt EODks, sest 20 kg relva kaasa tassimine muutub motetuks, kui 338 LM relvad raske 300-graanise ehk 19-graanise kuuliga lendab ylehelikiirusega kuni 1500 m kaugusele ja paar kilo raskema relvaga saab lasta sama kaugele voi isegi kaugemale kui pooletollisega.

[Unto Pulkkinen]

MULTIVÄLJAÕPE
Suurriigidel on palju mehi laginguüksusile asetada.
Üks mees saab tavaliselt ainult ühe väljaõpe ühe ülesande (ametikoha) jaoks.
Siin on selline nõrkus, ett kui näiteks tulejuht sureb, nii tult ei juhi keegi.
Suurriik korvab terve kulunud üksuse uuega.
Näiteks NL's oli selline põhimõte, ett esimese rünnakuešeloni järgi ründab teine.
Suurriigil pole eluliselt tähtis säästa elava jõudu, niisiis mehi.
Väikeriigil on tähtis toimida teismoodi.
On vaja säästa väike meesjõudu ja ühes sellega peab olla lahinguvõimeline, isegi kui tuleb kaotusi.
Peamiselt pole reservijõudu.
Siin aitab meeskonna mitmekesine väljaõpe niimoodi, ett igaüks võib asendada teisi siinsamas jaos.
See võib kriitillises olukorras päästa terve jao.
Näide 1: Miinipilduja torujaos iga mees oskab hoida iga funktsiooni.
Näide 2: Tulejuhtjaos igaüks oskab juhtida tult rahuldavalt, kasutada raadiojaama, ning mõõta suuna ja kauguse ja määrata tuleparanduse.
Näide 3: SN-triple (kolmik) liikmed (laskur!, vaatleja!, tugimees?) osavad peamiselt samad asjad, nagu relvade ballistika ja sihiku ristmiku mõõted,
hinnata kauguseid, hinnata tuult, valida märkid ja määrada tabamusi, lasta ja pihta täpselt kaugele, teha luurevaatlusi,
ära tunda vaenlase tähtsaid vahendeid ja truppide struktuuri jms., kasutada sidevahendeid, juhtida kaudtult jne.
Tugimehe pole vaja osada kõike seda, aga tal oleks hea ka osada jv-miinide kasutamine tulepositsiooni kaitseks ja sideoskused.
Kui tal on näiteks .308Win(NATO) (pool)automaat, nii on vaja olla ka olukorra- ja relvaballistika oskused, ehk ta on läbi käinud vähemalt SN-põhikursuse.
Lisaks tal oleks hea olla kiirtule võime alla 100 m kaugusele.
Minu arvates kõike sõbivim SN-gruppi(-patrulli) koosseis on: laskur, vaatleja, tugimees.
Eriti see kehtib eraldise ülesannega vaenlase külgpoolel või tagalas, muutuvas olukorras, sissitegevuses ja eriti talvel.
Harva tuleb selline olukord, ett on stabiilid rindeliinid, nagu II maailmasõjas, millal oleks SN-paar ka hea. Eelised SN-triplele on näiteks:
--- tugimees kaitseb tulepositsioonil SN-paari tagala, mis oleks muidu lahtine
--- kui üks saab haavata, nii kaks meest aitavad haavatu oma alale
--- majutamine ja moonaga varustamine sujub paremini
--- ühine varustus on lihtsam kanda
--- kui vaenlane ründab, on rohkem tulejõudu
Soomes on siirdudut üha rohkem kasutama jalaväes lahingupaari asemel kolme mehe patrulli (triple) kõike väiksemana lahinguüksusena.
Kas Eestis on tehtud SN-triple/paari funktsiooni- ja rollikirjeldused?
Ühes sellega ka tüüpilise varustuse nimekiri.
Ma arvan, et on küll, või ehk mitte SN-triple jaoks.
Näide 4: Igaühe jalaväe/sissijao ülema ja aseülema peaks läbikäia vähemalt SN-põhikursuse, meeleldi rohkem.
Jaoülema SN-põhikursusel oleks vaja olla ka SN-taktika asjad.
Niimoodi need osavad paremini kasutada tähtsa SN-jõudu ja vajaduse korral osavad juhuslikult ise ka tegutseda korralikult snaiprina.
Näide 5: Jalaväejaos ja -rühmas igaüks juhataja võiks osada kasutada kõiki jao/rühma relvi ja
vahendeid ja osab koolitada nende kasutuse ja hoolduse.
Soomes allohvitseride ja ohvitseride koolitus läheb tõususuunas selle moodi,
et esimeseks õpitakse reamehe funktsioonid ja vahendid, selle järgi jao, rühma ja kompanii vahendid, taktika ja juhtimise.
See kindlustab tegevust ja juhataja on võimeline ka koolitama tema alluvad nende funktsiooneis ja vahendide kasutuse.
Suurriigis ohvitserid ei vältimatu oska tegutseda alluvade funktsiooneis.
Lõpuks: Niisiis igaühel voitlejal võiks olla koolitatud
a) esmajärguline funktsioon/oskus,
b) teisijärguline funktsioon/oskus ja
c) kolmajärguline funktsioon/oskus.
Minu arvates selle moodi koolitatud patrull (triple, kolmik), jao ja rühm oleks palju tõhusam.
Koolitus/väljaõpe on teha rahuajal heas olukorras ja see on suhtelise odav.
Seesamas sellised multifunktsiooni-oskused kompenseerivad meeskonna väiksem arvu ja üksuse lahingukestus tõuseb.
Võib olla, et Eestis juba tehakse selle moodi, aga ma ei seda tea.

[gooligan]

leedukad on ostnud 1,3m EURi eest AXMC snaipripüsse.
http://www.delfi.lt/news/daily/lithuani ... d=72748876

[ruger]

leedukad on ostnud 1,3m EURi eest AXMC snaipripüsse.
http://www.delfi.lt/news/daily/lithuani ... d=72748876

Inglisekeelne Google translate

As reported by the Ministry of Defence (MoD) for 1.3 million. EUR buy British company Accuracy International sniper weapons produced in Lithuania brought a few days ago, they end of the year will be distributed Lithuanian Land Force battalions and military training institutions. The other sniper rifles AXMC distinguished by the fact that they can use two different calibres of ammunition: 338 Lapua Magnum "or 308" Win ". Depending on the task, a soldier may choose which benefit caliber ammunition, which will require an exchange of the barrel and the lock. According to WHO, the soldier in a few minutes will be able to perform even under field conditions. So far, the Lithuanian Land Force had sniper weapons. The current use of semi-automatic small arms taikliojo "FN SCAR-H PR, their effective firing range of 600 meters. Sniper weapon AXMC this range increases more than two times. According to the Land Forces Training Centre Juozas Lukša taikliųjų sniper and small arms expert Sergeant Ernest Kuckailis, "Accuracy International has a long tradition of producing weapons, known to the world, and the company manufactured weapons are reliable even in the desert or arctic conditions. "The weapon is equipped with a powerful AXMC Kahles sights and night vision accessory. The new weapon Lithuanian Land Force snipers will be able to destroy targets up to almost half a kilometer for both daylight and night-time ", - says E.Kuckailis. In the near future under the direction of the center will start preparing snipers specialty troops. According E.Kuckailio, sniper training is very similar to the spies - they are trained to operate in small groups, move undetected area to penetrate behind enemy lines, to report on other targets and adjust indirect fire, look for important targets and destroy important enemy personnel brilliant fire.

[Juhani Putkinen]

Ma ütlen veelgi, et .308 pole mingi snaiprikaliiber. Aga .338 LM on parim snaiprikaliiber. Tava snaiper ei saa kaasas tassida mõlemaid, vaid ainult üht. Sama asi harjutamisega, sellest on kahju kui harjutab ainult natukese õige snaiprirelvaga ja mängib harjutamist .308ga.

Kordan ka enda arvamuse, et ka pooletolline pole mingi snaiprirelv.

Arvan, et kohe hakkab keegi ütlema, et .338 LM moon maksab üleliia palju ja relva raud kulub harjutades. Jah see on täis tõsi, aga harjutama peab selle õige riistaga ja kui raud on kulunud, siis saab ju selle raua ära vahetada.

[Leo]

See, millesti Unto kirjutab, on jube hetkel reaalsus, sest SN meeskonna koik liikmed on täpselt sama erialakursuse läbinud ja täpne ylesanne soltub vajadusest. Pikemaks tegevuseks voi oma yksuse katte alt eemaldumiseks ma eelistaksin pigem 4-liikmelist meeskonda, siis on voimalik näiteks vaatluspunkti niimoodi roteerida, et 2 vaatlevad ja 1 puhkab ja 1 valvab seljatagust. Kolmekesi roteerida on keerulisem. Vaatlejaid ei tohi kunagi korraga välja vahetada, alati yhekaupa, siis kirjeldab kauem positsioonil istunud voitleja uuele, mis toimub ja millele tuleb eriti tähelepanu pöörata. Ylematele korraldatakse ka joudumööda alluva yksuse eri relvasysteemide tutvustavat koolitust, lisaks on nii KP kui TT-relvad reeglina 2-3-liikmeliste meeskondade, ehk siis yhe haavatasaamise korral saavad abid jätkata relvade kasutamist.

Leedukate kiituseks peab ylema, et nad on ymberrelvastumise ikkagi väga korralikult ette votnud - Boxerite ja iseliikuvate haubitsale ja NASAMs tellimused ja lisaks see väike 338 LM täpsusrelvade hange 1,3 milj € eest. Ma pakun, et selle eest saadakse suurusjärgus 100 relva komplekti hinnaga 12-13000 €, millest relv ise maksab poole. See on juba sojaliselt oluline hange, mis voimaldab toesti koik Leedu yksused magnumiga relvastada.

Putkineni kirjutatu, et tuleb harjutada sama kaliibriga, millega sotta minnakse, on pohimotteliselt oige. Tänapäeval lähevad lääneriigid sinnapoole, et jao täpsuslaskuril on 5,56 voi 7,62 mm poolauto, mille laskemoona läbivuse parandamiseks uusi kuuli arendatakse ja sealt edasi on magnumid. Vahetatava kaliibriga poltlukud on relvatootjate uus trend, olen insideritelt aru saanud, et peamiselt tellijate poolse surve tulemusena, kes otsivad kokkuhoidu koiges voimalikus ja kokkuhoid 2 erineva kaliibri kasutamisel on märkimisväärne.

Näiteks kui relvasysteemi hankel on noue alla 1 MOA täpsus vabrikumoonaga vähemalt 10000 lasku, siis tähendab see reeglina 2 raua komplekti, mida siis kusagil 5-7000 lasu järel vahetatakse. Kui need raua. Relvasysteemi enda hind on siis 10-15000 €. 10000 padrunit 10 aasta jooksul ehk elutsykli kulud oleksid 338 LM puhul 40000 € ehk 3-4x rohkem kui relva enda hind. Kui pooled lasud teha oluliselt odavama 308 WIN laskemoonaga, siis sääst iga relva pealt oleks 10000 € 10 a ehk vähemalt 1000 € aastas, mis on igati oluline number. SN baasoppes magnumi kasutamine on ilmne raiskamine, pohimotteliselt peaks laskeoskust lihvima 22 LR voi mone muu vastava odava sportmoonaga, kuid reaalses elus antakse kohe relv kätte ja kukutakse täiskaliibriga plärtsutama ja esimesed mitusada kallist padrunit lähevad peamiselt relva hingeeluga tutvumiseks raisku. Alles peale relvaga harjumist ja tagasiläägi hirmust yle saamist saab keskenduda laskedrillidele. Lisaks peab arvestama sellega, et kuni 600 m on 308 täiesti arvestatav kaliiber.

[Juhani Putkinen]

SN baasoppes magnumi kasutamine on ilmne raiskamine, pohimotteliselt peaks laskeoskust lihvima 22 LR voi mone muu vastava odava sportmoonaga

Olen igati nõus.

[Kulibin]

.22LR ei anna mingit õiget tunnet. .338-sale ligilähedase tunde ja efekti annab .30-06 , moona kättesaadavus ja hea hind võiks sobida näiteks kaitseliidule. Poltlukuga seda kaliibrit söövad püssid on kah hea hinnaga saadaval.
Poolteist suurt raha pole ju palju sellise kaunitari eest. Järele jäänud tuhandete eest võiks osta näiteks soojussihiku.

[Juhani Putkinen]

Ma tunnen isiklikult eestlasest snaipri kellel on Sako TRG .338LM snaipripüss ja ta on kuidagi saanud tehtud peaaegu samasuguse relva .22LR padrunitele. Sellega harjutamine on odav (muidugi lühendatud distantsile). Palju samu põhiasju annab harjutada odava hinnaga - aga ikka on vaja ka õige lahingumoonaga pauku teha.

[Leo]

Kaitseliitlaste käes on täpsuslaskmiseks kohandatud jahikarabiine väga eriliste kaliibritega, kuid 30-06 ehk jänkide vana kaliiber on Eestis sojaliseks täpsuslaskmiseks rumalus, energia poolest on praktiliselt vordne 308Win moonaga ja laskemoona vabrikumoona valik on Eestis väike, praktiliselt tuleb ise laskemoona laadida. Kyll on moistlik säästueelarve korral hankida Tikka T3 vms moistliku hinnaga 300 Win Mag, hind on alla 1500 €, millele saab normaalse hinnaga Tsehhi vabrikumoona, kuid ka siin on kasulik kulude kokkuhoidmiseks kestasid osta ja ise laadida. Suure laskude arvu korral on see oluline vahe. Riigirelvadega muidugi iselaetud moona kasutada ei tohi.

Osa sportvinte on pika raua ja massiivse kabaga, nii et kui nendele optika peale panna, siis on käes TRGle vms täiskaliibrilisele pyssile piisavalt lähedale treeningrelv, mehed harjutavad sellega kuni 300 m kaugusele, isegi 1/3 suurusega sihtmärgid on olemas, kui ei viitsi ise meisterdada. 1/3 täisfiguurile 300 m pealt pihta saada on praktiliselt sama keeruline kui täiskaliibriga 800-900 m. Summutiga lastes on relv praktiliselt hääletu. Väiksem 22 LR poltlukk summutiga on väga tosine tegija linnalahingus, sest lähedalt saab lasta kaitsevestiga katmata piirkonda, näiteks kaela voi pähe. Paljud tosised huvilised on oma 22 LR selliseks kujundanud ja nendega korraldatakse isegi treeninguid ja voistlusi. Oluline ongi see, et enamik vajalikke oskuseid saab odavalt treenida, padrun maksab 10-15 senti ja ohuala on monisada meetrit. See on jälle hea näide Eesti ametkondlikku motlemise notrusest, 30-40 sellist relva riigihankena koos mildot optiliste sihikutega tagaks selle, et igas pataljonis ja malevas oleks 1-3 sellist relva, millega tulevased täpsuskytid saaksid harjutada, et ei oleks vaja erialakursusel täiskaliibriga mööda porutada.

[andrusjo]

.... ja laskemoona vabrikumoona valik on Eestis väike, praktiliselt tuleb ise laskemoona laadida. ....

30-60le on eesti poest moona võtta kyll ja enamgi veel.
Valik on piisavalt suur ja lai.Tuleb vaid hästi varustatud kaupluseid külastada.
Anomes-Matkatarvetes on sellele kaliibrile võtta u 20 erinevat tehase pauku.Leidub ka mujal poodides. Hinnad sõltuvalt tootjast ja kuulist 1-4euri.
Vaatame või sedagi hinnakirja...

http://waldu.ee/padrunid.htm

[Medusa]

30-06 ei ole Euroopa militaarsfääris levinud kaliiber ning pole mõtet seda lükkama hakata. Siin on kõige levinumad 9 mm Para, 5,56 ja 7,62 NATO, 338LM ja 50BMG. Näpuga ka 300 WM ja BLK, oma spetsiifilises rollis, aga kõvasti vähem.

Mulle modulaarsed relvad meeldivad, neil on oma tugevus logistilises toes ja tootmises - vähem unikaalseid komponente. Aga ei saa hästi aru, et miks ei võiks näiteks TRG M10 üks vahetuskomplekte olla nt 22LR kaliibris, see oleks väga hea lisa praegustele täiskaliibritele.

22LR on päris asjalik treeningkaliiber, sest võimaldab teha enamus vajalikku ära, kui natuke harjutusi ja sihtmärke valida. Tikka Tactical ja Sako Quad on väga sarnased, TRG-le tehaserelva samasugust sarnast väga ei ole, aga Eestis on vähemalt üks teisest relvast ümberehitatu (millele ka isand Putkinen viitas). Sarnane relv on hea sellepoolest, et tunnetus on ka sarnane.

[Leo]

Ma ei pea ka päris moistlikuks hakata koikvoimalikke jahikuulidega padruneid, mida kusagil relvapoes karbikaupa myyaks, täpsuslaskmiseks yles lugema, sest reaalselt sobivad selleks ikka rasked täismantelkuulid. Serblasete "täpsusmoon" oli Soome testides väga kehva kvaliteedi ja suure hajuvusega, nii et ma ei pea neid kvaliteetmoona tegijate konkurendiks. Sako inimesed selgitasid M10 treeningrelva puudumist sellega, et siis läheks valik liiga kirjuks ja klientide huvi puudub, mis ongi peamine pohjus. Tegelikult saab 22 LR harjutusrelvana enamikke normaalseid 22 LR karabiine, mis hoiavad vabrikumoonaga alla 1 MOA täpsust 150 m peale ja 2 MOA 300 m peale. Ise eelistaksin just kerget ja kompaktset karabiini.