Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Tundub, et laiemalt see nii polnud. Kellel polnud hädavajadust, see jättis lihtsalt pudeli ostmata.
Kui tegelik alko tarbimine oleks jäänud samaks (riigi ametlikku alkot asendas illegaalne ja isetehtud), siis oleks alkoga seotud meditsiinijuhtumid jäänud samaks või isegi tõusnud (isetehtud destilleerimata alko tarvitamine suuremates koguses on suurema terviseriskiga kui tehaseviina tarvitamine), need aga langesid ju alko tarbimise langusega samas taktis. Järelikult ei saanud kange alkoholi isetootmine olla kuigi massiline ja tüüpiline.

Need kel oli füsioloogiline vajadus juua, jõid muidugi edasi. Lihtsalt kättesaadavuse piiramisega langevad statistikast välja juhutarbijad (ah, reede õhtu, pole midagi teha, hakkaks viina võtma, ups, kell on 22.30, poest enam ei saa, teeme midagi muud).

Täna on ju kah, alko kallinemise ja kättesaadavuse piiramisega hakanud tarbimine vaikselt langema. Langus pole suur, aga on olemas. Kui meetmed oleks jõulised, siis küllap oleks ka rohkem langenud. Seejuures tuleb muidugi olla valmis sisse viima tollikontrolli Läti piiril (nt Norra ja Rootsi piiril on sisseveopiirangud).

Vähemalt antud tööd vaadates tundub, et valdava enamuse (ütleks lausa et 90%) alkoholist, mis tarbiti, tuli siiski ametlikest kanalitest ja seal toimuvast oli tollal täpne ülevaade olemas. Võib-olla on probleem lihtsalt selles, et kõigele vaatamata tehti vene ajal ka asju, mis õnnestusid ja andsid tulemusi. Analoogne teema on selle rahvatervise teemaga. Kui ikka tuberkuloosiga drakooniliste meetmetega võideldakse, siis hakkab see lõpuks ka tulemusi andma.

[kromanjoonlane]

Lugesin seda viinavastast linki ja võrdlesin oma mälestustega tollest ajast.
Näib nii, et meeste vigastussurmi vähendas 1984-86 29% võrra mitte niivõrd tarbimise langus, kui sallimatu suhtumine tööl joomisesse. Mis oli enne "juunipööret" kah keelatud, ainult et vaadati läbi sõrmede. Nüüd jäi raskeid tööõnnetusi oluliselt vähemaks.

Miks praegu on tarbimine jälle 80ndate alguse tasemel? Peaks arvesse võtma, et Gorba-aegsetes alkoholisabades seisid peamiselt mehed ja madalama järgu kõrtse külastasid ainuüksi mehed. Nagu lingist lugeda, tarvitati enamik alkoholi ära viinana, mis vähemalt tol ajal polnud naiste lemmikjook. Niisiis oletan, et meeste kõridest voolas alla üle 9 liitri sellest 10 liitrist, mis ENSVs olümpiaregati paiku aastas nina peale ära joodi.
Praegu see suhe kindlasti enam nii ühemõtteliselt meeste kasuks pole. Naised on järele jõudnud. Ja mulle tundub, et võrreldes sookaaslastega Lääne-Euroopas on eesti naine küllatki alkotarbimise esirinnas. Tema panus "teise kohta pärast Tšehhit" on ülekohtuselt maha vaikitud. Naisõiguslased võiksid protesteerida.

[Sho]

Hinnatõus paneb kindlasti vähem jooma.
Kui Lagavulin maksis 300 EEKi pudel, siis ma ikka ostsin pudeli aasta-kahe peale.
Nüüd maksab ta 60 EURi pudel, ega ikka enam ei osta küll. Mekin ainult kui välja tehakse.

[Tegelane5]

Tundub, et laiemalt see nii polnud. Kellel polnud hädavajadust, see jättis lihtsalt pudeli ostmata.

Ja millega mammi traktoristi aiamaad kündma meelitas? Baksidega v?

[Kapten Trumm]

Sul näib olevat vanust vähevõitu...?
Rubla superinflatsiooni alguseni kuskil 1990 toimis ka raha väga hästi haltuura tellimisel.
On üsna rumal arvata, et "ainult pudeliga" asi käib.

[Kapten Trumm]

Lugesin seda viinavastast linki ja võrdlesin oma mälestustega tollest ajast.
Näib nii, et meeste vigastussurmi vähendas 1984-86 29% võrra mitte niivõrd tarbimise langus, kui sallimatu suhtumine tööl joomisesse. Mis oli enne "juunipööret" kah keelatud, ainult et vaadati läbi sõrmede. Nüüd jäi raskeid tööõnnetusi oluliselt vähemaks.

Minuarust on inimese alkoholi tarbimise võime ajaühikus kaunis piiratud. Isegi päris "kõvad kõrid" ei suuda poole päeva peale rohkem kui pudeli viina kõrist alla lasta. Kui pool päeva seda kätte saada pole, vahest siis kallataksegi vähem`? Teine pool päeva siis magatakse välja, kuna pole uut pudelit kuskilt parasjagu võtta (kuiva seaduse ajal piirati poest ka pudelite arvu per nase). Mäletan, et oli mingi suurem üritus tulemas, siis pidid mõlemad täiskasvanud poodi minema.

Tööajal joomise vastu tekitati kunstlikke takistusi viina poest saamisele - nt enne kella 14.00 kanget alkoholi ei müüdud lihtsalt. Nii olid sunnitud juhujoomised "ammune sõber tuli külla ja parasjagu polnud tööl midagi teha" õhtusse. Mina vähemalt mäletan, et sellel ajal taolised asjad olid. Samamoodi tehtu õlleurkad lahti peale lõunat.

Alko on meil päris räigelt kallinenud küll - minu lemmik Vana Tallinn maksis veel mõni aasta tagasi 5 eurot kopikatega, täna saab sooduskampaaniast 10ga ja tavahind tavapoes on 12 - valget viina sai ostetud ikka hulk aastaid tagasi ja seda on meil kodus laste viinasokkideks kasutatud. Hinna tõstmise võimalused on juba otsas- veetakse Lätist. Tuleb lihtsalt kättesaadavust raskemaks muuta. Kroonilisi joodikuid see ei sega, langus tuleb juhunapsutamise arvelt - leitakse muu meelelahutus.

[Mudakoon]

Sul näib olevat vanust vähevõitu...?
Rubla superinflatsiooni alguseni kuskil 1990 toimis ka raha väga hästi haltuura tellimisel.
On üsna rumal arvata, et "ainult pudeliga" asi käib.

Maksti pudeliga ja mitte harva.(maksti ka rublades) Spetsiaalselt tegid mammid isegi "kodupeeti" selleks ,et maksta traktoristidele-kombaineritele või autojuhtidele. Kas oli ainult sellest tingitud ,et poekraam kallimalt käes,mine tea(talongi ajal kindlasti). Samakat ja koduõlli,kõike jagati.
Hiljem visati ka viinatalonge.Olin majandis praktikant ja tööline nii et nägin seda janti pealt.( sain osa )

[Kapten Trumm]

Meil käis selline asi tavaliselt 25-rublase kujul (olen ise üle andnud). Üks traktorist tegi ära kevad- ja sügiskünni meie 1 hektaril ja võttis kombainiga ära 0,5 hektarit otra.
Olen ise andnud. Enne igasugu inflatsioone 1990 paiku oli rubla täiesti kehtiv maksevahend, vastupidiselt hiljem sündinute arvamusele.

[VanaUnt]

No ei tea, vanaema juures oli traktoristi taks pudel viina või 10 rubla. Viin maksis 4.12. Oli ikka vahe küll pensinäri jaoks. 10 rubla oli 80. alguses veel tubli raha. Kombainer võttis küll kümneka, umbes 0,4 hektarit otra oli.
Gorbatšovi kuiva seaduse ajal olen olnud pidudel, kus laual oli kaks viina, üks shampus ja üle 10 liitri samakat. Lõuna-Eestis olen saanud väga head samakat, mis oli kohati parem kui viin, maitse ja järelmõjude poolest. Samas, ka kodus olid tollel ajal meeletud varud, mida pole mul varem ega ka hiljem olnud. Kuigi tõsi, hommikust peaparandamist oli vähem, kui siis ainult nädalavahetustel.

[Cosmos]

Mis kombainerile maksmise valikusse - viin või 10-kas - puutub, siis viin oli tavaline taks kuiva ilmaga 0,5 ha koristamise eest. Kümneka eest tuli see väärt mehhanism su jaosmaale juba täis punkriga. Haamerveski pidi loomulikult endal olema.
Eh,elu-elukest.....

[vanahalb]

Tundub, et laiemalt see nii polnud. Kellel polnud hädavajadust, see jättis lihtsalt pudeli ostmata.
Kui tegelik alko tarbimine oleks jäänud samaks (riigi ametlikku alkot asendas illegaalne ja isetehtud), siis oleks alkoga seotud meditsiinijuhtumid jäänud samaks või isegi tõusnud (isetehtud destilleerimata alko tarvitamine suuremates koguses on suurema terviseriskiga kui tehaseviina tarvitamine), need aga langesid ju alko tarbimise langusega samas taktis. Järelikult ei saanud kange alkoholi isetootmine olla kuigi massiline ja tüüpiline.

Need kel oli füsioloogiline vajadus juua, jõid muidugi edasi. Lihtsalt kättesaadavuse piiramisega langevad statistikast välja juhutarbijad (ah, reede õhtu, pole midagi teha, hakkaks viina võtma, ups, kell on 22.30, poest enam ei saa, teeme midagi muud).

Täna on ju kah, alko kallinemise ja kättesaadavuse piiramisega hakanud tarbimine vaikselt langema. Langus pole suur, aga on olemas. Kui meetmed oleks jõulised, siis küllap oleks ka rohkem langenud. Seejuures tuleb muidugi olla valmis sisse viima tollikontrolli Läti piiril (nt Norra ja Rootsi piiril on sisseveopiirangud).

Vähemalt antud tööd vaadates tundub, et valdava enamuse (ütleks lausa et 90%) alkoholist, mis tarbiti, tuli siiski ametlikest kanalitest ja seal toimuvast oli tollal täpne ülevaade olemas. Võib-olla on probleem lihtsalt selles, et kõigele vaatamata tehti vene ajal ka asju, mis õnnestusid ja andsid tulemusi. Analoogne teema on selle rahvatervise teemaga. Kui ikka tuberkuloosiga drakooniliste meetmetega võideldakse, siis hakkab see lõpuks ka tulemusi andma.

Selles uurimistöös pole arvestatud ühte sotsialistliku plaanimajanduse eripära - kui oli välja kuulutatud võitlus viinakuradiga, siis arst ei diagnoosinud alkoholimürgitust. Seepärast polnud NSV Liidus viinamüük ja meditsiinijuhtumid omavahel võrreldavad. Skandinaavias ilmselt oleksid olnud.

Teine vastuväide oleks seoses kättesaadavuse piiramisega. Nii suuri alkotagavarasid kui praegult Soomes elades pole mul eluilmas varem kodus olnud. Kättesaadavus on siin nii nagu on - riigimonopolist üht-teist saab kindlatel kellaaegadel kuid ma pole seal kunagi käinud ja ei teagi palju Soomes pudel maksab. Seevastu Eestist tulles on vaja kast kindlasti kaasa võtta kui kuskil õige mark soodusmüügis on. Või lasta Lätist saata. Ja siis tekib kohe põhjus, et tulge appi ära jooma, uus laar on peale tulemas.
Eesti korteris küll sellist patareid ei ole ja vahel Venemaal käies ei hakkagi üldse pead vaevama. Kui vaja saaks igast ajalehekioskist. Enamasti pole vaja.
Vajadus mingeid varusid hoida tekkis siis kui Eestis alkomüük kl 22.00-st ära lõpetati.
Samamoodi oli kasvõi bensiiniga - talongiajal oli 500 liitrine vaat kodus kuid mis tast nüüd ette osta kui iga nurga peal pakutakse.

Tollikontrolliks Läti piiril peab emb-kumb, kas Eesti või Läti euroliidust välja astuma. Üks selle liidu aluspõhimõte ongi kaupade vaba liikumine. Norra ei ole euroliidus ja sealsel piiril võivad teised seadused olla.

[Lemet]

Ongi teised...ja üpris karmid.

[Kapten Trumm]

Selles uurimistöös pole arvestatud ühte sotsialistliku plaanimajanduse eripära - kui oli välja kuulutatud võitlus viinakuradiga, siis arst ei diagnoosinud alkoholimürgitust. Seepärast polnud NSV Liidus viinamüük ja meditsiinijuhtumid omavahel võrreldavad. Skandinaavias ilmselt oleksid olnud.

Mõtlesin ka selle võimaluse peale. Kui 1-2 arsti ütleks siin (hei - hillart, kus oled...?) otse välja, et nõuka ajal sunniti neid telefoniõigusega diagnoosima alkoholist tingitud haigusi gripina, siis võtan oma sõnad tagasi. Seni ise uuritu ja kuuldu on andnud mulle pigem vastupidise teadmise - igasugu "juhtude" fikseerimise kord oli tollal üllatavalt karm ning "kõnesid parteikomiteest" ei tulnud, sest arste taoliselt segada ei julgetud.

Samahästi võiks ju ka öelda, et kuna võitlus tuberkuloosiga oli prioriteet, siis hakkasid arstid panema tuubikuid kirja astma ja kopsupõletikuga ning need sundraviga kinnised haiglad ja töötajate kohustuslikud läbivalgustused kord aastas (olid sellised spets bussid lausa) oli lihtalt fatamorgaana. Või noh see piinlik suguhaiguste teema, siis suure vabadusega täielikult kontrolli alt väljus.

Minu jutu kokkuvõttev mõte on, et kui võetakse mingi asi tõsiselt teha ja seda tehakse süsteemselt ja korraliku finantsiga, siis tulevad ka tulemused. Kehtib see seaduspärasus nii EW, ENSV kui ka EV kohta. Tervise osas olid üllatavalt paljud asjad "vene ajal" ka sisuliselt palju paremini (kuna asja sai rangelt ajada ja sunnivõimalused olid lihtsalt suuremad).

[vanahalb]

No ma küll pidasin silmas sellist varianti, et inimene jõi samakat, sai alkoholimürgituse ja palus arsti, et pandaks kirja "ise komistas trepil" " või " naine, rajakas, jättis õhtul vorsti korralikult läbi praadimata" . Sest muidu tekiks küsimus, et kust sai, kes villib (karistatav teadupärast), miks joob kui ära keelati jms.
Tuberkuloos ei sõltu otseselt inimesest ja mis seal ikka statistikat võltsida. Suguhaigusi käsitleti põhjalikult sellesama teema 80-ndates poognates - nii ma otsingust leidsin:)

Millises riigis on joomisest lahti saadud - tegeledes teemaga süstemaatiliselt ja korraliku finantsiga. Minuarust on joomine igal pool alles jäänud, muutunud on vaid ringkonnad kelle tasku kasum jookseb.

[Kapten Trumm]

Olen staažikamatelt arstidelt, kellega on kokkupuudet olnud, seda küsimust ka küsinud - kas tollal toimus mingil viisil neile peale surutud statistika moonutamine.
Mind lihtsalt huvitab, mis kuluaarides tollal tegelikult toimus. Kinnitanud pole seda ükski. Kahjuks siin foorumis käiv arst arvas, et tema seal teemas lollidega võidu jooksma ei hakka, kuid ka tema arvamus oli, et ei moonutatud.