Kui Eesti omandas esimese tehinguga 25 laskeseadet ja 100 raketti (avalikud andmed täiesti), siis tähendab see 4 lasku laskeseadme kohta.
Süürias tegi idanaabri umbes 60-ne lennuväekomponent ööpäevas 60-100 lendu. Kindlasti kodumaalt teeksid rohkem.
Kuule Trumm kas see pooltõdede jauramine sind ennast imelikult tundma ei pane või? Ma usun, et pärast esimest 5 allalastud lennuvahendit, tõusevad lennukid 5000m peale ja jätkavad sealt. Moonavaruga pole siin suurt pistmist.
Aga noh mina olin ju see, kes ei julge puudustest rääkida, sest siis juhtub teadagi mis
В ходе модернизации в Омске Т-80БВ получат новую систему включения генератора и стартера запуска двигателя, современную систему управления огнем (СУО) «Сосна-У» с тепловизором, лазерным дальномером и автоматом сопровождения цели. Установят на танки и блоки современной динамической защиты. Обновленные «восьмидесятки» снова будут служить в сложных климатических условиях Дальнего Востока, Сибири и Арктики.
Moderniseerimise käigus saavad tankid uue generaatori sisselülimise süsteemi ja mootori starteri, kaasaegse tulejuhtimise süsteemi «Сосна-У» soojuskaameraga, laserkaugusmõõdiku ja sihtmärgi jälgimise automaadi. Ka dünaamiline kaitse asendatakse kaasaegsega. Uuendatud tankid saavad toimetama Kaug-Ida, Siberi ja Arktika ilmaoludes.
Kui Eesti omandas esimese tehinguga 25 laskeseadet ja 100 raketti (avalikud andmed täiesti), siis tähendab see 4 lasku laskeseadme kohta.
Süürias tegi idanaabri umbes 60-ne lennuväekomponent ööpäevas 60-100 lendu. Kindlasti kodumaalt teeksid rohkem.
Kuule Trumm kas see pooltõdede jauramine sind ennast imelikult tundma ei pane või? Ma usun, et pärast esimest 5 allalastud lennuvahendit, tõusevad lennukid 5000m peale ja jätkavad sealt. Moonavaruga pole siin suurt pistmist.
Aga noh mina olin ju see, kes ei julge puudustest rääkida, sest siis juhtub teadagi mis
No see 5000 m jutt ise on ju kah pooltõde.
No teoorias jah võiks 4900 meetrise lennulaega lahingukopterid mingit moodi sinna 5000 peale tõusta. Mõningad on kaotatud kah. Kindlasti tulistatakse nende pihta igapäevaselt.
Vaata millise tempoga neid alla lastud Süüria masinaid lisandub.
Lihtsalt raketid ei pruugi tabada. Aga siiski meedias nähtust võib järeldada, et 5000 m kõrgusel nad ikkagi ei lenda.
Vastane on lihtsalt revideerinud oma taktikat ja vastumeetmeid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Lähme tagasi Trumm. Ma räägin ikka moonavarust, mitte lennulaest.
Kui sinu nimetatud 100st raketist 1/3 tabaks, siis mis oleks 30 allalastud lennuvahendi tagajärg?
Isand Herem on kindlasti teadlik, millise kasuteguriga on konfliktides ÕT rakette kasutatud. Elik siis mitu raketti ühe lennumasina allatoomiseks kulutatakse...oleks huvitav autoriteetsest allikast neid numbreid kuulda.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Mul on ka analoogsed küsimused - selleks, et panna venelased mitte lendama või panna mittefektiivsel (väga kõrgel) viisil lendama, on vaja palju rohkem rakette. Võimalusi tekib lihtsalt vähe. 30 masinat. Noh, analoogiat on muidugi tänapäevast raske leida, nt Afganistani põhjal arvan, et nad kaotavadki need 30, saavad aru, et sul on raketid otsas ja edasine elu toimub öösel. Vähemalt need 8 kaotatud kopterit pole lende lõpetama veel pannud. Võib-olla 30 paneb. Ka ma kahtlen natuke selles, et Süürias varasemalt asunud ründelennukid kogu aeg 6000 m kõrgusel lendasid - nii kõrgelt millegi tõsisema tegemiseks pole Su-25-l tehnilisi võimalusi kuigi palju. Küllap lendasid sihtmärgile 6000 peal, sealt tulid kiiresti peale, tegid oma teo ära ja peibutiste varjus tõmbasid kõrgele uuesti tagasi.
Kaotuste tempost ja lendude arvust võib siiski järeldada, et taktika ja vastumeetmed on teine maailm juba võrreldes sellega, mida Ukraina demonstreeris.
Taktika paremus on ka paremini korraldatud sihtmärgi luure (massiline droonide kasutus), mille tulemusena tuleb lennuk kindla peale, mitte ei hakka madallennul õhutõrjetule all õiget sihtmärki otsima. Tullakse ootamatult, läbitakse tuletsoon kiiresti ja eemalduvate masinate pihta võivad duhhid oma rakette lasta kui soovivad - häda need ei tee. Meie maastikul on ise teema veel see, et raketiseade peab ju sihtmärki nägema. Süüria poolkõrbes, kus on vähe kõrgeid puid, suht tehtav, aga meil, paneme masinad kesk põldu selleks? Kui palju meil on maastikku, kus on vähemalt 3 km otsenähtavust veoauto kasti kõrgusel istudes (see on mõeldud ennetama argumenti, et meil on radarid, aga mässulistel netu).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ma ei tea tabamise tõenäosust. Tegelikku. Tootja sõnul on see Mistrali puhul tublisti üle 30%. Ma võtsin lihtsalt mingi numbri Trummi nimetatud 100 mraketi peale.
Ühe tuntud piloodi (kindral) sõnul pole Süürias rünnatavate objektide puhul SU 24ga vahet, kas ründad 500 või 5000. Kuidas Su 25ga ei tea. SU 24 tuli jutuks Türgis allalaskmise pärast.
Aga ... ma ei ütle et 100 raketti on piisav (vaata kus nüüd julges!). Ma ütlen, et venelane ei kavatse kindlasti oma lennuvahendeid kulutada, teades, et vastasel on kohe moon otsas. Taktika, kõrgus, ilmastik, relvastus, ohuhinnangud - need on asjad millega ta arvestab.
Ja jälle tagasi - ära aja oma joru. Ei ole sa igas teemas siin eksimatu. Afganistani põhjal arvan, et nad kaotavadki need 30, saavad aru, et sul on raketid otsas ja edasine elu toimub öösel - tahad lihtsalt teksti massiga lüüa või?
See kuidas duhhe nüpeldatakse, juhtubki siis, kui ÕT relvad on juhtimiseta laiali jagatud.
Vaadates seda kedratavad jutuvada, tahaks teha ainult pisikese märkuse; et hoiame ikka kärbsed eraldi ja kotletid eraldi, oli vist selline venelaste ütlemine. Mulle tundub, et te üritate võrrelda ja paralleele vedada liiga erinevate olukordade vahel- Afganistaan, Süüria ja Eesti. Seda riiki, mis Afganistaani tookord okupeeris, ei ole ammu, praegune Venemaa ei kannata selle riigiga võrdlust välja ja lisaks eesmärgid erinevad: ühes okupatsiooni hoidmine, teises ülestõusnute mahasurumise toetamine ja kolmandas vallutamine. Või ma eksin??
Ma ei tea tabamise tõenäosust. Tegelikku. Tootja sõnul on see Mistrali puhul tublisti üle 30%. Ma võtsin lihtsalt mingi numbri Trummi nimetatud 100 mraketi peale.
Näiteks Afganistani pakutakse selliseid numbreid...
За 1986 год 843 ракетами всех типов было сбито 23 самолёта и вертолёта, в 1987-м – 239 пусков и 27 сбитых.
Nagu mitmes teemas, nii ka siin Lemet - sinu probleem on põhimõtteline vastandumine. Jumal teab mis eesmärgil.
toomasv just kirjutab, et hoidke kotletid ja kärbsed eraldi ja siis paned sina AFGi statistikat. Väga kena, et harid mind aga ...
Relvade tabamise tõenäosus ongi erinev
Laskjate väljaõppest sõltub palju
ÕT taktika mõjutab
Tulejuhtimise süsteem sh eelhoiatus mõjutab
Kõik lennukid mis pihta saavad, et kuku alla, kuid pärast maandumist ei lenda ka mõnda aega.
Naljakas on muidugi see, et mingites teemades oleme vaielnud ÕT relvade jaotuse üle. Siis on AFGi statistika hoopis relvade hajutamise kasuks rääkinud (mida mina ei poolda). Nüüd töötab väike tabamusprotsent mingitel teistel eesmärkidel, kuigi näitab, mis juhtub relvade hajutamisel.
Kuid igaks juhuks veel kord Lemet - sul on õigus, kui Eestil oleks 100 Mistrali raketti, siis sellest jääks väheks. Ja ainult ülilühimaa ÕT ei ole piisav. Ja venelasel on palju lennukeid. Ja Trummil on ka õigus.
Kõik, mis sa eespool kirjutasid, on õige.
Lemeti viidatud tabamusprotsendid aga tingimata seotud "jagame relvad laiali ilma juhtimiseta", sest kui võrrelda tehtud laskude ja tabamuste arvu (lask tehakse ikkagi siis, kui vastane on avastatud), siis ka väljalastud rakettide tabamusprotsent jääb kaugele maha õppelaskmistel tekkivast. Kui vastane suudab need Giraffed neutraliseerida, siis on meil täpselt samamoodi "relvad laiali", sest alternatiivset, radaritest sõltumatut süsteemset õhuvaatlust (nagu oli nt Rootsis külma sõja ajal) meil pole.
Duhhe pole mõtet ka päris rumalaks pidada, lisaks olid nende selja taga igasugu välismaa (sh USA) juhendajad. Oma paiknemiste ümber oli neil õhuvaatlus ikka olemas ja rakette kasutati tihti varitsuse põhimõttel, kui nt vastane armastas mingit orgu pidi tulla, siis pandi vaatlus olu nõlvadele ja mõned raketimehed veidi edasi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
NB! 25. september 1986 oli Stingeri lahingudebüüt Afganistanis.
See paistab ka laskude-tabamuste suhtest väga kenasti välja - seniselt 37 raketilt lennuki kohta paranes see 9 raketile lennuki kohta.
Tabavus paranes dramaatiliselt, nii tehnilise paremuse kui ka selle tõttu, et Stingeril oli lihtsalt suurem lõhkepea (3 kg nt Strela 1 kg vastu).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Nagu mitmes teemas, nii ka siin Lemet - sinu probleem on põhimõtteline vastandumine. Jumal teab mis eesmärgil.
toomasv just kirjutab, et hoidke kotletid ja kärbsed eraldi ja siis paned sina AFGi statistikat. Väga kena, et harid mind aga ...
Kindlasti mitte, lihtsalt tuleb arvestada kogemustega. Kui Sa näiteks väidad, et teatud arvu rakettidega (oletame et 100 raketiga) saab alla tuua teatud arvu lennukeid (oletame et 30 lennukit) ja see hulk ületab vastase valuläve, ning kui tegelikud numbrid näitavad, et praktilises lahinguolukorras on see number 6-7 lennumasinat, siis ei ole IMHO tegu mitte mingi põhimõttelise vastandumisega, vaid lihtsalt osundamisega pisiasjale, et numbrite põhjal tehtav järeldus ei klapi. Kui 30 kaotatud masinat võib panna tõesti mõtlema, siis kaotused alla kümne masina vaevalt. Ja ei ole mõtet nüüd väita, et see suhtarv tänasel päeval järsult muutunud oleks- nagu on arenenud raketid, nii on arenenud ka nendega võitlemine.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Droonil akut pole, aga selle eest on piisavalt kaablit tankiga/soomukiga ühendamiseks (toide, andmed). Liigub maaliikuriga sükroonis 50 - 100 m raadiuses. Kannab soojuskaamerat ja radarit. Välikatseteni tahetakse jõuda järgmisel aastal.
