mutionu kirjutas:chac kirjutas:Kapten Trumm kirjutas:Meil käis selline asi tavaliselt 25-rublase kujul (olen ise üle andnud). Üks traktorist tegi ära kevad- ja sügiskünni meie 1 hektaril ja võttis kombainiga ära 0,5 hektarit otra.
Olen ise andnud. Enne igasugu inflatsioone 1990 paiku oli rubla täiesti kehtiv maksevahend, vastupidiselt hiljem sündinute arvamusele.
Mis riikide keskpangad rublat noteerisid ja kus neid sai vahetada?
Ma natuke kahtlen kas tõesti rubla oli tõesti samakehtiv ja tunnustatud maksevahend kui näiteks USD või GBP, DEM, JPY.
No sh*t!
Kevad- ja sügiskünni eest sai, NLiidu koosseisus olles, USD, GBP, DEM, JPY vääringus tasuda?
Küsimus oli rublas kui kehtivas maksevahendis.
Palka saadakse igal pool reeglima oma maa valuutas, see on loomulik.
Aga kui kuu aega tublit künnitööd teinud perepea sai oma palga kätte rublades, mis maksevahend ta siis ikkagi oli, mida ta endale selle eest lubada sai?
Võttis naise-lapsed kaasa, ja tegid perega väikese päevatripi 80km põhja poole, Helsinkisse veekeskusesse, õhtul enne tagasitulekut shopati veidi kohalikus supermarketis, sebis pühapäevaks korraliku singitüki, või lambakarree, ja võibolla mõne korraliku itaalia/prantsuse veini sinna kõrvale, kõrval riietepoest lastele lewise teksapüksid ja nike tossud, ja kõige selle eest sai maksta rublades, nii nagu näiteks Andorras 5-6 naaberriigi valuutas sai otse poes maksta. Või siis sai vähemalt rublasid vahetada iga nurga peal pangas? Kas sama asja teha saanuks paremini või halvemini kui näiteks USD või DEM'i eest?
Kui KEHTIV see rubla siis ikkagi lõpuks oli?
Ja ma räägin praegu Soomest, mis oli NSVL sõbralik naaberriik, mitte näiteks Malaisiast, või Ugandast, või Mehhikost.