Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Lemet]

Teha ühe näite pealt selliseid üldistavaid väiteid ei ole vast õige. Samas võin ma lugupeetavat lohistada läbi mitmekümne täiskeldri, millistel vanust 20st 80 aastani ja mis kõik kenasti kuivad, vaatamata sellele, et asuvad kohas, kus põhjavesi suht-koht kõrgel asub. Järeldus?

[Shackleton]

Järeldus on see. Tuli välja, et Eestis pole saadagi kuumi bituumeneid ei teata midagi kummibituumenist jne.. pm tehakse ehituspraaki. Ja sama icopal oli just tulnud Pärnust kus samadal põhjustel lõhuti teistkodselt üles remondis olev pärnu sild kuna värskelt valatud betoon juba lagunes. Ja on kaks eri asja ehitada varjend või kelder, minu majal on ka kelder, põletati rullmaterjal seina ja aeti pinnas vastu. Ei aja vett sisse.

[Lemet]

Ja on kaks eri asja ehitada varjend või kelder

Mmm...milles täpsemalt see vahe seisab? Hüdroisolatsiooni seisukohast...

Eestis pole saadagi kuumi bituumeneid ei teata midagi kummibituumenist

See jutt on ausalt öeldes BS...läheb ja traavib nüüd lähimasse K-rautasse ostma toodet nimega Icopal Waterrenovator. Näiteks. On olemas nii info kui oskused.

[Shackleton]

Nii nagu mina aru sain, et tagada vastavaid (etteantud) tingimusi, ei saa soojustada seestpoolt ega väljaspoolt, soojustatakse keskelt (kusjuures pole oluline, et see soojustus märjaks ei saa nii et võib olla on sellel muud otstarbed peale sooja hoidmise). Soojustusest sissepoole jääb hüdroisolatsioon. See et välisest betooni kihist mingid veed soojustuseni jõuavad on ok, aga kui seespoolse betooni ja hüdroisolatsiooni vahele jääb õhku või pääseb vesi, lõhub see ära betooni nagu puu juurikas mis kasvab läbi asfalti. (auru kottideks nimetati neid) Nii, et esimese valu välispind peab olema klaassile.

Keldri ülemine osa jääb maapinnale ja Hüdroisolatsioon tehakse ka kuni maapinnani. Ma ise pole veel näinud varjendit millele oleks peale kleebitud Hüdroisolatsioon ikka puhas betoon, see ei tähenda, et seal seespool pole midagi.

Lisan see Icopal Waterrenovator on külmalt kasutatav mingit sorti mastiks. Mina rääkisin kuumadest bituumenitest, see kummibituumen
mis meil kasutati oli pm nagu toorkumm mis aeti mootoriga padades umbes 200 kraadini ja siis kanti betoonile, eelnevalt betooni töödeldi veel mingi spetsiaalse praimeriga.

Lisan juurde - ainult ühte aga selle eest 5a

[Lemet]

Ma ise pole veel näinud varjendit millele oleks peale kleebitud Hüdroisolatsioon

Ei suuda jätta keelt teritamata küsimusega, et mitme varjendi nulltsüklist rajamist on lugupeetaval polnud juhust jälgida... Ja veel- miks peab külmumispiirist allapoole rajatavat ja rahuajal toidukeldrina kasutatavat varjendit üldse soojustama

[Shackleton]

Alles lehekülg tagasi sa kuulutasid, et 65000 on liiga kallis varjendi eest ja sina ehitad palju odavamalt. Nüüdseks on su ehitus transformeerunud juurvilja keldriks. Mida sa siis ikkagi ehitad?

[Lemet]

Väidan siiani, et 66 000 eurot 20-ruuduse varjendi eest on ülemäära palju (lähtudes 2012 aasta Soome ehitushindadest võiks pisutki mõelda, palju kulub sellise ehituse peale inimtunde ja milline on tööjõu hinnatase Soomes ja meil). Ja omaarust olen ma eelnevalt juba piisavalt selgitanud, mida ma ehitan- vaevu eelnevaid postitusi lugema.

[Shackleton]

Julgen vaielda vastu inimtundide osas. Maksab kõik sinna juurde kuuluv, nagu näiteks õiged materjalid, Telkide paigaldus ja kütmine (et ei oleks niiskust) Tolmu eemaldus kindlate tööprotsesside ajal jne, jne.. Töö ise tehti ära sama kiiresti (inimtundide poolest)

[Lemet]

Ja tunnihinne? Palju makstakse ehitajale eestis ja palju Soomes? Ja muideks, ons lugupeetav ehitanud varjendit, et väitleb julgelt " Töö ise tehti ära sama kiiresti (inimtundide poolest)" Kuhu on Eestis uuemal ajal varjend ehitatud?

[Shackleton]

Ei ole ehitatud varjendiks, aga ehituse aluseks on varjend, sest see pakub sarnaseid tingimusi ja tundus esmapilgul kõige sootsam. Oleks kohe lasknud soomlastel ehitada oleks tulnud tunduvalt odavam. Soomlaste toomine lõppeks oli kindlustuse nõue.

[Smith]

Kui sa ehitad kartulisalve on üksi asi, kui varjendit siis teine asi.
5000.- sa ei saa isegi materjale oma väiksele punkrile.

[Lemet]

Pildi järgi- uksega sein, paksusega ca 30 cm, 5x2,2- betoonikulu ilma ukseta 3,75 kuupi- vee ja külmakindel betoon, ca 100 eurot kuup- otsaseinadele betooni maksumus 2× 375 -750 raha. Küljeseinad, 7 m, ca 5 kuupi- kokku 1000 eurot(see, muideks, on koos kohaletoomise ja paikapumpamisega. Põrand, lagi- veel ca 2000 otsa- tundub, et juba spetsomm 5x7 ehk siis 35 ruuduse varjendi jaoks saab materjali 5000ga siiski kätte...

[Smith]

Nii. S1 raudbetooni saamiseks sa tooret 100 eurot m3 küll kätte ei saa.

Nüüd vaatame armeeringut , soovitasid K-Rauta näiteks:
https://www.k-rauta.ee/ehituspood/armat ... -aiii-12mm
Samuti ei ole sul hüdroisolatsioonist ega soojustusest pääsu - no 21.sajandil ei tehta ilma.
Drenaaži võid ära jätta kui põhjaveetase kannatab (kesk - ja lääne eestis näiteks ei kannata).
Ette paned puitukse ning ventilatsiooni ei raja ?
Samuti teed saalungid, armeeringu ja betoonivalu ise ära? Luba kahelda...

Ja isegi siis on "spetspunkrist" asi kaugel. Ülerõhuklappide, ukse, luugi, käsitsi vändatava ventilatsiooniseadme hinnad
on kosmilised. Uks on mitte sadades vaid tuhandetes.

[nimetu]

Pildi järgi- uksega sein, paksusega ca 30 cm

Viskasin pildi korraks joonestusprogrammi, tundub pigem 40cm.

[Kapten Trumm]

Viites olevast dokumendist saab väga palju statistikat varjendite arvu, asukoha, mahutavuse jne kohta.

Allikas: https://www.intermin.fi/download/41997_ ... fc1505d188

Keskmise 66 m2 varjendi ehitamiseks on vaja umbes 60 kantmeetrit betooni. Keskmise varjendi ehitamine toob korteri ruutmeetri hinnale juurde 25-30 eurot. Diagrammis on lahti kirjutatud ka millest varjendi ehitamise kulud koosnevad:

http://betoni.com/wp-content/uploads/20 ... _80-81.pdf

Siis oli mul õigesti meeles - elik MOTT.
Varjendiga kaasnev hinnalisa on kinnisvara hinnas suhteliselt väikese tähendusega, korteri ruutmeetri hinnale lisab umbes samapalju natuke parem siseviimistlus jne.

Ehk siis Milling pani lihtsalt puusalt, suvalisi (ja sobivas suunas üles paisutatud arve), et jutu mõte veenvam tunduks.