Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Kui mõni aasta tagasi Siberis see meteoriidiplahvatus on (mis öeldi võrdseks olevat 3-4 megatonniga, lihtsalt toimus see kaunis kõrgel ja sellest väiksed purustused), siis põhiline vigastuse liik oli (arvake nüüd mis).....näo piirkonna vigastused lendavatest klaasikildudest. Ehk siis ereda sähvatuse järel (nõuka kooliaegne drill - viivitamatult varjuda) tormas kogu seltskond oma nuti-tuti telefonidega akna peale (milleni jõudis teiselt poolt plahvatuslaine). Mulle küll õpetati, et peitke oma feiss esimene asjana ära, et mitte saada 3. astme põletust ning sinna otsa veel kilo klaasi. Olnuks see plahvatus 2 korda madalamal, siis oleks küll elanikud jagatud õigesti käituvateks/õnnelikeks ja surnuteks.

Suudate otsustamiseks jäetud 0,8 sek jooksul vahet teha, mis toimub?

[Motronicus]

Õnneks siiski on minu omad vähe selgema pilguga...aga kes keelab mõnel pädanike pundil kõrvust kinni võtta ja mainit teese kontrollida. Et mida nad teeksid, kui näeksid kuskilt plahvatusseent kerkimas.

Meie keskkooliaegne sõjalise õpetaja, hingelt õhuväe kindral, kuid pagunite järgi siiski lennuväe podpolkovnik, eesti keelt üldiselt mitte tönkav, va mõned võtmesõnad-fraasid, aga seda asjalikum püüdis see-eest olla. Tema küsimuse peale, et "misz see esimene asi on", kui näed "zjeent tõusmas", vastas klassivend tõsiselt, et tuleb kindlaks teha, kas on söödav või mitte.
Kujutan ette, et omasuguste seas ei suutnud ta meie opakust ära kiruda. Meil aga oli, mida hiljem koolikokkutulekutel meenutada. Ega seda sõjalist ja tsiviilkaitset meil eriti tõsiselt võetud ja, kel otseselt neid vaja polnud, kadusid need teadmised, kui kevadine lumi.

[Kapten Trumm]

Järelikult on viga õppemetoodikas - seda varjumist ka drilliti (põhimõttel "vspõska spravo" (sähvatus paremal)), mispeale tuli õiget pidi pikali visata (jalad ohu suumas).
Drillimine on tõhus meetod Tõmban tänagi GP-5 gaasimaski täiesti refleksi tasemel pähe (proovisin äsja)

Eks see värk oli nagu ta oli, kõikus ka see õppe kvaliteet seinast seina. Loeng (taoliste tundide peamine meetod tollal) on kõige ebaefektiivsem õppe vorm üldse. Võin rahulikult viski vahele panna, et kui teeks sulle taolist drilli nädal aega, siis hakkad täiesti automaatselt pikali viskama ja laste tehtud uusaastapaugu peale. Kontrollitud

Kui aga tõsisemaks minna, siis tsiviilkaitse teema toomiseks nt riigikaitseõpetuse mahtu tuleb seda vähemalt kahekordistada. Siis saab ka need maskid ja varjumise teemad täiesti rahuldavalt selgeks. Minuarvates sellised ellujäämise asjad tuleb ikka hästi lihasmällu salvestada. Arvestades inimeste kommet tuiaga igasugu küsitava turvalisusega maailma nurkades, võib saada elu ja surma küsimuseks.

[Motronicus]

Kui mõni aasta tagasi Siberis see meteoriidiplahvatus on (mis öeldi võrdseks olevat 3-4 megatonniga, lihtsalt toimus see kaunis kõrgel ja sellest väiksed purustused), siis põhiline vigastuse liik oli (arvake nüüd mis).....näo piirkonna vigastused lendavatest klaasikildudest. Ehk siis ereda sähvatuse järel (nõuka kooliaegne drill - viivitamatult varjuda) tormas kogu seltskond oma nuti-tuti telefonidega akna peale (milleni jõudis teiselt poolt plahvatuslaine). Mulle küll õpetati, et peitke oma feiss esimene asjana ära, et mitte saada 3. astme põletust ning sinna otsa veel kilo klaasi. Olnuks see plahvatus 2 korda madalamal, siis oleks küll elanikud jagatud õigesti käituvateks/õnnelikeks ja surnuteks.

Ma ennist siin mainisin, et:

Austet Lemet, ma vaataks sinu pakutule veidi teise nurga alt.
Näiteks nii. See kool, kus meid 80'ndal tsiviilkaitseõppuse all varjendisse viidi, on ka täna alles ja töötab. Varjendiks oli suurte klaasakendega poolkeldrikorrus (riietehoid), kõik see on ka täna alles ja täpselt samamoodi kasutatav.

Meie nõukaaegne drill seisnes selles, et seal varjendis, veelkord mainin, et varjendiks oli kooli suurte klaasakendega poolkedrikorrus (kooli riietehoid), me lihtsalt seisime, vaatasime aknast välja ja ootasime, millal see õppehäire läbi saab. Reaalses olukorras oleks lenduvad klaasikillud meid seal kõik ära rappinud. Aknad muideks vaatasid sõjaväe lennuvälja poole.

[Lemet]

Austet Motronicus, aga kõigest eelnevast saan ma siiski nii aru, et midagi konkreetset, mis meie tänases riigi poolt viljeletavas tsiviilkaitses paremini on korraldatud kui nõukogude ajal, väga ei kipu tulema...

[Kapten Trumm]

Miks Sa, viitsimata süveneda teemasse ja lugemata eestpoolt, hakkad tegema "kõvasid väljaütlemisi"?
Mina nt tean, mida see "akendega keldrikorrusel" tähendas ja milleks.
Ma lihtsalt ei jõua siin iga nelja lehe tagant, kui ilmub järgmine tarkpea, hakata kõike otsast jutustama.

Teen erandi. Viimast korda.
1. sobivatesse ruumidesse varjumine oli ette nähtud ainult hädaolukorras, kui evakueerimist ei jõuta teha. Aknad pidi kool oma jõududega ise sulgema. Käepäraste vahenditega. Mina tunnis küsisin seda akende asja ja niimoodi õpetaja vastas. Tundus tehtav kah, sest tollal oli meil koolil terve aiand ja labidaid-ämbreid ikka jagus.
2. suur plaan nägi ette mittevajalike elanike õigeaegse evakueerimise sihtmärgiks peetud linnadest ja neile, kes jäid, olid ette nähtud varjendid (mitte kehvemad kui Soomes on).
Lihtne. Olen seda vähemalt 10 korda siin seletanud, aga iga kord ilmub uus tarkpea, kes hakkab jälle eelnevat lugemata oma "mulle tundub" tarkust jutustama.

Tegelikkuses oli see keldrite kasutamine rohkem kiirgusohu teema (kuskilt tuleb see must ja kiirgav pilv), selleks oli eraldi signaal (koolis klassis olid need kindlasti ka seina peal olemas). Selleks olid ka ette nähtud vatimarlisidemed (vältimaks mittehermeetilistesse keldritesse paratamatult sattuva radioaktiivse tolmu sissehingamist). Tolleaegsetesse paksudest plokkidest keldritesse, kui avad enamvähem sulgeda, varjumine kiirgusohu eest on igati ontlik tegevus (kaitsefaktor 100-200 korda). Üldiselt, igasuguses sõjaolukorras (sh tuumasõda) on kõige letaalsem ikka tänaval koperdamine. Lööklaine, mis tekitab tänaval inimesele eluohtliku vigastuse, ei tee vähegi kindlustatud paneelika keldris olijatele veel midagi. Seepärast on sõltumata riigist, olnud alati tegevus nr 1 - lagedalt minema. Kõik ei satu epitsentrisse.

Seega, sinu "teise nurga alt vaatamine" seisneb lihtsalt selles, et sa ei teadnud paljusid asju, aga kipud kangesti hinnanguid andma.

[gooligan]

tooks siia tsiviilkaitse alla veel ühe teema.

Eestis on kõigil siseministeeriumi allasutustel kasutusel nüüdseks vaid TETRA sidesüsteem- ja jaamad. Oma olemuslikult on see üsna sarnane digitaalsele moobiilkõne süsteemile - side on krüpteeritud, lihtne luua eri sidegruppe/kanaleid, keskne arvutipõhine haldus, compatible naabrite analoogidega jne jne. Ehk eeliseid on palju.
Kuid süsteemil on üks suur puudus - kuna suhtlus digitaalne, toimub see kõrgemal sagedusel. Selle levi aga on kümneid kordi kehvem kui vanakooli 2m jaamadel.
TETRA jagab sama infrat, mis tavaline mobiilside - st kui on nt Pärnu uputus ja mastid vooluta, siis on ka TETRA vooluta (kuna ka tema antennid sama masti otsas ja saab voolu sama juhtme otsast). Point-to-point side võimalik vaid mõne km raadiuses (vajab praktiliselt otsenähtavust). Eraldi "autojaamad" puuduvad, kõik seadmed on tava 2w (2m autojaamad suutsid välja köhida kuni 20w). Täna on meie siseministeeriumil olemas küll paar mobiilset masti, kuid suurema ohu/õnnetuse korral neist kindlasti ei piisa. Lisaks on nõrka signaali märksa lihtsam jammida...
Niiet süsteem, mis ideaaloludes võib toimida hästi, kuid suurkatastroofide jm tsiviilõnnetuste korral võib jõuametkonnad jätta sideta. Rääkimata siis sõjaolukorrast.

[Leo]

Kuidas paugu puhul käituda, on peamiselt suhtumise ja drilli teema. Enamik tänapäeva urbaniseerunud igavlevaid inimesi tormavad paugu peale kindlasti kael oieli vahtima ja ajuvaba telefoniga lindistama, sest nii ponev on ju. Sellest siis ka need klaasikildudest tekkivad loikehaavad, mis voivad olla vägagi tosised, pimedaks jäämiseks piisab paarist väikesest killust silmadesse ja verst tyhjaksjookmisest 1 suurem loigehaav kaela. Kodusodasid kogenud inimesed kipuvad esimeste ettevaatusabinoudena aknaid luukidega sulgema ja mööblit niimoodi ymber paigutama, et keegi ei oleks juhuslikult sisse lennanud kuuli ees.

Ise kogesin aastaid tagasi, kui lastega esimesi kordi aastavahetuse ilutulestikku vaatasime, et kui taevast raketipuru sadama hakkas, oli esimene reaktsioon lumehangede vahele kykakile ja jope yle laste peade, et neid selle sodi eest kaitsta, järgmisel aastal olid koikidel polukarbonaadist kaitseprillid ees.

[Kapten Trumm]

No näed, ilmselt on inimene õppinud ellujäämiseks vajalikke trikke.

[Leo]

Soomes on VIRVE ehk seesama TETRA standardi ametkondlik raadioside. Kurdavad, et infoedastamise kiirus pidi olema aeglasevoitu, sest asi pandi pysti 90ndatel, kui teemaks oli heli ja SMSi edastamine, fotosid voi videot sellega edastada ei ole voimalik. Positiivne on see, et vork toimib täiesti eraldi tugijaamade peal, nii et mobiilivorgu kokkukukkumisel on VIRVE ikka olemas. Viimasel ajal on kuulda, et vorku täiendati suurte rahade eest, ilmselt lapitakse sidetehnika aremguga märgatud probleme.

[Motronicus]

Ma lihtsalt ei jõua siin iga nelja lehe tagant, kui ilmub järgmine tarkpea, hakata kõike otsast jutustama.

Üheski pühakirjas pole kirjas, et lollide valgustamine oleks kerge töö.

Teen erandi. Viimast korda...

Vot, selles asendis meenutad sa mu keskkooli sõjalise õpetajat.

Seega, sinu "teise nurga alt vaatamine" seisneb lihtsalt selles, et sa ei teadnud paljusid asju, aga kipud kangesti hinnanguid andma.

Siin on just teema pooleli, et kui teadlikud antud teemas tolleaegsed inimesed olid.
Aga just selline oli vaade keskmise tollaegse inimese, keda justkui drilliti-tralliti, silme läbi. Btw, mind võid sellest bändist välja jätta.

[Motronicus]

Austet Motronicus, aga kõigest eelnevast saan ma siiski nii aru, et midagi konkreetset, mis meie tänases riigi poolt viljeletavas tsiviilkaitses paremini on korraldatud kui nõukogude ajal, väga ei kipu tulema...

Austet Lemet, aga ma polegi ju väitnud, et tänane olukord kuidagi oluliselt parem oleks tollasest, ja sisuliselt ka vica versa. Mida ma olen kirjutanud, saab lugeda eespool.
Ainuke positiivne moment, mida saab hetkel välja tuua, on see, et seda teemat on hakatud nüüd lõpuks märkama (sest olukord kipub jalaga p...sse taguma) ja selle raames ka tegutsema. Eks me näe kaugele sellega jõutakse.

[Kapten Trumm]

Siin on just teema pooleli, et kui teadlikud antud teemas tolleaegsed inimesed olid.

Tollal arvati, et tavainimene ei peagi kõike plaane teadma, vaid piisab sellest, kui anda tavainimesele käsk ning soovitud tegevus toimubki.
Tollases riigikorras ja infosulus polnud ja mingi suurem infoleke (ja järgnev massipaanika) kuigi võimalik. Ja kes ei allunud, siis miilitsapatrull ja Makarovi püstol panid ikka meelt muutma. See aga, et ei teatud, ei tähenda, et plaane polnud. Olid küll ja suurte klaasakendega poolkeldrikorrusele tuumapommi ootama oleks rahvas aetud siis, kui tõesti muud üle ei jäänud (see oleks natuke parem variant kui seda 5. korruse korteris või keset tänavat oodata). Seda, et ameeriklased alustavad lihtsalt, lambist, tuumarünnakut NSVL vastu, peeti tollal piisavalt debiilseks ideeks (oleks lõppenud USA maatasa tegemisega).

Soomes aga arvati, et selline värk käib üle nende pea ning eelhoiatust ei pruugi tulla, seega kui asi läheb teravaks, siis seatakse varjendid korda ning vile korral tuli sinna pugeda.
Sama käib täna ka Eesti kohta, kui nt USA otsustab mingile VF sammule vastata tuumarelvaga, siis Stenbockiga seda keegi kooskõlastama vaevalt hakkab, parimal juhul näeb kuskilt särisevast CNN pildist seent tõusmas.

[Lemet]

Aaa, selge...ma lihtsalt sain sedapidi aru, et lausung "...Mis aga tegelikult häirib, ja selles osas on Millingul õigus, on ikkagi see otsene, vahel ka mitte nii otsene, nõukaaja kiitmine. Küll on ikka nüüd kehvasti, ja mida kõike muud sarnast...." tähendas ühtlasi ka seda, et praegune olukord on parem. Selle peale, et tõdemine, et nõukogude ajal midagi praegusest seisust paremini oli, nõrgale närvikavale mõjub ja selle asemel tuleks positiivse külje pealt ära märkida, et praegune olukord pisut sitem on, kui see nõuka ajal oli (lihtsalt toona oli see nii hästi või halvasti kui see ka oli ikkagi riikliku järelvalve all, samas kui praegune riik on 25 aasta jooksul ühel või teisel põhjusel ühe jämmeda elundi risti üle teema pannud)- ausalt, selle peale lihtsalt ei tulnud. Selles saan lugupeetavaga nõustuda, et hea, et nüüdki asjaga tegelema on hakatud. Ajast on mõistagi kahju...

[Kapten Trumm]

Kui te veel teaks, kui kõva sõna on "nõuka nostalgia" tänases, igati läänelikus Eesti toiduainetetööstuses, kõik need Merevaigud, Pealinna peenleivad, Teeküpsised, Karakumi ja Teekonna kommid, Anneke shokolaadid jne jne jne jne --puhas nõuka nostalgia ju, antud kaubamärgid tulid kasutusele vene korra ajal. Miskipärast arvan, et leidub ka kõige paadunuma valvepatrioodi söögilaual. Kes ei usu, minge peale tööd toidupoodi ja vaadake.

Toimivaid asju tulebki kiita ja pole vahet, kas need pärinevad saksa teoorjuse, Rootsi aja, nõuka aja või Vabariigi ajastust.
Hiiri püüdva kassi värvus suuremat tähtsust ei oma.
Kui täna tehtaks paremini, kiidame lahkesti seda. Taoline ebaküps ja dogmaatiline suhtumine ajalukku on muidu levinud punapropaganda võte.
"Ameerikas pekstakse neegreid, järelikult on kõik seal jama".