Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Yks]

Kui te veel teaks, kui kõva sõna on "nõuka nostalgia" tänases, igati läänelikus Eesti toiduainetetööstuses, kõik need Merevaigud, Pealinna peenleivad, Teeküpsised, Karakumi ja Teekonna kommid, Anneke shokolaadid jne jne jne jne --puhas nõuka nostalgia ju, antud kaubamärgid tulid kasutusele vene korra ajal. Miskipärast arvan, et leidub ka kõige paadunuma valvepatrioodi söögilaual. Kes ei usu, minge peale tööd toidupoodi ja vaadake.

Vabandust, aga kas ma pean tõesti tänama selle eest nõukogude võimu või pigem tegema hoopis kummarduse erinevate toodete juurutajate ja tootmisesse suunajate poole, et nad vaatamata räigele üleliidulisele standardiseerimisele, üle (kohati poliitiliselt)bürokratiseerimisele ning igatpidi muudmoodi mitte loogiliselt töötanud tööstusele, suutsid eelpool nimetatud nagu ka veel muud tooted turule paisata? Ei tasu teha endale illusioone, et kui vaid miskit kuskil oleks kellegile paistnud kas ideoloogilise diversiooni või nõukogude korra õõnestamisena (kas isiklikel või laiematel põhjustel), et siis poleks ükskõik millist tootmisasutuse juhti või novaatorit tabanud Johannes Hindi saatus.

Tuleks ikka vahet teha, millele rõhutatakse millegi või kellegi kiitmisel. Laulupeod ja rahvatantsu ringid tegutsesid ka nõuka tingimustes. Aga et selle eest peaksime nõukogude võimu ja tema esindajaid umbisikuliselt tänama, jättes mulje, et ilma nõukogude korra ja tublide parteilasteta oleks meil mainitud traditisoonid kadunud või peod viletsamalt tehtud... No tänan väga!

Toimiv asi, mis näib sulle Trumm eriti imponeerivat oma teatava autokraatliku olemusega, oli ka Ülemnõukogu, kus ilma lehmakauplemiseta võeti vastu kõik mis väidetavalt tegi meie elu ohutumaks, paremaks ja väga selgeks... Ei anna kohe kuidagi võrrelda 20'aastate lehmakauplemisele keskendunud Riigikoguga. Rääkimata tänasetest tendentsidest. Seega, peaksime väitma mida, et Ülemnõukogu oli hea värk, mis sest et nõukaajast, aga Riigikogu 20'ndatel ja täna ilgelt jama suurus?

[Kapten Trumm]

Saa omistad mulle midagi, mida ma pole öelnud ega mõelnud, tänan tähelepanu eest.
Lihtsalt minu jaoks läheb see "nõukanostalgia süüdistus" samasse patta tollase kompartei hingedepüüdjate retoorikaga - põhimõttel, kui sa pole meiega, oled meie vaenlane ("maailmas jagunev rahvastik progressiivseks töörahvaks ja kasumiahneteks imperialistideks"). Märkus Merevaigu teemal oli retooriline.
Kangesti tuttav tundub. Selles pole ka midagi üllatuslikku, sest paljud kõvad punased keerasid enda pintsaku 1991 teist pidi selga ja hakkasid isamaalisteks.

Täna on need punapropaganda trikid väga kenasti kasutuselevõetud teisimõtlejate stigmatiseerimiseks ja "õige partei õige ja vankumatu kursi" näitamiseks pööblile.
Kogu see aeg ma imestan, miks sealt sovjeedi perioodist me kõike hullema pasa oleme päranduseks võtnud, mitte toimivaid asju (mida kõigele vaatamata ka oli).

Riigikogu liikme positsioonist midagi maha öeldes tuleks ikka kaks korda mõelda, mis on sellise sõnumi strateegilised tagajärjed.
Eriti ohtlik on levitada suisa jampsi või pooltõdesid.
Või jutlustada, kuidas 1991 polnud päästeametil bensiinigi - viide ühele teisele jutlustajale. Mis see täna loeb?

[Lemet]

Tuleks ikka vahet teha, millele rõhutatakse millegi või kellegi kiitmisel. Laulupeod ja rahvatantsu ringid tegutsesid ka nõuka tingimustes. Aga et selle eest peaksime nõukogude võimu ja tema esindajaid umbisikuliselt tänama, jättes mulje, et ilma nõukogude korra ja tublide parteilasteta oleks meil mainitud traditisoonid kadunud või peod viletsamalt teht

Tõsiasi, et nõukogude võimu viljastavates tingimustes poleks midagi maksnud nende ürituste kui natsionalistlike igandite ärakeelamine (ja Yhed oleksid toona vaid kodus tagatoas teki all "määä" teinud"), ei tule mõistagi pähegi,...nii et järsku oleks tõepoolest põhjust nii mõnelegi nõukogude võimu esindajale kraapsjalga teha. Elu ei ole teps nii must-valge, kui mõnele mõelda meeldib. Või kuulutame näiteks Nõo kooli asutaja, Laskurkorpuse liikme koos tema soosijatega ENSV juhtkonnas kommunistlikeks tallalakkujateks, kes a priori maasse tuleb trampida?

[Yks]

Ma ei omista sulle Trumm midagi vägisi, kõik on niigi selge. Kohati lähed oma destruktiivses kriitikas selgelt üle piiri. Nõukogude olustiku ja tendentside kiitmisega. Minu jaoks. Vaatamata tänasele või eilsele või sulle tuttavale või misiganes retoorikale. Sitt on sitt ja sinu tekstid haisevad kohati. Kõik.

Ja "lemet ma olen kõigele vastu", kui sa ei suuda aru saada, mida mõeldakse kui kirjutatakse, et umbisikuline (aka impersonaalne) lähenemine pole mõistlik, millegi või kellegi kiitmisel seoses nõukogude korraga, siis on mul sust suisa kahju. Loe nüüd oma tekst minu viite kontekstis korra läbi! Või pean ma sulle selgitama, et ma juba vastasin su küsimusele ennem kui sa selle esitasid. Selgelt ja üheselt. Kusjuures edastasin täpselt sinu kirjutatud mõtte. Ehk siis sinu tekst on skisofreeniline, sest sa vaidled millegiga, mis sinu arusaamaga (vähemalt sinu viimases postituses) ei vastandu.

Võin teha lausete süntaksi teksti mõtte osas:

Tuleks ikka vahet teha, millele rõhutatakse millegi või kellegi kiitmisel. Laulupeod ja rahvatantsu ringid tegutsesid ka nõuka tingimustes. Aga et selle eest peaksime nõukogude võimu ja tema esindajaid umbisikuliselt tänama, jättes mulje, et ilma nõukogude korra ja tublide parteilasteta oleks meil mainitud traditisoonid kadunud või peod viletsamalt tehtud

Lausete mõte ütleb üheselt, et laulupeod ja rahvatantsuringid said nõukogude ajal toimuma kellegi konkreetsel eestvõttel, mõjutamisel jne. Noile "kellegitele" võime konkreetselt tänulikud olla. Isikuliselt.
Mõjutamine aka lobby võis kohati viia selleni, et isegi partei keskkomitees oli valdav arusaam, et selline ongi nõukogudelik lähenemine. Traditsioon tekkis aga ennem nõukogude korra toomist maale, täna puudub põhjus uskuda, et ilma nõukogude korrata oleks nood tava(d) kadunud või degenereerunud olematuks.
Seega saame me nõukogude aja perioodil osundada tavade mitte kadumise kontekstis konkreetsetele isikutele. Kusjuures motiivid, mis tõttu mainitud traditsioone toetati on alati samuti personaalselt käsitletavad (näiteks teinekord võis isik oma seisukohtades olla mitte järjepidev aka mingil ajaperioodil olla isegi vastu nende traditsioonide viljelemisele).

[nordlys]

Viimase aasta NA-s teenisin PVO korpuse komandopunktis Moskva lähedal.Ametid seal olid sellised (otsetõlkes)-ventilatsiooniseadmete mehaanik ja gaas-tulekustutussüsteemi tehnik.Kaheksakümnendate alguses tehti KP-le korralik rekk (seoses USA keskmaatuumarakettide viimisega Lääne-Euroopasse).Lahinghäire puhul tuli punkri uksed kinni kruvida.Ülejäänud asjad olid juhitavad distantsilt puldiruumist.Sisuliselt kutsutigi puldiruumi dispetsiruumiks.Mille poolest erines rahuaja lahinghäire sõjaaja häirest?Rahuajal galopeeris lahingvalvest vaba isikkooseis gorodokist objektile (KP-sse),sõjaajal oleks objekti uksed kinni pandud ja ülejäänud vägi oleks jäänud linnakusse.
KP ehituslikult koosnes samasugustest maapealsetest betoonangaaridest nagu näiteks Kadila-Rohu raketibaas.Tuumarelva otsetabamuse eest poleks objekt kaitsnud,ülejäänud kahjulike mõjude eest aga küll.
Nüüd elutagamissüsteemidest.
Diiselelektrigeneraatorid töötasid,filterventilatsioon töötas,veevarustus- ja kanalisatsioon-korras,tulekustutussüsteem-OK,külmutus-jahutus korras.
Nii et olles teeninud lahingvalves olevas väeosas täiesti töötavate elutagamissüsteemidega,saate ehk isegi aru,millised minu seisukohad on.

[Yks]

Et meil on vaja PVO väeosasid koos tuumasaastuskindlate KP'dega?
Aga osad meil sellised ongi! Õhuseiredivisjoni omad (http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/ohuvagi ... redivisjon).
Ainus probleem on, et vaevalt et nendest midagi kilomeetrite kaugusel lõhatakse, kui agressioon algab. Seega on küsimus, et kas kohati on staatilisus ikka hea või hoopis mobiilsus...

[Kapten Trumm]

Eestis oli analoogne, diviisitaseme (ja armee varu-) komandopunkt Laagris, see oli soliidne maa-alune ehitis.

[nordlys]

Eestis oli analoogne, diviisitaseme (ja armee varu-) komandopunkt Laagris, see oli soliidne maa-alune ehitis.

Täpselt nii.Lisan vaid niipalju,et ka meie KP oli armeetagavara komandopunkt.

[kaugeltuuriv]

Siin on naerdud osade ksf poolt varjendite üle,isegi pandud neid kahtluse alla aga......Venemaa näiteks kavatseb kõik olemasolevad varjendid Moskvas renoveerida ja osad,mis käest lastud,taastada.BBC uudis muideks.

[Mercurius]

Kas ma saan asjadest valesti aru, et tsiviil-elik kodanikukaitse peaks olema rohkem Siseministeeriumi ja Päästeameti teema kui Kaitseministeeriumi teema?

Päästeameti vabatahtlike päästjate najal saaks ülesse ehitada midagi Kaitseliidu laadset?
https://www.rescue.ee/et/vabatahtlikud/ ... stjad.html

[Leo]

Nende priitahtlike pritsimeestega tihtipeale see lugu, et nad enamasti ka kohaliku KL malevkonna või suisa KJ kiirreageerivate väeosade hingekirjas, nii et suurema kriisi korral jäävad priitahtlikesse alles peamiselt alla 18 ja üle 50-aastased, ülejäänud lähevad väeteenistusse. Ma isiklikud panin väga pahaks EKJ päästekompaniide likvideerimist. KV sai sealt juurde kompanii ajateenijaid, kuid päästeteenistus kaotas 3 paarikümne kaadri ja poolesaja ajateenijaga reservüksust, kellest oli suuremate jamade, naftareostuse ja metsatulekahjude puhul palju abi. Samuti ei peaks paljuks SORi taastamist, sisuliselt oleks vaja tänane Vahipataljoni SP-kompanii ümber nimetada. Praktikas tähendaks seda, et SP-kompaniisse peaks ajateenijaid võtma 2x aastas ja peale SBK ning SP erialakursust ning abipolitseinikku eksami sooritamist oleks igal ajal võtta paar rühma patrullima kriitilisematesse kohtadesse.

[Mercurius]

Miks Siseministeeriumil või Päästeametil ei võiks olla oma ajateenistus-asendusteenistus?

Näiteks ajateenijast/asendusteenijast päästja või abipolitseinik. Kusjuures ei pea kasarmus elama. Elab kodus ja käib teenistuses.

Kuna ajateenistuse läbib vaid osa kutsealustest, siis inimressurssi taha ei peaks asi jääma.

[Kapten Trumm]

Mul on ka see küsimus mõnda aega - eriti oludes, kuis väljakutsed ähvardavad võrreldes tänasega kiiresti kasvades (pean silmas idanaabri tekitatavaid teemasid).

[Yks]

Eks kunagi võibolla see ka ära tehakse, kuid täna soovitakse kodanikukaitse kui selline "kodustada" võimalikult laialdlasi masse kaasates. Ja seetõttu ei ole täna rõhuasetus eelkõige kodanikukaitse militaarses iseloomus vaid, et see on suurus, mis peab meid abistama e paljudes "mitte militaarsetes" olukordades ning sõjaline osa on vaid nö boonus, mis tekib.

Tuleb mõista, et poliitikute ja ametnike valikute ja otsuste lähtekohaks on nii eelarve võimalused kui ka siiski (sise)poliitilised valikud ning keskkond. Ja kui pidevalt taotakse sõjatrummi paljudes erinevates valdkondades, siis pikemas perspektiivis on üsna tõenäoline, et väga suur või kriitiline osa ühiskonnast väsib kõikjal ja kõiges militaarsusest. See aga võib viia selleni, et täna suhteliselt laia toetusega emsase kaitsevõime paradigma devalveerub ning nii tekib poliitikutele surve kasvõi korrigeerida seda 2 % SKP'st. Kui survele suudetakse vastu seista on OK, aga kui seda ühel või teisel põhjusel ei taheta?

Nii, et see asi ei ole päris mustvalge.

[Kapten Trumm]

Täiesti tsiviilsete suurõnnetuste puhul on juba aastaid läbivalt probleem, et pole piisavalt koolitatud personali, kes likvideerimisega tegeleks.
Väljaõppeta (päästetöö) ajateenijate ja kaitseliitlaste saatmine kuskile Oru rabasse on tegelikult ohtlik ja tülikas päästjatele endale (seda tunnistavad nii päästjad kui KV inimesed).
Kui 2017 tuleb hästi põuane suvi ja meil saab olema 10 suuremat metsa/raba põlengut üheaegselt (on taolisi aegu enne olnud), siis mis ressursiga see kustutatakse.
See kõik on päästepingutuse mõistes täiesti kökimöki võrreldes sõjalise konfliktiga (nt meditsiinile sealt eriti koormust ei tekigi).

Sinna kahjuks on keeruline mingit rohujuureinitsiatiivi kaasata, priitahtliku pritsimehe elu just enamik meil võtta ei soovi.

Harjumaal täieliku pääste overstretchi tekitamiseks on vaja ühekorraga süüdata kaks sellist põlengut nagu oli Mustika Prismas mõni aasta tagasi - nt õhtusel tipptunnil.
Mingist sõja-aja päästest ei saa siin isegi mitte unistada. Süsteem "igaüks päästab end ise" toob teoorias ühest intensiivsusest edasi kaasa kontrollimatu kaose.