Aga noor klassik on meid juba ette ära rahustanud:
Konkreetselt taktikalise drooniga seotud küsimusele vastates ütles peaminister, et ta ei dramatiseeriks neid asju üle. „Igaüks meist on näinud väga palju erineva otstarbega droone. Selleks, et midagi pildistada, ei pea olema erilist sõjatehnikat. Stenbocki maja akna taga näeme me peaaegu iga nädal mõnda drooni, millega on võimalik väga kvaliteetset pilti või videot teha. See ei eelda, et selle taga oleks mingi spioon, enamasti on selle taga täiesti tavalised inimesed, kes tahavad saada ilusaid pilte,“ lausus Rõivas, jättes küsimusele täpsemalt vastamata.
Põhiküsimus Eesti venelaste puhul on Aftonbladeti sõnul: kui vaenlane tuleb, kelle poolt sa oled?
„Kui Putin tahaks, võiks ta Eesti otse ära võtta. Aga ta ei luba mingit kolmandat maailmasõda,“ usub 16-aastane Andrei Smirnov ja paneb käe ümber 15-aastase tüdruksõbra Anastassia Kuptseva. „On kindel, et kui sõda ikkagi tuleb… siis oleme me Venemaaga.“
Ma 16-aastase noormehe jutu põhjal ei teeks põhjapanevaid järeldusi. Sellises eas on väga kerged tekkima nö heroilised mõtted ja unistused.
Olulisem on see, et Narva ja Ida-Viru elanikud tunnetavad, et kui asi jamakas läheb, siis võivad nad üsna kergelt tee peale ette jääda. See hirm võib olla see, mis teeb sealset kogukonda ettevaatlikuks ja mitte nii kergelt igasuguse jamaga kaasaminejaks.
Venemaa rajab Valgevenesse suure armeebaasi. Olenevalt selle asukohast saab siis näha, kas see on Ukraina survestamiseks või Suwalki koridori sulgemiseks.
Noh, noormees võib ju Venemaaga olla, kuid see ei tähenda, et Venemaa temaga oleks. Ühed ohvrid oleksime lõpuks kõik.
Sellised nolgid saavad deržaava tähendust tõeliselt mõistma alles siis kui toru kuklasse vahib. Deržaava pole rahva jaoks, vaid rahvas on deržaava jaoks.
Saksamaa kannustab riike Venemaaga relvakontrolli lepet sõlmima
Mis võiks sellise leppe mõju meile olla?
Balti riigid initsiatiivist just vaimustatud ei ole. Selline lepe oleks peale Budapesti memorandumi jalge alla tallamist ikka sinisilmne lollus vist küll. Teisalt näitab see, et europatsifistidel on tekkinud mure.
Steinmayer on seda asja rääkinud viimased pool aastat ehk siis ajast,millal hakkas selguma tema võimalik pretendeerimine Saksa Liitvabariigi presidendi kohale.
Eks see ole seotud ka natuke tema valimiskampaania retoorikaga.
Võidurelvastumisest Baltikumis:siin tuleb vaadata eelkõige seda,kes alustas ja selles suhtes oleks Läänel väga tugevad trumbid,sest juba 2005 aastal teatas Putin,et Venemaa väljub Tavarelvastuse Piiramise Leppest.
Teiseks on see rakettide liigutamine üpris selle piiri peal,millest üle on juba rikutud seda lepingut,mis reguleeris keskmaarakettide paigutust Euroopas.
USAon tegelikult juba viimased 3 aastat rääkinud,et Venemaa viib raketitüüpide nimetusi teiste klassifikatsioonide alla ja sellega rikub leppega seotud rakettide arendustingimusi. Võimalik,et mingil momendil kuulutab Venemaa,et ka see lepe enam nendele ei kehti ja siis oleme olukorras,kus juba reageerima peab nii UK,Saksamaa,kui Prantsusmaa.Ma ei välista seda,et USA eestvedamisel võidakse uuesti tuua mingid ühikud Euroopasse tagasi,siis juba moderniseeritud Pershing 2 edasiarendused.
Kui ma Moskvas teenisin ja oli selle Rushti jama,siis sattusin peale meie komandõri ja väeosa peainseneri ,2 järgu kapteni jutuajamisele.Esimene oli tulnud just Moskva sõjaväerinkonna mingilt kokkusaamiselt,kuhu olid kokku aetud väeosade komandõrid.
Meie polkovnik ütles,et probleem selle Rusthiga oli see,et mees oli jäljendanud Pershing 2 lennutrajektoori ja lennuki olid fikseerinud vaid need radarid,mis asusid piirivalve Eestis Soome lahel oleval valvelaeval.Kui lennuk aga kadus sisemaale,siis maastiku olud olid ka selle radareid täistopitud ja supperkaitsega Moskva õhutõrje pimedaks jätnud.Ma kujutan ette,et kui venelased oma siplemist rakettidega ei jäta,siis võib tulevikus variant Pershing 3-mega tulla küll.
Steinmayer lihtsalt on enese jaoks avastanud asja mida valimistel kasutada,"rahuingel",kuigi olen kindel,et reaalset tegevust isegi tema ei mõtle.
Poola tahab need uued 5 tellitud allveelaeva relvastada tiibrakettidega,mille tegevuskauguseks oleks 1000km.See juba näitab seda,et mingist relvade atradeks tampimist küll lähiaastatel ei tule.
Venelased on praegu siin sebinud rakettidega, mis ei käi keskmaarakettide keelustamise leppe alla. Keskmaarakett on 1000-3000 km max lennukaugusega (muid mitte üle 3500 km). Need Iskanderid ja asjad on lääne mõistes taktikalised (vene terminoloogias operatiiv-taktikalised) raketid.
Pershing 2 trajektooril ja Rusti lennul pole küll midagi ühist, P2 lendab ikka hulga kõrgemalt. Lisaks möödus tema lend ikkagi enamasti radarivaatluse all (sh ka väiksed kõrgused), ära kadus ta siis, kui ta väljus piiril asuvate radarite nägemisulatusest, kuid polnud jõudnud Moskvat ümbritsevasse välja.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Parketi kindralid on endiselt I-se Maailmasõja arengufaasis. Juhul,kui peate Venemaad vaenlaseks,olete juba surmale määratud. Koondada sõjavägi ühte punkti näitab ,et tahame hukkuda ühe pommitabamusega. Õhust "sajab"niipalju dessant väelasi et 10 minutiga on Eestis iga ruutmeetri kohta kaks "vaenlast". jne.
Nii et kolonel Herem võib üldrahvaliku harimise ürituse pooleli jätta, meil on asjatundjaid inimesi küllaga.
Need igasugu 10 min ja ka 10 tunniga vallutamise fantaasiad peaksid oma arstiga raviplaani üle vaatama, ma ei usu, et KJPS ülem oma kallist aega igasugu jampsi ümberlükkamise peale raiskama hakkab. Sellepärast ongi oluline, et igasugu netiootide (see on ICD 10 koodides vahemikku F05-F48 juhtumid) jampsi kõrvale tuleks ka sisulisi küsimusi, millele kolonel saaks sisulise vastuse anda. Militaarnett on tore küll, kuid ikkagi väga piiratud liikmete hulgaga foorum, samade teemade ülerääkimine Postimehes jõuab oluliselt enamate inimesteni.
Küll tuleb kahjuks tõdeda, et vaatamata asjaosaliste kinnitusele on selgitustöö kiirkutsumise kohta jäänud ilmselgelt enam kui lahjaks...valitsemas on arvamus, et kohe homme ja 60-ks päevaks.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Mulle meenus millegipärast taoline üritus Delfis Jürgen Ligiga, kui ta kaitseminister oli. Vana lasti konkreetselt auklikuks, aga eks ta andis põhjust kah.
Usun, et siit foorumist taolist sodi, nagu seal näha on, esitama ei hakata.
NB! Martin, selgita seal palun seda "reageerimise küsimust", müüt Einselni käskkirjast on visa levima (on ju olemas märksa korrektsemad ja uuemad lahendid).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Viimase aja kindlasti enim poleemikat tekitanud küsimus on kindlasti äkk-mobilisatsiooni teema. Selge, on see, et riigi kaitseks valmistumine on üks meie prioriteete, kuid sedalaadi õppustel (24h etteteavitamisega ja kuni 60 päeva) on inimeste eludele kohene mõju ning väga paljudele väga negatiivses suunas. Samas kui võimalik "sõjaline konflikt" on täna parimal juhul prognoos määramatus tulevikus, peavad ettevõtjad, töötajad, isad oma igapäevaelu uuesti sättima hakkama kohe peale "valmisoleku kontrolli", halvema stsenaariumi puhul ka uut pere sissetulekut otsima. Samuti on see kindlasti igapäevaelu löök neile peredele, kus ainult isa lapsi kasvatab või on pere täiskasvanud väga suures osas hõivatud palga teenimisega ning ühe poole ootamatu eemalejäämine pereelust lööb valustalt just igapäevaste toimetustega hakkasaamist. Nüüd see on kindlasti keerulisem küsimus kui poolt ja vastu, kuid kas Te võiksite selgitada, kas ja kuidas on uuritud selle tegevuse mõju peredele ja majandusele ning milliseid tegevusi on planeeritud, et seda mõju vähendada?
Täiesti argumenteeritud küsimus - mis peegeldab elavalt nende "äkkõppuste" nõrka kommunikatsiooni.
Üllatavalt paljud endiselt ei teagi sellest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
