Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[vadim]

DW artiklist saan mina sedamoodi aru, et mingeid intervjuusid Saksamaale saabunutega põgeniketulva tippajal ei tehtudki, pagulaseks pürgijal piisas lihtsalt mingi küsimustiku täitmisest.
Nüüd ollakse mures, et pahadel võib olla valeidentideet ning saksa võimud on selle kõik ilusti legaliseerinud. Seepärast on pinnale kerkinud ideee hakata neid pabereid uuesti (vist ikka osaliselt) läbi vaatama.

http://www.dw.com/en/senior-german-poli ... a-36519556

[ruger]

Berliinis keeldub DHL mõnelpool pakke laiali vedamast, kuna piirkonnad on nii vägivaldseks muutunud
https://www.compact-online.de/dhl-expre ... aenger-an/

[Kriku]

Indrek Ibrus kirjutab tõepõhjata ühiskonnast:

Jõuludeni on jäänud kuu. Varsti jõuab see tänavapilti. Kuid mitte Rootsis, kuna seal ei taheta jõulude avaliku tähistamisega saabunud pagulasi solvata. Tegelikult see muidugi nii ei ole – lihtsalt selline uudis on tuule tiibadesse saanud. Tegelikult keelas Rootsi Transpordiamet jõulukaunistuste seadmise tänavapostidele, kuna tekkinud oli probleeme elektrikasutuse ohutusega. Sel ei olnud mingit pistmist pagulastega. Ometi ütleb sellelt pinnalt tõukunud uudiste viimane, paremekstremistide poolt laialt jagatud mutatsioon, et kogu Rootsis on jõulude tähistamine nüüd keelatud.

Samast asjast kirjutab Snopes.com.

[Kriku]

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna peaspetsialist Merit Vellemäe ütles, et Eesti on praeguseks vastu võtnud 77 inimest, kes on paigutatud elama Tallinnasse, Tartusse, Rakverre, Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse, Põlvasse, Keilasse, Türile, Padisele ja Kundasse. Täpsemalt elab Viljandis 6, Pärnus 2, Keilas 6, Tartus 10, Türil 3, Tallinnas 16, Padisel 4, Haapsalus 15, Põlvas 5, Kundas 5 ning Rakveres 5 sõjapõgenikku.

[...]

Kokku on Eesti tänavu kaitse andnud 144 inimesele. Siseministeeriumi kinnitusel on kõik Euroopa Liidu rändekava alusel vastuvõetud inimesed endiselt Eestis (23-st Lätisse saabunud pagulasest, on 21 inimest juba Saksamaale lahkunud).

[...]

2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse sai 78 inimest.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=76329867

[Kriku]

huvitav et mujal maailmas sellist probleemi ohutusega pole ja just Rootsis järsku on.

Ah, tead... Tükk aega enne seda põgenike tsirkust keelati seal jaanituli ka ära, et ei ole tuleohutu. See on üks veider riik.

[nimetu]

Täiesti võrreldav sellega kuidas Suurbritannias keelduti alaealisele lusikate müümisest, sest neil on absurdsed vaated terariistade suhtes. Igasuguseid idiootsusi leidub siin maailmas.


Mis puudutab meie 77 pagulast, siis on see omamoodi kiitus ametnike heale tööle, et nad endiselt siin elavad. Kuigi ega seegi päris valutult vist ei tule.

[Kriku]

Keegi iraaklane kurdab Harku keskuse üle:

Iraagist pärit põgenik on Eesti bürokraatiamasina vahel kinni. Istunud poolteist aastat Harku kinnipidamiskeskuses, oli mees kuueks kuuks vaba. Siis tuli kõne: "Tule palun Pärnu maantee politseimajja." Mees ei osanud uneski näha, et järgmisel päeval on ta kinnipidamiskeskuses tagasi.

Kohtume sombusel hommikul advokaadibüroos. Ta siseneb veidi ebakindlalt koos advokaadiga ruumi: ärevus on mõistetav, sest viimati vaba mehena kohtuma minnes lõpetas ta kinnipidamiskeskuses. Väljas ladistab tihedat vihma – sama läbipaistmatult, kui olukord, milles ta on. Esimest korda lahkus Rizgar Iraagist 2002. aastal, sest nagu ta ütleb, oli olukord läinud lootusetult halvaks. Kuklasse hingasid verise konflikti esimesed hingetõmbed, ukse taga koputas tagakiusamine: Rizgar ei loe koraani ja see oli probleem ka perekonnaliikmete silmis. Pagasiks seitse klassi haridust ja töökogemus kelnerina, läks ta venna juurde Suurbritanniasse. Seal elas ta viis ja pool aastat. Ühel hetkel hakkas talle tunduma, et Iraagis on olukord muutunud: oht on kadunud ja kõik liigub paremuse poole. Rizgar naasis koju. "Seal nägin, et elu on ikka keeruline ja ohtlik ja mõni kuu hiljem põgenesin uuesti – Soome," räägib Rizgar vaikselt eesti keeles, sõnade vahel pisikesi pause pidades.

Põhjamaine rõõmuhelk

Jõudnud 2008. aastal Soome, taotles Rizgar varjupaika. Selle dokumendi vajaliku menetlemisega lõpule ei jõutudki, sest elumere lained tõid ta üle lahe. Mees abiellus Soomes kohatud eestlannaga ja koos koliti 2011 mais Eestisse. Abielu andis Rizgarile siinse elamisloa. Lisaks ka kalleima vara: "Saime ilusa lapse," õhkab Rizgar. "Olime koos kuni 2014. maini, siis läksime tülli. Minul on nüüd oma elu, temal oma. Ainult väike laps on meie vahel." Lahutusprotsess läks inetuks ja Rizgar pandi vägivalla, ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest kaheks kuuks vangi. "Ma ei olnud tegelikult mõistlik. Ma ei teadnud Eesti seadusi, esiteks. Teiseks, ei osanud keelt. Kolmandaks olin šokis: ma jäin lapsest ilma, ei saanud tööle minna. Tahtsin eluga edasi minna. Mul hakkas tegelikult… mul hakkasid psühholoogilised probleemid." Rizgari silmad vajuvad kinni. "Korraga läks kõik nulli. Jäin kõigest ilma. Mõtlesin oma lapse peale: kui nad saadavad mind kodumaale, siis ma ei saa enam oma lapsega suhelda. Laps on väga väike, ta ei tea midagi: miks läks niimoodi, mis emal-isal juhtus."

Viitsib keegi selle elukunstniku jutu siia pasteerida?

[vadim]

Märatsustest Bulgaaria suurimas pagulaskeskuses-järelkaja
Bulgaarlased arreteerisid pärast riigi suurimas vastuvõtulaagris toimunud märatsusi 1000 afgaani, kes saadetase peatselt kodumaale. Süürlased jäävad paigale.
Selle aasat jooksul on Bulgaarias kinni peetud 17 000 migranti, mis on kolmandiku võrra vähem võrreldes eelmise aastaga. Vaatamata sellele nõuavad Bulgraari rahvuslased kõigi taoliste laagite ja keskuste viivitamatut sulgemist
https://uk.news.yahoo.com/bulgaria-expe ... 27870.html
Osad peavad politsei pasiivsust märatsemise algfaasis teadlkuks taktikaks, et oleks põhjust võimalikult paljusid maalt väljasaatmisega karistada
Mis on aga kõige huvitavam ja ka mõtlemapanevam: Bulgaaria julgeolekujuht kinnitab, et märatsus Bulgaaria laagris oli osa suuremast Facebooki abil koordineeritud ettevõtmisest, kuna sarnased aktisoonid toimusid samal ajal ka Itaalias, Prantsusmaal, Kreekas.
http://www.bta.bg/en/c/PE/id/1467839

[vadim]

Saksa kõrgem halduskohus tegi mõned päevad tagasi otsuse, et riik ei pea siiski kõigile asüüli saanutele andma pagulase staatuse, piisab ka lühemajalisest esialgsest kaitsest.

Muutust saksa pagulaspoliitikas ja uste koomale tõmbamist ilmestab ka see graafik

[Kurjam]

Tolarastia pealetung ehk kuidas tehakse meile ajupesu me oma raha eest
http://www.disneylandparis.com//kui-palju-lollusel- ... enguruumi/
Jällegi ei maksa pärast imestada kui raha ei jätku tähtsamate asjade jaoks.

[Kriku]

Malta peaminister loodab rändeküsimuses abile. „Ma ei saa merre müüri ehitada”.
Raimo Poom, välisuudiste juht
Eesti Päevaleht

Vahemere saareriigi valitsusjuht usub, et Trumpi suhted Euroopaga juhitakse õigele teele.

Juhuse tahtel sai äsja ametisse astunud peaministri Jüri Ratase esimeseks väliskülaliseks Malta peaminister Joseph Muscat. Eestist veel tillukesema saareriigi valitsusjuhi tõi teisipäeval Tallinnasse tõsiasi, et tema kanda on EL-i eesistumine vahetult enne Eesti korda ehk järgmise aasta esimeses pooles. Rääkisime Stenbocki majas Muscatiga Maltat otseselt puudutava Vahemere rändekriisi lahendamisest, USA ja Euroopa suhetest ning Brexitist.

Euroopa jaoks on üks olulisemaid küsimusi rändega toimetulek. Malta asub Vahemeres ja on põhimõtteliselt n-ö rinderiik. Kas kavatsete EL-i eesistumise perioodil migratsiooniküsimusega edasi tegeleda, et leida lahendus Liibüast üle mere tulevate paadivoogude peatamiseks, aga ka EL-is rändekoorma jagamiseks?

Esiteks ma ei usu, et on olemas n-ö hõbekuul, mis lahendab kõik probleemid. Maltal on oma kogemus ja oleme rändekriisiga tegelenud juba vähemalt kümnendi vältel. Suurema osa sellest ajast on maltalased tundnud end üksi jäetuna, silmitsi sadade saabujatega.

Peaksime sellega tegelema tulevikku vaadates ja EL-i eri regioonide tundlikkust arvestades. Kõik ei pruugi aru saada, et müüre rajades ei leia lahendusi kõigi jaoks. Mina ei saa merre müüri ehitada. Minu merevägi ei tee merel otsuseid, kas lasta kedagi sisse või jätta ta välja ootama. Nad teevad otsuseid, kas lasta inimestel põhja vajuda ja surra või nad päästa. Ainus eetiline ja tegelikult ka ainus võimalik otsus on need inimesed päästa, kui saab.

Ei saa lihtsalt pakkuda, et ehitame müüri. See võib töötada mõnel pool, aga mitte igal pool.

Milline on teie ettepanek?

Püüame sellele läheneda kahel tasandil. Esiteks on vaja Vahemere keskosa kohta saavutada leping, mis sarnaneks sellega, mis on EL-il Türgiga. Kõigist selle vasturääkivustest ja puudustest olenemata on see siiani ainuke asi, mis on toiminud. Vahemere keskosa lepingu jaoks vajame muidugi Liibüasse valitsust, millel on kontroll oma piiride üle. Samuti tuleks partneritega hakata tööle rändevoogude peatamiseks niisamuti, kui tehti Türgiga.

Teine probleem on migratsioonikoorma EL-is ümberjagamine. Oleme olukorras, kus osa liikmesriike ei taha kohustuslike kvootidega nõustuda. Eesti on selles küsimuses võtnud väga mõistliku positsiooni. Eesti ei tahtnud kohustuslikke kvoote, kuid pakkus, et võtab inimesi vastu.

Mulle teeb muret, kui öeldakse, et ei soovita üldse vastutust jagada. Proovime järgmise paari kuu jooksul näidata, et teeme inimvoolu peatamiseks endast parima, kuid vajame EL-i olukorda, kus ei peituta nimede ja definitsioonide taha. Liikmesriigid peavad ütlema, kas nad tahavad aidata või mitte.

Eesti jaoks on oluline ka USA uue administratsiooni küsimus. Tulevane president Donald Trump oli valimiskampaanias üleatlandilistest suhetest rääkides mitmeti mõistetav. See on andnud tõuke üleskutseteks, et Euroopa peaks senisest rohkem ise oma kaitseks ära tegema. Kuidas hindate Euroopa ja USA julgeolekusidemete olukorda? Kas Malta eesistumise ajal kavatsete ka Euroopa julgeolekuküsimustega tegeleda?

Esiteks: Malta on neutraalne, ei kuulu NATO-sse ega soovi sinna saada. Aga me ei kavatse ka EL-i tihedamale kokkukasvamisele ja tema julgeoleku- või kaitsepotentsiaali võimete parandamisele ette astuda. Eriti selles, mis puudutab terrorismiga võitlemist. Meie ainus klausel on, et Maltast ei tohi saada selle osa, kui asi peaks meie põhiseaduse vastu olema.

Teiseks: vähemalt mina suhtun EL-i ja USA suhete tulevikku natuke optimistlikumalt. Usun, et mõistus jääb peale. Jah, kindlasti tuleb poliitikas ja nüanssides muutusi, kuid lõppkokkuvõttes eeldan, et Ameerika institutsioonid juhatavad uue täidesaatva võimu äratundmiseni, et [üleatlandiline] suhe on hädavajalik side, mida peab tugevdama nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt.

Kui uskuda Suurbritannia peaministrit Theresa Mayd, siis käivitatakse just tuleval kevadel Malta eesistumise ajal EL-i aluslepete 50. artikkel ja alustatakse Brexitit. Olete väljendanud seisukohta, et Suurbritannia EL-ist lahkumine pole sugugi kindel. Miks?

Arvatavasti on inimesi, kelle arvates Brexit ei pruugi toimuda, kuid otsustavad Suurbritannia kodanikud. Teate isegi, et alatasa on jutte uuest referendumist Brexiti tingimuste üle, mida on soovitanud Tony Blair, John Major ja mõned leiboristide liikmed. Praegu on Briti valitsuse ülesanne tulla välja oma sooviga. Britid on hääletanud Brexiti poolt, kuid millise EL-ist lahkumise poolt, seda me ei tea.

Ma arvan, et pole õige Briti valitsusest maalitud pilt, justkui nad ei teaks, mis toimub. Briti valitsus on ajalooliselt igasugusteks hädajuhtumiteks äärmiselt hästi valmistunud olnud ja ma eeldan, et nad esitavad järgmisel kevadel põhjaliku ettepaneku.

EL ei tohi protektsionistlikuks muutuda.

Malta peaministri Joseph Muscati arvates ei tohi Euroopa Liit pärast Brexitit enesesse sulguda ja majanduslikus mõttes kaitseasendit võtta. Muscat kinnitas, et Malta jagab Eesti seisukohta, et EL peab jääma avatuks. „Minu arvates on EL-il praegu võimalik saada maailma juhtivaks vabakaubanduse ühenduseks,” märkis ta koguni.

Muscat nentis ühtlasi, et tähelepanu peab pöörama inimestele, kel pole üleilmastumise tõttu hästi läinud. „Vajadus muutuste ja muudatuste järele pole kadunud. Juhitamatu üleilmastumine võib olla surmav töötajatele, kaitsetumatele inimestele. Ei saa vana moodi edasi minna, sest mõned inimesed kannatavad,” sõnas valitsusjuht. „Jah, meie vabakaubanduspoliitika saldo on siiani positiivne, kuid peame tegelema ka asja negatiivsete külgedega.”

[eloscuro]

https://static.ylilauta.org/files/yz/or ... ulaiva.mp4

[Kriku]

Soomes asüülita jäänud nigeerlased sattusid tagasi Itaalia tänavatele. Kas kellelgi on...?

[Manurhin]

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalvaldkonna peaspetsialist Merit Vellemäe ütles, et Eesti on praeguseks vastu võtnud 77 inimest, kes on paigutatud elama Tallinnasse, Tartusse, Rakverre, Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse, Põlvasse, Keilasse, Türile, Padisele ja Kundasse. Täpsemalt elab Viljandis 6, Pärnus 2, Keilas 6, Tartus 10, Türil 3, Tallinnas 16, Padisel 4, Haapsalus 15, Põlvas 5, Kundas 5 ning Rakveres 5 sõjapõgenikku.

[...]

Kokku on Eesti tänavu kaitse andnud 144 inimesele. Siseministeeriumi kinnitusel on kõik Euroopa Liidu rändekava alusel vastuvõetud inimesed endiselt Eestis (23-st Lätisse saabunud pagulasest, on 21 inimest juba Saksamaale lahkunud).

[...]

2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse sai 78 inimest.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=76329867

Huvitav. Mul on täpselt meeles, et selle aasta septembri algul käis kas Kanal2 või TV3 uudistesaatest läbi, et sel aastal läks Eestis kooli 400 pagulaslast. Mujal meedias see uudis miskipärast(?) kajastamist ei leidnud, kiire guugeldamine hetk tagasi samuti vastust ei andnud. Jääb mulje, et tegemist oli ilmselt "tööõnnetusega" ja avalikkuse ette sattus kogemata info, mis oli tegelikult mõeldud vaid n.ö. ametkondlikuks kasutamiseks. Igatahes tekib küsimus - kui ainuüksi kooliskäivaid pagulaslapsi on juba 400, siis palju neid tsurbunne tegelikult siin riigis kokku on?

[Kotov]

Kokku õpib Eesti koolides 400 rändetaustaga last, kes on siia saabunud väga erinevatel põhjustel. Rändekavaga saabunud lapsi õpib koolides seitse, spontaanse rändega saabunud lapsi 17. Neid, kes alles rahvusvahelist kaitset taotlevad on 13 ning valdavalt õpivad nad kas Kiltsis või Vaimastveres, mille lähedal paikenvad Vao ja Vägeva majutuskeskused.

http://www.postimees.ee/3819879/pagulas ... ik-opetaja

Rändetaustaga ehk siis pärit kasvõi Lätist.

Nii need kuulujutud tekivad, et "täpselt meeles".