Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[tommy]

Ettevalmistused esimeseks välkõppuseks, mis on õppus ka peastaabile, on läinud seni sujuvalt, nüüd tuleb oodata, palju reservväelasi kohale jõuab, kommenteerib Postimehele Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Martin Herem.

Praegune esimene välkõppus on õppus ka peastaabile. See tähendab, et ka mina sain sellest teada siis, kui keegi nö vajutas nupule. Meie pidime peastaabis seega väga kiiresti tegema plaani üksuste õppusele kutsumiseks, nende varustamiseks ja väljaõppeks. Sisuliselt pidime plaaniga öösel ministeeriumisse minema, seal tehti oma toimingud, meie selgitasime oma.

Siis tekkis paus – kuna pole sõjaaeg pidime ootama vabariigi valitsuse korralist istungit, kus selgitasime kõike ministritele, kes pidi langetama otsuse.

See on kõik suhteliselt sarnane sõjaaja olukorras toimuvaga. Mobilisatsiooni korral oleks etapid sarnased. Ka rahuajal ei taha keegi midagi eskaleerida ega tekitada ühiskonnas sõjaõudu. Kaaluti, arutleti, kuidas minna selle teemaga meediasse, tehti otsuseid. Kõikide etappidega tuli kursis hoida nii peastaapi kui üksusi, kes said eelkäske. Kogu otsuse ootamise ajal sai teha ettevalmistusi.

Kui valitsus ütles jah-sõna, hakkas teavitamine nii meedias kui muul moel. Arvan, et see läks päris hästi. Oleme teoorias neid protseduure harjutanud ja nüüd läks see ka praktikas küllalt ladusalt. Meediasse ei ole jõudnud ka valesid juhiseid või sõnumeid.

Nüüd me ootame kella kaheksat õhtul, et näha, palju kutsutuid kohale tuleb. Tean, et on juba mitmeid neid, kes palunud vabastust. Kui on tõesti näiteks Austraaliasse lend, siis me muidugi laseme inimesel Austraaliasse lennata - praegu on siiski rahuaja õppus. Sõjaolukorras oleks teisiti.

Praegu ootamegi õhtut, et näha, palju kutsutuid tuleb.

Erinevates kaitseväe peastaabi osades on vaja väga palju iseseisvat mõtlemist. Ühe suhteliselt ümmarguse lause peale peavad inimesed tegutsema hakkama ja teadma, mida on vaja teha ning tegema seda kiiresti.

See ei ole muidugi nii kiire tegutsemine, kui sõjaolukorras. Kui kiire see siis olema peaks, ei saa ma avaldada, ent kinnitan, et me plaanime tegelikult teha asju palju kiiremini. Kui küsite «Kui palju kiiremini?», vastan «väga palju».

[ints999]

Sellelt tegelaselt tuleb kiiremas korras püstoli kandmise õigus eemaldada!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... aTPgqC5bLi

[mart2]

Sellelt tegelaselt tuleb kiiremas korras püstoli kandmise õigus eemaldada!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... aTPgqC5bLi

Miks? See ju vastase mängija ning ilma relvastatud rünnet kujutamata ei saa osasid elemente mängida!
PS. Relval on ekstra kollane kleebis selle õppe-otstarve näitamiseks. Tõenäoliselt on ka eemaldatud tühi salv.

[ints999]

Kui vorm (või vähemalt selle elemendid) on seljas siis minu arvates ei ole ikka üldse sobilik relvaga (olgu või õppe-eesmärgil) niimoodi ringi käia...
Kui taheti etendada vastaspoolt siis võtku vorm seljast ja asi korras.

[nimetu]

Pigem on kummaline vaadata kuidas mässutõrjet teostavad mehed kannavad rahumeeli KPd ja isegi TT lasku. Sellistel puhkudel on üpris suur tõenäosus, et keegi üritab relvadest haarata, tekitades kõigi jaoks oluliselt suuremat riski. Selliste tilbendavate relvadega käsikähmluses olemine jätab minu jaoks viletsa maitse suhu. Ja mingit ilusat kuvandit see sellest tegevusest ei jäta (raskelt relvastatud sõdurid valdavalt relvitute tsiviilide vastu). Saaks veel aru, et on teatud osa relvastatud tüüpe (peamiselt püstolkuulipildujate ja automaatidega) julgestuseks ohjajatele, kuid et ohjajad ise on relvastatud?

EDIT: Kas see kaameramees oli tegelikult mingi reporter või oli see jälle mingi simuleeritud värk. Iseenesest poleks paha ka sellise asja harjutamine, sest paratamatult tulevad sellistel puhkudel siia ka igasugused "sõltumatud ajakirjanikud".

[Poti soldat]

Mis selle BRDM-2 ja pukseeritava BTR-60 otstarve seal on?

[reserv2006]

Pigem on kummaline vaadata kuidas mässutõrjet teostavad mehed kannavad rahumeeli KPd ja isegi TT lasku. Sellistel puhkudel on üpris suur tõenäosus, et keegi üritab relvadest haarata, tekitades kõigi jaoks oluliselt suuremat riski. Selliste tilbendavate relvadega käsikähmluses olemine jätab minu jaoks viletsa maitse suhu. Ja mingit ilusat kuvandit see sellest tegevusest ei jäta (raskelt relvastatud sõdurid valdavalt relvitute tsiviilide vastu). Saaks veel aru, et on teatud osa relvastatud tüüpe (peamiselt püstolkuulipildujate ja automaatidega) julgestuseks ohjajatele, kuid et ohjajad ise on relvastatud?

EDIT: Kas see kaameramees oli tegelikult mingi reporter või oli see jälle mingi simuleeritud värk. Iseenesest poleks paha ka sellise asja harjutamine, sest paratamatult tulevad sellistel puhkudel siia ka igasugused "sõltumatud ajakirjanikud".

Piltide järgi oli tõesti pigem tsirkus kui asjalik õppus. Aga vb said halvad pildid.

[maksipoiss]

Näeb ikka kummaline välja küll http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... Ac4MoCLxdy. Aga ehk tehakse vajalikud järeldused ja järgmine kord paremini.

[Martin Peeter]

Pigem on kummaline vaadata kuidas mässutõrjet teostavad mehed kannavad rahumeeli KPd ja isegi TT lasku.

Kust Sa võtad, et stsenaarium riot controli ette näeb? Pigem diversioonigrupi tabamist ja kahjutuks tegemist mingisuguses tõenäoliselt meie jaoks kehvemas olukorras (näiteks eriolukord või vaenuvägi juba üle piiri - muidugi tuleb Toompea ära julgestada). Kui on riot control, tuleb arusaadavalt teised mehed ette saata ja palju teisi mehi. Kui on juba relvastatud diversandid, kelle pääsemist tuleb Toompeale takistada, siis pole enam mingi riot control.

EDIT AK küll rääkis, et stsenaariumis on vägivaldsed meeleavaldused, aga see pilt nüüd küll sellisele stsenaariumile ei vasta. Pronksiöödelgi ei toimunud Toompeal midagi sellist väga arusaadavatel põhjustel. Vastupidi - igasugu lapilise näitamist püüti väga vältida. Mis siis juhtuks, kui relvastamata, aga märatsev rahvahulk relvastatud sõjalise struktuuriga kokku saab? Siis võib tõesti juhtuda, et NATO liitlased meile appi ei taha tulla. Või nagu Ukrainas, et relvad vahetavad kandjaid, sest tule avamise käsku ei saa anda.

http://uudised.err.ee/v/eesti/9489413e- ... ea-kaitset

See on mingi muu värk, räägitagu, mida tahes. Ega siis õppuse planeerijad ka päris lollakad pole.

[Chupacabra]

Pean tunnistama, et kustutasin enda Facebooki sõprade seast ühe Soomes elava/töötava isiku, kes samuti kelkis, kuidas tema küll sellisele õppusele ei läheks. Andsin ka viisakalt teada, mis ma tast arvan.

Aga see on hea trollimine ( ): http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... fvKPO1L232

[nimetu]

See on mingi muu värk, räägitagu, mida tahes. Ega siis õppuse planeerijad ka päris lollakad pole.

Loodame siiralt.

Fotodel on küll mingi imelik palagan.

[Medusa]

Pilte diagonaalis vaadates/sirvides tehtud tähelepanekud, eelnevatele lisaks.
- Lahtised kullalindid. Ja mitte lühikesed, vaid päris pikad. Ühel pildil tundus, et võitleja on jalgupidi takerdumas ühte sellisesse. Milleks? Viimati nägin sellist mitmemehelinti Libeeria päritolu piltidel.
- Teisalt eelmisega seoses, vähemalt ühel MG-3l oli trummel küljes ja o imet ei mingit saba taga. Vähemalt keegigi mõtleb natuke ja jätab professionaalse mulje.
- Töllavad relvad, mis kutsuvad ennast haarama. Seksikad ühepunktirihmad, mis ei sobi absull sellistesse olukordadesse, kus neid kasutama kiputakse; munadele rippu lastud relvad. Kolmepunktirihmaga relvad, mis vahivad suva suunda, muuhulgas tsiviilide suunas. Laetud relvad. Suudmega maha torgatud relvad. Nagu mida hekki. Mina näen piltidel palju relvi, mida omanik tegelikult ei kontrolli ja mida võiks lausa omanikule või teistele ohtlikuks pidada.
- Vähemalt ühel pildil oli relv oma rihmaga takerdunud mingi varustuselemendi taha, konkreetse näitena veepudel, mistõttu relv ei ole omaniku poolt tegelikult kasutatav, vähemalt mitte ilma hämmingu ja mõttepausita.
- piltidel overwatch väga ei kajastu, seega eeldan et midagi on ikka olemas, turvalisuse pärast.
- Vähemalt ühel pildil nägin mingit tuusa venda pealuumaskiga. Mis inimesel viga on,on minu küsimus.
- Wolverine? Kellel on samal ajal püssirihm püstolikabuuri taga kinni.
- Mõni katelok selgroo peal. Ma olen lasknud omadel neid sealt ära võtta. Ütlen et annan jalaga tagumikku kui veel näen.
- Solkmepuntrad. Sry, lahtine varustus.
- Saapaninale toetatud relvaraua suue. Minge p****

Teisalt, on ka palju võitlejaid, kes ei läinud klouni tegema, vaid võtavad oma tegevust tõsiselt. Tubli. Vähemalt on palju vigu, mida järgmine kord väljaõppega parandada.

[maksipoiss]

Kaitseprillid olid vist ainult kahel ohjeldajal . Siin http://www.delfi.ee/news/paevauudised/k ... hcO7g2gGJj on osa linti mööda maad laiali.

[Martin Peeter]

Uus kaitseminister heidab valgust oma plaanidele:

Olen endale pannud konkreetse eesmärgi: minu ülesandeks on mitte olla rahvusvaheline diplomaat, vaid inimene, kes peab valitsusest tooma ära need otsused, mis puudutavad reaalse kaitsevõime suurendamist. Üks suur asi, mida ma pean siin võiduks, on rahvuslike investeeringute programm. Selle esimene prioriteet on laskemoon.

-Kas tegu on kosmeetilise lisarahaga või saame teatud relvasüsteemid – nagu näiteks liikursuurtükid – tõesti ennaktempos soetatud?

Ma ei hakkaks konkreetsetest asjadest rääkima, aga kaitseministeeriumis on see nimekiri selge ja teadmine olemas. Mida vähem siia poliitiliselt sekkuda, seda parem. Meie ülesanne on ennaktempos täita lüngad, mida me täna prognoositud majanduskasvuga ei täida. See tuleb kompenseerida kuskilt mujalt ja selleks ongi see investeeringute programm.

Kolme aasta jooksul on see suurusjärgus 315 miljonit eurot, millest minimaalselt 60–70 miljonit läheb kaitseinvesteeringuteks. Arvestades, et Eesti kaitse-eelarve aastas on üle 400 miljoni, on see oluline panus.

-Mille arvelt see raha tuleb?

Eesti riik on kogunud reserve ja meil on kavas osaliselt viia börsile või erastada terve rida Eesti riigile kuuluvaid ettevõtteid. Prioriteet on, et me hoiame konservatiivset eelarvetasakaalu. Kuidas me täpselt vahendeid fondi kaasame, selle töö teeb ära rahandusministeerium.

Ma üldse ei välista, et seda saaks teha näiteks kas rahvaaktsia või väga madala protsendiga laenu abil. Küsimus on julguses mõelda väljapoole sellest kastist, mis meil on ees olnud. Reaalne kaitsevõime on kriitilise tähtsusega küsimus.

http://pluss.postimees.ee/3933307/tsahk ... 1462432887

Selle jutu peale ütleksin, et juurde tuleb ja asi pole lootusetu, kuid ametnikest oleneb väga palju. Kahjuks ei ole see usk iseseisvasse kaitsevõimesse nende seas mitte kõikjal väga kõrge, kuigi asi on paranemas. Aga Aaviksoo sõnastatud mõttemall, et "isegi 100% SKT-st kaitevõimele kulutada on liiga vähe, et Eestit oma jõududega ära kaitsta, seepärast paneme 2% liitlaskohustuste täitmiseks", on kahjuks ikka üsnagi levinud. Mõttemaailma muutumine protsendipõhisuselt võimepõhiseks (näiteks "Tallinn peab olema suuteline Eesti jõuga 2 kuud vastu panema") võtab aega, kuid on liikumas selles suunas. Olulise tähelepanekuna lisaksin, et Tsahkna intekas puudub 2% mainimine, mis on siiani olnud vaat, et kohustuslik koostisosa kaitsevõimet puudutavates tekstides.

[Martin Peeter]

Presidendi intekast oluline osa:

See, et vaid ööpäevase etteteatamisega õnnestus mehitada 88% reservüksustest, on tähelepanuväärne. See on väga hea tulemus, mille eest tuleb tunnustada nii reservväelasi, aga ka nende peresid ja kõiki Eesti inimesi. Eraldi tänan ka tööandjaid ja ülikoole mõistva suhtumise eest, kui esmaspäeval mõni tudeng või töötaja on nädalavahetuse õppusest veel korralikult välja puhkamata,“ ütles president Kaljulaid.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=76478013

Mis ikkagi oli see olukord?

Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond korraldab 3.-4. detsembrini õppuse Põhjatäht, mis keskendub olukorrale, kus Kaitseliit peab kiirkorras reageerima AS Tallinna Lennujaama ning Politsei- ja Piirivalveameti abipalvele tagada lennujaama lähijulgeolek ja kaitse võimaliku vaenlase eest.

Ja samal ajal Toompea. Nujah ... Ärme rohkem arva.