Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Kurjam]

Ei saame rahateemast üle ega ümber http://uueduudised.ee/migratsioonikriis ... aksmiseks/

[Kriku]

Van der Bellen sai Austria presidendiks, FPÖ kandidaat tunnistas kaotust.

Bellen sai esialgsete tulemuste kohaselt 53,6 protsenti ja Hofer 46,6 protsenti häältest. Valimisaktiivsus oli 73,8%.

[Aixc]

Saksamaal on mingi EU tippametniku tütar afgaanist pahulase poolt vägistatud ja mättasse löödud.

http://www.express.co.uk/news/world/739 ... ugee-Aghan

[Kriku]

Harku kinnipidamiskeskuse elanikud hakkasid protestima: „Ma olen asüülitaotleja, mitte kriminaal!”

Tänase protesti ajendiks oli Delfi ja Eesti Päevalehe andmetel see, eile õhtul kaotas üks kinnipidamiskeskuses elav nigeerlane enesevalitsuse, võttis end alasti ja hakkas pabereid lõhki rebima. Teiste kinnipeetavate sõnul lasi politsei mehele pisargaasi ja tõukas ta pikali. Sellest ka tänane protestiaktsioon. Politsei aga eitab gaasi pihustamist.

[Tegelane5]

Saksamaal on mingi EU tippametniku tütar afgaanist pahulase poolt vägistatud ja mättasse löödud.

http://www.express.co.uk/news/world/739 ... ugee-Aghan

Kuna tegu olla olnud üksikjuhtumiga teiste üksikjuhtumite seas, siis oli see liiga regionaalne lugu et seda Saksa meedias avaldada.

Despite widespread anger Tagesschau declined to include the story on its news programme claiming it was no different to other isolated murders.

http://www.express.co.uk/news/world/740 ... ling-story

[Kriku]

Harku keskuse protestideni viisid muu hulgas kinnipeetavate korduvad enesetapukatsed.
Kadri Ibrus, reporter
http://www.DELFI.ee

Harku keskuses kinni hoitavad asüülitaotlejad ajasid protestima kahe kinnipeetava enesetapukatsed ja väidetav võimukandja jõu kuritarvitus. Süüdistatava politseiniku ja nelja asüülitaotleja väited gaasi kasutamisest lähevad lahku.

Asüülitaotlejad protestivad oma alusetu kinnihoidmise üle, rõhutades, et nad ei ole kriminaalid ja nendega ei peaks seega ka niimoodi käituma, nagu süüdimõistetud kriminaalidega.

Tänasele protestile andis tõuke eileõhtune intsident, kus asüülitaotlejate sõnul keskuses töötav politseinik gaasitas kahte kinnipeetavat, kes ei olnud kedagi rünnanud. Sellele eelnes aga eelmisel nädalal ühe lootuse kaotanud asüülitaotleja enesetapukatse – vene rahvusest mees lõikas enda veenid läbi. Lisaks hoitakse Harku keskuses juba üle kuu aja kartsas kinni uiguuri rahvusest meest, kes on nüüdseks juba kuus korda üritanud enesetappu sooritada. Politsei ka seda samas enesetapuks ei nimeta.

Eesti Päevaleht võttis ühendust Harku keskuses sündmuste keskel olnud asüülitaotlejaga ja nelja inimese usutlusest saime eileõhtuste sündmuste kohta järgneva kirjelduse.

Politseinik eitab gaasi kasutamist

Sündmused hakkasid hargnema Nigeeriast pärit 22-aastase asüülitaotleja Emmanueli ümber, keda on keskuses kinni hoitud 11 kuud. Ta on saanud juba eitava vastuse oma asüülitaotlusele ja on selle edasi kaevanud. Eile õhtul tuli Emmanuel õuest suitsetamast ja läks jalanõudega tuppa. Jalanõudega sisenemine ärritas kaht moslemit selles toas ja tekkis konflikt. Emmanuel reageeris aga omapäraselt, hakkas hüsteeriliselt lakkamatult naerma ja endalt riideid seljast võtma ja veidi hullunult pabereid rebima. Teised üritasid teda maha rahustada ja kinni hoida. Samas Emmanuel ei rünnanud kedagi. Teised mehed ei tahtnud, et ta alasti mööda koridori kõnniks ja sellega endale probleeme tekitaks, kuna koridorides on kaamerad. Lõpuks hoidsid neli meest teda vastu maad kinni.

Kohale kutsuti valves olnud politseinik Aleksander, kellel paluti kutsuda kiirabi, et Emmanuel maha rahustada süstiga vms. Aleksander aga ei kutsunud arste (või vähemalt ei kinnitanud meestele, et ta seda tegi) vaid käskis meestel Emmanueli pealt maha minna. Kolm meest lõpuks läksid, üks, Gambiast pärit mees jäi aga tema peale ikka istuma. (Olgu öeldud, et vene rahvusest politseinik Aleksander kinnipeetavate sõnul inglise keelt praktiliselt ei räägi, ega prantsuse või teisi keeli.) Kuni siiani politsei ja kinnipeetavate kirjeldused kattuvad. Järgmise etapi osas aga lähevad lahku.

Kinnipeetavate sõnul seejärel politseinik Aleksander gaasitas maas kinni hoitavat Emmanueli, kelle nägu oli vastu maad ja kes ei saanud liigutada, suunates talle gaasi vastu nägu. Gaasi olevat saanud silmadesse ka Gambia mees, kelle silmad sellest tugevalt kannatada said. Ka teised, kes vaatasid toa ukse peal said pahvaku vastu nägu ja tormasid seepeale eemale. Emmanuel sai aga eriti tugeva annuse ja ei olnud võimeline enam käima ega silmi avama. Mingi aja pärast ta koperdas, silmad kinni, Aleksandri käsu peale edasi, seejärel aga Aleksander tõukas teda, nii et Emmanuel kukkus, lõi kukkudes pea vastu lauda ja maandus siis maha pikali. Ta jäi liikumatult pikali maha lebama ja tema suust tuli verd.

Teised mehed taas palusid, et talle kutsutaks kiirabi. Üks mees helistas ka ise 112 ja kutsus arste. Aleksander aga rääkis vene keeles raadiosaatjasse ja kohale tulid patrullpolitseinikud.

Politsei pressiesindaja Helen Uldrichi sõnul aga väidab politseinik Aleksander oma ülemustele, et ta ei kasutanud meeste vastu gaasi. Hetk, mil väidetavalt gaasi kasutamiseks läks, ei ole jäänud ka turvakaamera silma ette. Aleksander väidab, et kasutas vaid käeraudu.

Uldrichi selgitusel tuli pärast patrullpolitseinike kohale ka kiirabi, kes andis Emmanuelile rahusteid, kuid nende hinnangul keegi haiglaravi ei vajanud. Kiirabi ei olnud toonud ka välja, et tal oleks olnud vigastusi, mis viitaks gaasirünnakule. Emmanuel viidi eraldatud ruumi.

Kinnipeetav lõikas žiletiga käeveeni

Kinnipeetavad rääkisid, et eelmisel nädalal lõikas Harku kinnipidamiskeskuses juba pool aastat kinni hoitud vene rahvusest Vadim oma veenid läbi. Seda kinnitab ka politsei. “25. novembril lõikas kinnipidamiskeskuses viibinud Venemaa kodanik žiletiga parema käe veeni. Mehele kutsuti kohe kiirabi ning meedikud andsid talle kohapeal esmaabi. Haiglaravi mees ei vajanud, hetkel viibib ta jätkuvalt kinnipidamiskeskuses jälgimise all eraldatud ruumis,” kinnitas PPA pressiesindaja Helen Uldrich.

Uiguuri korduvad ensetapukatsed

Septembris kirjutas Eesti Päevaleht 35-aastase Kõrgõsztanist pärit uiguuri rahvusest mehe korduvatest ensetapukatsetest. Kuigi talle olid arstid määranud rahustid ja antidepressandid, üritas ta korduvalt edasi, kõigepealt Vao keskuses elades kolm korda ja seejärel Hakru keskuses hulgakaupa tablette neelates. Viimane kord alustas ta kaaslaste sõnul katset oma toas madratsit süüdates. See oli juba viies katse, sellele lisandus üldine enesehävituslik käitumine.

Süütamise pärast aga alustati tema vastu kriminaalmenetlus ja viidi üle Jõhvi arestimajja. Nüüd selgus, et ka seal üritas Baratov endalt elu võtta, neelates ühekordsete habemeajamisvahendite lõiketerasid (ja oli veel teisigi juhtumeid). Nii kirjeldab ta ise oma kaebuses Tallinna halduskohtule.

Kaebuses süüdistab ta Harku kinnipidamiskeskuse töötajaid, et nad viisid oma käitumisega ta enesetapukatseni. Sedasama töötajat, keda nüüd süüdistavad keskuse kinnipeetavad nigeerlase gaasitamises, süüdistab ka too uiguur. Uiguuri sõnul politseinik Aleksander ähvardas teda ja seetõttu ta enesetappu üritaski.

Ka kaebab mees, et talle ei antud tema kohta tehtud kohtuotsuse tõlget vene keelde ja tema advokaadi koostatud kaebust õigel ajal.

Jõhvist toodi mees 2. novembril tagasi Harku keskusesse, kus teda hoitakse sellest ajast alates ehk nüüdseks üle kuu aja järjest 7,8 ruutmeetri suuruses eraldatud ruumis ehk kartsas. Politsei siiski keeldub nimetamast toimunud enesekahjustusi enesetapukatseteks.

“Oktoobri teisest poolest hakkas B. (uiguuri nimi – toim) ka Jõhvis käituma ettearvamatult ja ta üritas kahjustada enda tervist. Eluohtlikult mees ennast ei vigastanud, kuid vajas kahel korral esmaabi ning tema vaimset tervist hindasid Tallinna psühhiaatrikliiniku arstid. B-le tehti mitme päeva jooksul tervisekontrolle, kuid arstide hinnangul ei olnud mehe ettearvamatu ning ohtlik käitumine tingitud haigusest, seal hulgas vaimse tervise riketest, samuti ei peetud vajalikuks tema haiglasse paigutamist,” ütles politsei pressiesindaja Helen Uldrich.

“Ta on alates sellest ajast eraldatud teistest kinnipidamiskeskuse elanikest lukustatud ruumi, kuna tema käitumine võib kujutada ohtu nii talle endale, teistele kinnipeetavatele kui ka keskuse sisekorra toimimisele. Eraldamise aluseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse paragrahv 26’15 lg (1). Meest jälgitakse ööpäevaringselt läbi kaamerate, et välistada enese vigastamise oht. Korra nädalas kohtub mees psühholoogiga,” selgitas Uldrich.

Uldrichi sõnul lähtuvad nad kokkuvõtvalt oma otsuste tegemisel arstide hinnangutest.

Seega hetkel viibivad kolm meest Harku keskuse eraldatud ruumides, põhjuseks tugevad vaimse tervise probleemid.

Kinnipidamiskeskuse juht Kristo Lensment:

Kinnipidamiskeskuses viibivate inimeste vabadused on piiratud ja on arusaadav, et keskuse elanikud on sellega rahulolematud. Kõige keerulisemad on need juhtumid, kus inimesed jäävad keskusesse pikaks ja neil puudub kindlus oma tuleviku osas. Pingeid tekitab nii inimeste emotsionaalselt keeruline seis, kui ka see, et kokku sattuvad väga erinevate tavade ja kommetega inimesed. Iga konflikt, olgu see elanike omavaheline tüli või erimeelsus keskuse töötajatega, häirib tavapärast elurütmi, mistõttu teevad keskuse ametnikud omalt poolt kõik, et tagada keskuses rahu ja probleemide ennetamine. Samas ei ole välistatud, et mõni olukord eskaleerub ja siis on vaja kiiresti sekkuda, et vältida rohkemate kinnipeetavate agressiivseks muutumist. Esimesena asutakse iga olukorda lahendama sõnadega, kuid alati sellest ei piisa. Nädalavahetuse juhtumi kohta võtame ütlused võimalikult paljudelt osalistelt ning püüame võimalikult kiiresti juhtunu asjaolud selgeks saada.

[Kriku]

Pagulasi peljatakse varasemast vähem.
Laura Mallene, laura.mallene@epl.ee
Eesti Päevaleht

Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et eestimaalaste hirm pagulaste ees hakkab tasapisi hajuma.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo tellitud uuringust selgus, et Eesti elanike suhtumine pagulastesse on muutunud positiivsemaks. Kui veel eelmise aasta juunis tunnistas inimeste õigust vabalt rännata 63% vastanuid, siis nüüd on neid 75%.

Ka nende osakaal, kes pooldavad hädas olevate inimeste vastuvõtmist, on suurenenud: eelmise aasta juunis oli selle poolt 43% elanikke, praegu on pooldajate osakaal 56% ehk üle poole rahvastikust.

Emori uuringujuht Aivar Voog nentis, et pagulasteema järsk esilekerkimine eelmise aasta suvel tekitas Eesti elanikes paraja emotsionaalse šoki. Seetõttu võimendusid ka igasugused hirmud. „Praeguseks on suhtumine pagulastesse ja migratsiooni kaotanud erilise emotsionaalse värvingu. Võimendatud hirme on vähem,” ütles ta. „Pagulas- temaatika on üleval olnud pool aastat. Midagi hirmutavat ei ole juhtunud, see on võimaldanud sellesse temaatikasse rahulikumalt suhtuda.”

Samal ajal avaldus, et ühiskonna nõudmised pagulastele on jäävad: elanikud soovivad, et pagulased hakkaksid tööle ja maksaksid makse, võtaksid omaks meie kultuurinormid ja et nende tulek ei mõjutaks Eesti inimeste sotsiaalkaitset.

Arvudest said inimesed

Kõige usaldusväärsema pagulastemaatika kõneisikuna nimetasid eestlastest vastajad Mart Helmet, mitte-eestlased Yana Toomi.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson sõnas, et nõustub Emori tulemustega. „Võib tõepoolest tunda, et suhtumine on muutunud positiivsemaks. Eestisse on saabunud üle 20 pagulaspere ning kõik saavad aru, et tegemist on täiesti tavaliste inimestega, kellel on oma unistused ja soovid ning kes tulevad siia kasulike oskuste ja teadmistega,” kommenteeris Janson. „Eelmisel aastal valitsenud teadmatus ja hirm on lahtunud. Mitu peret on juba ka meedia vahendusel oma lugusid jaganud – abstraktsetest arvudest on saanud päris inimesed.”

Janson lisas, et muutust nähakse ka püsivas toetuses ja huvis Eesti Pagulasabi vabatahtlikule tegevusele toetuva tugiisikuteenuse vastu.

Uuring telliti ja rahastati projekti „Rändekommunikatsioon ja seire” raames, mida kaasrahastavad Euroopa Liit varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi kaudu ning Eesti siseministeerium.

Uuringu korraldas Kantar Emor 2016. aasta oktoobris.

Mõju Eesti ühiskonnale

Pagulaste vastuvõtmisega seotud hirmud on vähenenud.

Getostumise ohtu tajus 2015. aastal 59%, praegu 50 % vastajaid.

Sotsiaalse kaitse halvenemist ennustas 2015. aastal 50%, praegu 42% vastajaid.

Ühiskonna võimalikku lõhenemist kartis 2015. aastal 43%, praegu 36% vastajaid.

Rohkem tunnevad hirmu mitte-eestlased ja üle 50-aastased.

Igasugu sellised küsitlused sõltuvad palju päevasündmustest. Tänu Jumalale ei ole Eestis midagi Kölni kõlvatuste taolist või veel hullemat juhtunud. Kuna põgeniketulv on vaibunud, kaotab ka teema EKRE meelehärmiks tasapisi teravust.

[LupusII]

Kuidas nende uuringutega nüüd oligi? Nii Brexit kui USA presidendi valimised? Ei ole vist väga pädevad?

[Kriku]

Tõmbame nende juhtumite tõttu kogu arvamusküsitluste tegemisele igal pool vee peale...?

[ahhaaa]

Jah, tõepoolest ei ole Eestis "Kölni kõlvatusi" toimunud. Aga sellel on ka väga lihtne põhjus- neid paguldisi on lihtsalt liiga vähe, et nad end kindlalt tunneksid. Sotsioloogid räägivad, et asjad lähevad hulluks siis kui muulaste hulk tõuseb ca 12 protsendini. Selle protsendi võib kuskil piiratud ruumis, näiteks Kristiine keskuse mingis koridoris ja mingil ajahetkel juba kokku saada.
Ja terrorism käib meil ka juba täiega, tõsi küll, mikrotasandil. Ajakirjandus sellest ei räägi aga kohalikud teavad, mille eest Haapsalu pagulane arreteeriti. Olevat naise radiaatori külge kinni sidunud, süütevedelikuga üle valanud ja põlema panna tahtnud. Õnneks sekkuti ennem kui ta kohalikku kultuuriruumi uue traditsiooniga rikastada jõudis.

[ruger]

Pagulased Stockholmi metroos turvatöötajaid ründamas
https://www.facebook.com/Eyes.on.Sweden ... f=NEWSFEED

[Fucs]

Märkimisväärne, et mitte keegi ei pidanud vajalikuks turvale appi minna.....

[Tegelane5]

Tõmbame nende juhtumite tõttu kogu arvamusküsitluste tegemisele igal pool vee peale...?

Kõigele mitte aga mõtteainet peaks küllaldaselt olema. Kui meedia samas vaimus jätkab, siis ei imesta kui kõvemad analüütikud "armeenia raadio nalju" koguma hakkavad, vmisiganes nende asemel tekib.

[Aixc]

Five Afghan teenagers are arrested after a boy is gang-raped at knifepoint for more than an hour in a forest in Sweden
http://www.dailymail.co.uk/news/article ... weden.html

[Chupacabra]

Mul on rootslastele geniaalne idee välja pakkuda. Linna parkidesse tuleks hankida kitsed ja/või lambad. Vägistamiste arv langeks mühinal.