Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[Kapten Trumm]

Maksu kogumise juures on ka oluline selle kättesaamise lihtsus. Üks kena näide on seesama firmaautode teema, kus pahandust oli kõvasti, kuid maksusid rohkem ei laekunud. Istmetega kaubikute müük kasvas, sõiduautode oma langes ja neid kümneid tuhandeid autosid maksuamet kontrollida reaalselt ju ei suuda.

"Astmeline tulumaks" ehk kui 2+ keskmist teeniv inimene peab hakkama nt 28% maksma, toob kaasa vaid ja ainult lõputu OÜ skeemitamise, mida eluilmas Maksuamet kontrollida ei suuda. Lisaks täiendav palgatõusu surve tööandjale (et kättesaadav summa ei väheneks). Täna omavad selleks motivatsiooni ainult suurepalgalised, aga perspektiiv on ka, et keskklass peab skeemitama hakkama. Sest väiksepalgalistelt nad taolisi maksusummasid kokku ei kraabi, mida vaja on.

[Lemet]

Berlingol pole näiteks N1 ja tavaautol mingit vahet peale markeeringu tehnilises passis ja pehme võrgu tagumise istmerea vahel, millise ellimineerimiseks kulub loetud sekundid. Ja nagu laulusalm ütleb- ei saa me läbi Lätita. Juhul, kui maksukeskkond seal edulisem on, asutatakse OÜ sinna.

[Roamless]

Mis Berlingost veel rääkida, kui universaal Peugeot 605 müüakse ametlikult kaubikuna N1 ehk müügimees ka varmalt seletab, kuidas "kaubiku omadused" vajadusel kiiresti likvideerida. Sai sellist juttu ca aasta tagasi kuuldud, kui uuemat sõiduvahendit sai vaadatud.

[Kapten Trumm]

See, et tootjad toodavad tehases kaubikut, mis on tegelikult sõiduauto, ongi "euroopaliku maksusüsteemi" tulemus. Sest eksisteerib nõudlus selliste asjade järele. 2000ndate alguses olid veel istmetega kaubikud sõiduautona registreeritud. Ja egas Eesti marginaalne tarbesõidukite turg sunni suurtootjaid taolisi autosid tootma, ikka "euroopalikud väärtused". Sellest rääkimata, et luksusliku olemisega kallid pikapid on samuti ju N1.

Analoogse protsessi teise otsa lähevad kaheistmeliseks tehtud Porsche Cayenne ja BMW X5 - meil on need "kaubikud" üsna hiline leiutis, aga Euroopas on see mitmel pool reaalsus juba ammu.

Ka see "saastepõhine maksustamine" on Soome näitel korra proovitud - kui Ameerika päritolu suurte universaalide arvelevõtmiseks tuli hiigelmakse maksta, siis tehti ka nendest "kaubikud" ja arvele võetigi N1 kategoorias. Tehase tagaiste asendati mingi vineerist ja kunstnahast tehtud pingiga ja oligi JOKK - kuna tarbesõidukeid antud maks ei puudutanud.

[kaugeltuuriv]

http://pluss.postimees.ee/3935811/sueue ... 1473410560
Lugupeetud kaasfoorumlased,kas keegi saaks siin näidata täit versiooni.

[kaugeltuuriv]

See, et tootjad toodavad tehases kaubikut, mis on tegelikult sõiduauto, ongi "euroopaliku maksusüsteemi" tulemus. Sest eksisteerib nõudlus selliste asjade järele. 2000ndate alguses olid veel istmetega kaubikud sõiduautona registreeritud. Ja egas Eesti marginaalne tarbesõidukite turg sunni suurtootjaid taolisi autosid tootma, ikka "euroopalikud väärtused". Sellest rääkimata, et luksusliku olemisega kallid pikapid on samuti ju N1.

Analoogse protsessi teise otsa lähevad kaheistmeliseks tehtud Porsche Cayenne ja BMW X5 - meil on need "kaubikud" üsna hiline leiutis, aga Euroopas on see mitmel pool reaalsus juba ammu.

Ka see "saastepõhine maksustamine" on Soome näitel korra proovitud - kui Ameerika päritolu suurte universaalide arvelevõtmiseks tuli hiigelmakse maksta, siis tehti ka nendest "kaubikud" ja arvele võetigi N1 kategoorias. Tehase tagaiste asendati mingi vineerist ja kunstnahast tehtud pingiga ja oligi JOKK - kuna tarbesõidukeid antud maks ei puudutanud.

Norras näiteks on üsna palju luksus klassis neljaveolisi ja ka BMW-sid ümber tehtud "kaubikuteks".
Eks ta üks maksudest kõrvale nihverdamise asi ole.

[kaugeltuuriv]

http://majandus24.postimees.ee/3936275/ ... era-kolida
Väga konkreetne tulemus ootamatutele aksiisitõusudele.
Keegi siin hüüdis,et Eesti on uue valitsuse ajal rohkem kaitstud,kui ettevõtteid hakatakse sulgema,huvitav kustkohast siis raha kaitsevõimekusele tuleb?

[Castellum]

Vist ka poliitelu teema? Täisartiklit kahjuks mul ei ole:
http://www.ohtuleht.ee/774839/tahad-paa ... ks-naiseks

[2korda2]

Minuarust tuleks kiires korras tõsta miinimumpalk 1000 euro peale ära ja muuta igasugu väiksepalgaliste töökohtade loomine võimalikult keerukaks/kulukaks.

Juhuslikult on Eestis mediaanpalk praegu enam-vähem just selle piiri peal. Kindlasti on osale sellest piirist vähem teenivatele võimalik maksta ka 1000-eurist palka aga "euroaluste kokkuklopsijale", tüüpilisele kassiirile ja veel tervele mudrule mutritele kohe kindlasti mitte. Tüüpilise "mutri" võimed aga oluliselt suuremat lisaväärtust luua ei võimaldagi. Seega tähendab see ettepanek, et me soovime endale >30%-list tööpuudust. Tundub mõistlik?
Selliste loosungite pildujad ei saa aru, et miinimumpalga sunniviisilise tõstmisega kaotavad just need, keda väidetavalt kaitstakse - madalapalgalised. Need kaotavad lihtsalt töö. Kõige tüüpilisem näide kassiir - kui meil aastast 2018 kehtiks 1000EUR miinimumpalk, oleks meil selleks ajaks KÕIK suuremad kaubanduskeskused automaatsüsteemidele üle viidud. Suures poes oleks 1 "inimkassa", ülejäänud on automaadid. Ühe suurema poe kohta kaotab töö vähemalt 10 inimest. Neid poode on palju. Järgmisena saavad pihta väikepoed, kus automatiseerimine on oluliselt kallim (per ühik on hind kõrgem). Need panevad üksteise järel uksed kinni. Jälle terve rida töötuid juures.
Kassiirid on ühelt poolt hea näide (sest töötav automaatika on juba olemas ja arusaadav) teiseltpoolt halb näide - automaatika odavnemise ja reaalpalga kiire kasvu tingimustes toimub see liikumine niikuinii. Lihtsalt pisut pikema aja jooksul (andes neile inimestele vähemalt teoreetilise võimaluse ennast seni täiendada).

[Kapten Trumm]

Tööandja mätta otsast vaadatuna peakski Eestis ja Soomes olema tööpuudus 20%.
Viimane 10% tööealistest kas ei suuda või ei viitsi midagi teha ja kui tööpuudus kukub alla 10%, siis käib see kvaliteet koledat moodi alla ja tavatöötaja hakkab endale igasugu asju ette kujutama (näiteks käib ja nõuab ainult, viitsimata ise mõelda, mida ise paremini teha). Eelmise buumi ajal oli seda hästi näha, personalitöötaja kurtis pidevalt, et pooled tööotsijad, kellega on aeg kokku lepitud, ei suvatse kohalegi ilmuda.

Selliste loosungite pildujad ei saa aru, et miinimumpalga sunniviisilise tõstmisega kaotavad just need, keda väidetavalt kaitstakse - madalapalgalised. Need kaotavad lihtsalt töö. Kõige tüüpilisem näide kassiir - kui meil aastast 2018 kehtiks 1000EUR miinimumpalk, oleks meil selleks ajaks KÕIK suuremad kaubanduskeskused automaatsüsteemidele üle viidud. Suures poes oleks 1 "inimkassa", ülejäänud on automaadid. Ühe suurema poe kohta kaotab töö vähemalt 10 inimest. Neid poode on palju. Järgmisena saavad pihta väikepoed, kus automatiseerimine on oluliselt kallim (per ühik on hind kõrgem). Need panevad üksteise järel uksed kinni. Jälle terve rida töötuid juures.

Need, kes neid loosungeid pilluvad, ei kaitse madalapalgalisi. Üks pildujaid oli Indrek Neivelt. Kassiirid on sunnitud omandama mingi muu töö, sest üür tahab maksmist ja kõht täitmist. Poe kassiir on lausa selline ehe väikse lisaväärtusega töö näide - sama töö teeb edukalt ära automaatkassa. Täna saab seda protsessi venitada, sest väiksepalgalise töö soovijaid jagub. Täna lihtsalt ei viitsita õppida - lihtsam on ju minna Soome tööle (sellest ka oleks hea Soomes suur töötus) või otsida mingi analoogne lihtne töö (täna neid kohti veel on).

Praegu hakkavad ilmnema buumi tundemärgid - kui iga labidamees hakkab end pidama universumi direktoriks, siis on ülim aeg järgmise masu alguseks. Nagu ütles meie värske president, Eesti on keskmise palga lõksus, selg vastu lage. Odavat tööjõudu eeldavaid investeeringuid enam ei tehta, neid kolitakse Aasiasse. Kallit (st oskusliku) tööjõuga tööd aga ei saa eriti rohkem teha, sest pole inimesi, kes tahaks, viitsiks ja oskaks. Piltlikult öeldes labidamees ei viitsi kopajuhiks õppida (lihtsam ju kodus teleka ees õlut juua kui eksamiks valmistuda) ja pingutamise asemel läheb lihtsama vastupanu teed - labidameheks Soome, kus palk on sama mis Eestis kopajuhil.

[Roamless]

Üldiselt 2korda2 nõus, kuigi juba täna valitseb nende samade kassiiride põud, maapoed paneks tõesti sellise nõude korral kiirelt uksed kinni, sest tihti sõltub nende päeva käive alkoholi müügist (käibed on niigi väikesed, et sellise raha eest kassapidajat tööl hoida pole lihtsalt võimalik). Kunstlikult miinimumpalka lakke tõstmine, tõstaks koheselt ka kõiki hindu, lisaks hakkaks vähem kvalifitseeritud tööjõudu nõudvad ettevõtted oma tootmist mujale kolima, ümbrikupalkade maksmine suureneks plahvatuslikult, Läti ja Leedu konkerentsieelis meie ees suureneks veelgi. Kui miinimumi tahetakse tõsta, saab seda teha ainult arvestades ikka reaalset majandussituatsiooni. Juba praegu on kahjuks Lõuna-Eesti piirkonnas nii, et nn väiksemates kohtades käivad inimesed tööl ümbrikupalga eest, mis on väiksem või enam vähem samaväärne miinimumiga, sest valik on kas kodus istuda või selline palk. Pole siis ime, et massiliselt toimub liikumine Soome poole, kus ala 350 asemel saab koristaja 1500 kätte.
Lätis ja Leedus on palgatingimused veel nadimad ja kui soovime võrrelda ka "suure ja vähemalt oma meedia väitel eduka naabriga" (kes aru ei saa, siis Venemaa), siis Pihkva oblastis näiteks on isegi kõrgharidusega inimeste palgad nii naeruväärsed, et Eesti miinimum tunduks suisa heana, kuigi hindades ei ole nii suurt vahet. Mitte, et ma pooldaks väikeseid palkasid, kuid kõik tuleb alati millegi arvelt ja sunduslik 1000 eurine miinimumpalk tuleks meie õhukese keskklassi ja muude hüvede arvelt, jõukamad leiavad enamasti mooduseid suuri makse vältida. Tänasel hetkel makstakse niikuinii spetsialistidele ja oskustöölistele suuremat palka, sest tööjõu arv kahaneb ja tööandjal on valida, kas mitte kedagi või mingid oskamatud naljamehed versus spetsialistid.

[nmsi]

Küsiti Savisaare artiklit.

Süüdistus paljastab Savisaare salaelu
Risto Berendson
uuriva toimetuse juht
Oliver Kund
reporter
5. detsember 2016 22:05

Eesti viimaste aastate ühest põnevamast lugemisest ehk Edgar Savisaare kriminaaltoimikust nähtub, kuidas linnapea Savisaare ajal aeti Tallinnas asju. Kõnekaim näide toimunust on süüdistusmaterjalides olev ehitusärimehe Aivar Tuulbergi altkäemaksulugu.

Napp kuu enne 2015. aasta märtsi riigikogu valimisi astus Savisaare kabinetti ärimees Tuulberg ja alustas vestlust linnapea tagatoas. «Kaks küsimust kohe. Kuidas siis see Kultuurikatla ettevalmistus läheb? Lindi lõikamine?» päris ta.

Savisaar: «Oh, seda ma peaks sinu käest küsima, ega siis... mina ju...»

Kahel kuulsal vestluspartneril oli, mida varjata. Kaks kuud varem oli Tuulberg Savisaare isikliku tuttavana andnud linnapeale sealsamas kabinetis üle 50 000 eurot sularaha. Seetõttu süüdistatakse Savisaart nüüd Tuulbergilt altkäemaksu võtmises.

See 50 000 eurot oli jõudnud Savisaareni vastutasuks selle eest, et linn korraldas sihtasutuse Tallinna Kultuurikatel remonditööde konkursi võidu Astlanda Ehituse ning Rand ja Tuulberg ASi ühispakkumisele.

Kultuurikatla remonditööde hanke oli alguses võitnud teine pakkuja, kuid Tuulbergi leer vaidlustas selle otsuse 2014. aasta 3. novembril. Päev hiljem palus Tuulberg Savisaarel anda kultuurikatla juhile Väino Sarnetile korralduse kõrvaldada algse hanke võitja pakkumus.

Tuulbergi arvates ei vastanud selle tingimused ettevõtte varasematele töödele. Savisaar lubas ärimehele vastu tulla ja olukorra lahendada. Kaks nädalat hiljem, 17. novembril tühistatigi algsete võitjate pakkumine.

Veel kuu hiljem tunnistati sama hanke võitjaks Tuulbergi leeri pakkumine summas 3 146 664 eurot pluss käibemaks. Tänutäheks võttis ärimees 9. detsembril kell 15.22 oma Nordea pangakontolt välja 50 000 eurot sularaha ja viis selle tööpäeva lõpus Tallinna linnavalitsusse otse Edgar Savisaarele.
Sagedased kohtumised Kofkiniga

Kriminaalasja läbiv tegelane on ärimees Alexander Kofkin. Mees, kelle ärihuvisid pealinna toitlustus- ja hotelliäris tema vana sõber Savisaar tagant aitas. Vastutasuks sai Savisaar mitmesuguseid hüvesid. Nii intiimsfääris kui ka rahaliselt.

Savisaare teene linnapeana oli korraldada Kofkinile kuuluvale Estkompexim Toitlustus OÜle äriruumide rendile andmine Tallinnas Raekoja platsis. Kofkini firma oli Raekoja platsis rentnikuna toimetanud alates 2002. aastast.

2014. aasta 14. märtsil Meritoni hotelli restoranis Balalaika peetud kohtumisel soovis Kofkin, et Savisaar aitaks tal pikendada äriruumide renti tavalise viie aasta asemel kümneks aastaks.

Kolm kuud hiljem võttis Kofkin sama teema Balalaikas uuesti üles: «Mul on sulle suur palve… Enne valimisi sa peatasid selle asja… Mul hakkab siin mõne kuu pärast, noh poole aasta pärast… lõpeb see raekoja leping, seda tuleb pikendada. Kas ma võin nüüd paluda selle sisse anda?»

Savisaar tuli Kofkinile vastu, andes abilinnapea Eha Võrgule korralduse organiseerida rendilepingu pikendamise eelnõu veel sama aasta 6. augusti linnavalitsuse istungi päevakorda.

Lisaks organiseeris Savisaar alguses Viru hotellis toimuma pidanud rahvusvahelise INTA (Rahvusvahelise Linnaarengu Assotsiatsioon) 38. kongressi toimumise Tallinnas 2015. aasta 25.–27. jaanuaril Meriton Conference ja Spa hotelli.

See lepiti Kofkiniga kokku 22. okroobril 2014 kohtumisel taas sealsamas restoranis Balalaika. Kofkin tegi juttu Viru hotellis toimuma pidanud 70 000-eurose eelarvega INTA konverentsist, mida ärimees soovis võõrustada oma hotellis. Savisaar oli ideega päri, andes vastava korralduse abilinnapea Taavi Aasale. Uhke konverents peetigi Meritonis.

Vastutasuks maksis Kofkin kinni Savisaare ja tema toonase tüdruksõbra Siret Kotka puhkusereisi Hispaaniasse. See sisaldas edasi-tagasi äriklassi lennukipileteid, majutust Marbellas hotellis Guadalpin ning raviprotseduure kohalikus meditsiinikeskuses Centro Medico.

Kuid see polnud ainus viis, kuidas Savisaar Kofkinilt altkäemaksu võttis. Süüdistusest nähtub, et 17. jaanuaril 2015 ajavahemikus kella 15.00 kuni 16.15 toimus Meritoni hotelli numbritoas pikantse sisuga kohtumine Nataljaga, seejuures tasus hotellitoa arve hiljem sularahas hotelliomanik Kofkin. Riigiprokuratuur ja kapo tõlgendavad seda altkäemaksu võtmise ja andmisena.
Kinnistud ja majaehitus

Süüdistus sisaldab ka Savisaare sõbramehe Villu Reiljani vahendustegevust, kui viimane üritas oma toonase tööandja, suurettevõtja Vello Kunmani tütre Tallinnas Nõmme linnaosas Sihi 108 kerkiva eramu ehitustegevust tagantjärele seadustada.

Nimelt oli linnaplaneerimise amet teinud 2014. aasta 10. ja 22. detsembril Kunmani tütre eramuehitusele ettekirjutuse peatada kohe projektile mitte vastavad ehitustööd. 15. detsembril ilmus probleemiga seoses Tallinna linnapea jutule ekspoliitik Reiljan, kes esitas Vello Kunmani palve lubada Sihi 108 ehitust jätkata ehitusloa rikkumisest hoolimata. Savisaar nõustus vastava korralduse andmisega ja vastutasuks lubati Keskerakonda toetada 20 000 euroga.

Kriminaalsüüdistus puudutab ka suurärimees Hillar Tederit, kelle palvel lubas Savisaar oma ametit kasutades korraldada ärimehega seotud kinnistu aadressil Mäekalda 14 vahetuse Tallinna linnale kuuluva 2600-ruutmeetrise kinnistu vastu aadressil L. Koidula 34a. Viimane on Kadrioru pargis asuv magus krunt.

Süüdistuse järgi kohtus Savisaar 2015. aasta 16. jaanuaril oma kabinetis Keskerakonna finantssekretäri Kalev Kalloga, kes informeeris linnapead Tederi soovist vahetada kinnistuid. Vastutasuks lubanud Teder erakonda toetada.

Süüdistuse järgi sõlmis Kallo kinnistute vahetamiseks kokkuleppe abilinnapeade Taavi Aasa ja Eha Võrguga. Vastutasuks korraldas ärimees Teder oma poja kaudu 275 000-eurose laenu Keskerakonna valimiskampaaniat korraldanud Paavo Pettai ettevõttele Midfield.

Sellest rahast tasuti hiljem 2013. aasta kohalike valimiste kampaaniast üles jäänud Keskerakonna võlg 85 243 eurot, 2014. aasta europarlamendivalimiste võlg 11 049 eurot ja 2015. aasta parlamendivalimiste kampaaniale kulunud 138 306 eurot.

Neli päeva pärast laenu andmist kohtus Teder linnapea kabinetis Savisaarega, edastades talle kinnistute vahetamise kohta kirjaliku taotluse. Savisaar lubas algatada menetlusprotsessi, andes abilinnapea Võrgule vastava korralduse, seisab süüdistuses.
Suured summad Šveitsis

Need on selle kriminaaluurimise altkäemaksujuhtumid. Oluline osa kriminaaltoimikust puudutab rahapesu, mille Savisaar pani süüdistuse järgi toime, kasutades Šveitsis Zürichis asuvat Cantrade Private panka (hilisem Julius Bär & CO AG pank), kus tal oli ettevõtte Arsai Investments Ltd nimel pangakonto.

Nüüd süüdistatakse Savisaart kontol olnud 191 570 euro varjamises, 173 550 euro muundamises ja kasutamises eesmärgiga hoida salajas selle ebaseaduslikku päritolu. Süüdistuse kohaselt avas Savisaar juba 1997. aasta 25. märtsil Šveitsi pangas konto Briti Neitsisaartel asutatud Arsai Investmentsi nimele. Konto numbriga 0218.1731 majanduslikult õigustatud isikuks märgiti seejuures Edgar Savisaar ise.

10. augustil 2007. aastal jõudis sellele pangakontole ärimees Kofkinilt 191 570 eurot. Priske rahaülekanne pidi tagama Tallinna linnavõimu juures järgmised otsused: Tallinnas tuli läbi viia Kofkiniga seotud ettevõttele Estkompexim suunatud konkurss, ei tohtinud takistada Estkompeximi ehituslubadeta müügikioskite püstitamist ega takistada nende kioskite tegutsemist ilma kasutusloata ning tuli kooskõlastada kioskite lubade taotlused tagantjärele.

Šveitsi pangakontole sissemaksuks kasutas Kofkin Liechtensteini firma Algel Familienstiftungi esindaja Israel Gendlini abi, kelle pangakontolt tehti makse selgitusega «Laen».

Rahaülekandega paralleelselt sai Tallinnas hoo sisse mitu Kofkiniga seotud kinnisvara- ja äriprojekti. Näiteks sai Kofkinile kuuluv Konga Invest loa rekonstrueerida vanalinnas aadressil Pikk 29 / Lai 24 ja Pikk 33 kinnistu, mille Kofkin oli ostnud hinnaga 53,5 miljonit krooni. Kinnistu sai ehitusloa juba samal päeval, mil Kofkini firma selleks taotluse esitas.

Samal perioodil alustati Kofkinile kuuluva Meriton Conference ja Spa hotelli laiendust ja vormistati Estkompeximi nimele viieaastane rendileping Raekoja platsis asuvate linna ruumide kohta.

Riigiprokuratuuri hinnangul seisnevad kõiges eelloetletus altkäemaksu võtmise tunnused. Kofkinilt saadud rahast 173 073 eurot kasutas Savisaar hiljem oma naise Vilja Savisaare lahutusprotsessis omapoolsete kohustuste täitmiseks.

See raha vormistati seaduslikuks oma kauaaegse võitluskaaslase Ain Seppiku poegade ettevõttest Bravotex võetud laenuna. Laenu tagasimaksmiseks kasutas Savisaar kaugel Panamas registreeritud riiulifirmat Pipa Business Corporation, kuhu kümme päeva hiljem laekus Savisaare Šveitsi ettevõttelt 185 000 eurot selgitusega «Laenu tagasimakse». Seega sai Panama firma vahendustegevusega ligi 12 000 eurot kasu.

Savisaar keeldus eeluurimisel ütluste andmisest, nimetades tema süüdistamist toimikus ühe sõnaga: absurd. Tema kodu läbiotsimiselt sai kapo kätte sularahas 186 000 eurot ja 300 000 krooni.

[Kapten Trumm]

lisaks hakkaks vähem kvalifitseeritud tööjõudu nõudvad ettevõtted oma tootmist mujale kolima

Kas nende olemasolu siin teeb meid tulevikus kuidagi rikkamaks või on nende ainus pluss veel see, et nad annavad tööd suurele väheharitud tööliste massile, kes tänases seisus mujale tööle ei saa.....?

Tänane koalitsioon on puhtalt antud sihtgrupi eksistentsi pikendamisele suunatud - mis ei vasta tegelikult Eesti pikemale majandushuvile.
Samas vaimus veel 10a ja me oleme muutunud EL peldikuks ja odava tööjõu doonoriks. Lisa siia veel ebakindel julgeolekuolukord ja peagi "tulemusi andev" hambutu rahvastikupoliitika - katastroofi retsept missugune...

Nokia seisneb siin selles, et mitte 1000 eurose keskmise palga eest ei anna iga töötaja 2000 eurot toodangut, vaid 3000 eurose keskmise palga eest peaks andma 20 000 eurot. Täna aga pole neid töötajaid võtta. On küll 1000 euro eest tööd tegevaid, kes nõuaks 3000, aga mitte neid, kes selle 3000 välja teeniks. Soomes umbes nii on, meil aga mitte. Sellepärast, et meie (lisaks suure lisaväärtusega tööle) teeme parema puudumisel seda prügi, mida soomlased ära põlgavad.

Tänases Kadri Simsoni retoorika lõhnalises "majandusprogrammis" ei paista ainsatki asja, mis ülalkirjeldatud probleemiga tegeleks. Selle asemel üritatakse madalapalgaliste netosissetulekut kasvatada, suunates maksukoormuse neile, kes on viitsinud õppida ja teha. See toob omakorda kaasa selle, et varsti on meil insenerid ja arstid Soomes tööl ja kes alles jääb, sellel on Lätis tehtud mingi "SIA", mille kaudu oma tööjõumakse optimeeritakse. Analoogselt talitasid 1940 juunikommunistid - võta sealt, kus on ja anna sinna, kus ei ole, siis ei ole kellelgi midagi.

[Galileo]

Kummalisel kombel need kes siin teenivad 1000, hakkavad üle lahe minnes eriala vahetamata kohe 3000 teenima. Ega ei või äkki nii olla, et tootlikkus on sitt sellepärast, et juhid organiseerivad tööd sitasti ja üleüldse on "pisnisplaan" kesisevõitu?

[Jaanus2]

Eestis makstavad kassapidaja palgad võimaldavad meie kaubanduskettidele seda, et meie ostujõu (!) juures on meil inimese kohta kaubanduspinda vist juba rohkem kui Skandinaavias ja see kaubanduspind on varsti lahti 24/7, palju pole enam puudu. Kassapidaja olgu selle palga eest tööl puhkepäeval ja hilja õhtul, nagunii ei saa ta selle eest endale midagi eraelulist lubada. Kassapidaja "tootlikus" tõuseks märgatavalt kui pood oleks vähem aega lahti, aga läbimüük jääks ikka ligikaudu samaks (inimesed ostaksid ikka oma vajalikud asjad), aga orjapalk ei soodusta seda kuidagi. Lisaks muud poe pooltühjana avatuna hoidmise püsikulud, mis samuti ei paista omanikel konti murdvat, sest pärismaalased töötavad ju odavalt.