Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[kert122]

Paratamatult jääb mulle mulje, et päris nii hästi ei läinud, kui üritatakse meedias näidata.
Pildigaleriid vaadates jääb silma, et enamus pilte on siiski KL-i võitlejatest, vaadates relvade lisavarustust ja varustust üldiselt, siis palju esines ise soetatud elemente, ja relvadel oli lisavarustust, mis viitab sellele, et tegu on KL-i aktiivkoosseisuga.

aga noh, mine tea, võibolla eksin.

K

[Kapten Trumm]

Selliseid % on KL üksuste puhul varemgi saavutatud, lihtsalt minu küsimus on, kas ka see KV kompanii ka taolise sai.
Muidugi iva võib olla ka selles, et üritus kestis ühe nädalavahetuse ja sinna on aega kergem/mugavam leida kui kaheks nädalaks suurõppusel.
Mis tähendab, et mugavuskõrvalehoidjaid on lühikesel üritusel vähem.

[Arf]

Pildigaleriid vaadates jääb silma, et enamus pilte on siiski KL-i võitlejatest. K

mil galeriis on 37 foto kaitseliitlastest ja 110 kaitseväelastest.

A

[Kapten Trumm]

Selles Männiku tiiru ees tehtud rivistuse pildil on umbes 60 meest, mitte rohkem.
Pilt nr 36

Edit: see pilt http://pildid.mil.ee/picture.php?/402554/category/57848

[kert122]

Ma ei ole üle lugenud, keda kus, kui palju on, jälgisin postimehe ja delfi galeriisid, ja need kus Toompeal möllati, seal olid küll minu mäletamist mööda KL-i üksused.


K

[alari]

Selles Männiku tiiru ees tehtud rivistuse pildil on umbes 60 meest, mitte rohkem.
Pilt nr 36

Edit: see pilt http://pildid.mil.ee/picture.php?/402554/category/57848

Lugesin kiivreid ja sain neid 70+

Ma ei ole üle lugenud, keda kus, kui palju on, jälgisin postimehe ja delfi galeriisid, ja need kus Toompeal möllati, seal olid küll minu mäletamist mööda KL-i üksused.

See toompeal toimunud õppus ei olnud seotud õppekogunemisega, samamoodi nagu lennujaamas toimunu ja orkaan. Lihtsalt väga palju õppuseid sattus samale ajale

[ermot]

Mõtlemapanev artikkel Edward Lucaselt

Edward Lucase kolumn: valmistudes NATO-järgseks Euroopaks
Läinudaastase Château Béla julgeolekukonverentsi järel Lõuna-Slovakkias kirjutasin selle õdusa ürituse kohta sünge mõtiskluse pealkirjaga «Jäised tuuled Kesk-Euroopas». Sel aastal on ilm halvenenud, kirjutab Briti ajakirjanik Edward Lucas BNSi kolumnis.
Mõned asjad pole muutunud. Erinevalt kõigist teistest konverentsidest osaleb Château Béla üritusel vaid mõnikümmend inimest, kellest paljud on tundnud üksteist juba aastaid või aastakümneid. Arutelusid peetakse jätkuvalt mitteametlikus formaadis kaminatule ümber ning igal aastal muutub meeleolu süngemaks.

Me tegeleme endiselt lõpuni seedimata läbikukkumistega. Iraagi sõda andis tõsise hoobi avalikkuse usaldusele Lääne kui pädeva ja õiglase geopoliitilise jõu vastu. Finantskriis tegi sama meie majanduspoliitika kujundajate usaldusväärsusega. Uus nähtus on süsteemivastaste meeleolude hüppeline tõus alates eelmisest aastast: Brexit, Trumpi nimeline maavärin, Vabaduspartei esiletõus Austrias, AfD Saksamaal, Rootsi Demokraadid ja Prantsuse Rahvusrinne. Lisaks oleme näinud Venemaa jultunud ja edukat sekkumist USA poliitilisse süsteemi. Usaldus demokraatia vastu on kõikjal langemas, eriti noorte seas.

Meie arutelud, mis varem keerlesid selle ümber, kuidas tugevdada eesliiniriike – Balti piirkonnas, Kesk-Euroopas, Ukrainas ja Gruusias, on nüüd eksistentsiaalsed. Kas NATO elab Trumpi valitsuse üle? Kas Euroopa Liitu on võimalik päästa? Päevakorra tipus on küsimused, mis tundusid alles hiljuti kujuteldamatud.

NATO on suures ohus. Nagu märkis üks konverentsil osaleja, võib Donald Trump Atlandi liidule surmahoobi anda ühe ükskõikse ja hoolimatu säutsuga. USA väed Euroopas ja tuumagarantii on mõttetud, kui Venemaa ei usu, et president neid kasutab. NATO struktuur jääks alles, ent tühja kestana, meenutades kiriku hooneid ja vaimulikkonda, kelle juht on avalikult pilganud selle kõige pühamaid ettekirjutusi.

Lähikuude suurim prioriteet on vältida «Suurt tehingut» Venemaaga: me oleme läbi tegemas «Stardiloendust Jaltani», nagu ütles üks osaleja. Selle kokkuleppe võimalikud elemendid on selged: terrorismivastane koostöö, nõretavad deklaratsioonid sõprusest, sanktsioonide tühistamine, NATO laienemise peatamine (andke andeks Soome, Gruusia, Rootsi ja Ukraina) ning eesliini demilitariseerimine. See võib hõlmata näiteks Venemaa otsust viia Iskander-raketid Kaliningradist ära vastutasuks NATO otsuse eest peatada plaanid Poola ja Baltimaade julgeoleku tugevdamiseks.

Selline tulemus oleks katastroofiline. Eesliiniriigid tunneksid end hüljatuna ja demoraliseerituna. Kremli mõju neis riikides suureneks järsult. Seejärel tõenäolisemaks muutuva konflikti korral oleks Venemaal erinevalt NATOst võimalik kiiresti oma võimekused taastada.

Ma väitsin, et me peaksime võitlema parima tulemuse eest, valmistudes samal ajal halvimaks. NATO ei ole veel hukule määratud. Trumpi valitsuses on piisavalt tugevaid atlantiste, eriti tulevane kaitseminister, ja kongressis on neid veel rohkem. Maailma ignoreeriv isolatsionism võib sobida hästi valimiskampaaniasse, ent selle abil ei ole võimalik riiki valitseda. NATO võib veel suuta kohenda toime tulemiseks kogu Venemaa taktikaarsenaliga – propaganda, küberrünnakud, räpane raha ja majanduslik kätteväänamine.

Aga need arutelud on liiga mugavad. Eurooplased peaksid varuplaanina kiiresti valmistuma selleks, mida ma pean tõenäolisimaks tulemuseks: NATO-järgseks julgeolekukorralduseks, kus Ühendriikide osalemine on parimal juhul heitlik. Balti- ja Põhjamaad ning Poola peavad tegema seninägematult tihedat koostööd. Nagu ma märkisin eelmisel aastal oma artiklis «Saabuv torm», ületab nende kombineeritud sisemajanduse koguprodukt Venemaa oma. Nad on raskustes mitte vahendite puuduse, vaid tahtejõuetuse ja puuduliku koordineerimise tõttu.

See on põhimõtteliselt lahendatav. Ma ootan juba järgmist Château Bélat, aga minus tekitab judinaid selle võimalik päevakord.

[HeiniR]

Minul tekkis Lucase artiklit lugedes jällegi küsimus, mida venelastel sellist pakkuda on, mis sunniks USA-t kirjeldatud samme astuma?
Oletame, et Trump nõustub venelaste pakkumisega, et kui USA peatab Baltikumi/Poola julgestamise, siis vastutasuks desarmeeritakse Kaliningrad olulises mahus.
Kuidas sellisest käigust USA enda julgeolek paraneks? Kas Kaliningradis on midagi sellist, mis oluliselt leevendaks USA jaoks julgeolekut, või kasvõi Euroopa jaoks? Seal on väidetavalt taktikalised raketid (eelkõige kuni 500km raadiuses tegutsemiks mõeldud relvad). Kuna see raadius puudutab siiski Baltikumi ja Poolat, siis arvaks, et viimne seisukoht peaks jääma ka neile rahvastele, s.t milline on nende jaoks kõige suurem julgeoleku võit? Lihtsat keeles öeldes - siin viibivad ja siia saabuvad liitlaste üksused kaaluvad minu jaoks palju enam kui 25000-meheline raskelt relvastatud üksus Kaliningradis, teades seejuures kui kiirelt venelased võivad oma üksusi vajadusel tagasi liigutada. Arvestades, et Mattis võib saada kaitseministriks, siis ei tahaks uskuda, et nii kergelt venelastele järgi antaks. Eks saame näha.

[Martin Peeter]

Minul tekkis Lucase artiklit lugedes jällegi küsimus, mida venelastel sellist pakkuda on, mis sunniks USA-t kirjeldatud samme astuma?

Palju võimalikke moraalituid kalkulatsioone. Huvid Lähis-Idas, eriti Iisraeli huvi Iraani igasuguse tuumavõime tekkimine täielikult välistada, mis tähendab, et Venemaa peaks selle šiiamaailma maha müüma (õige hinna eest on ta selleks kindlasti valmis). Ega see Obama diil tõesti kuigi tugev ilmselt ei olnud, sest tal on ju kombeks Lähis-Idas tüssata saada (Iraagi äpardunud šiiavõim, Assadi "likvideeritud" keemiarelv, kurdid jne). Aga ka kusagilt pähe võetu, et USA peab likvideerima Assadi ja Putini abil ISISe. Kokkuvõtvalt muidugi ikka tahtmatus siinkandis võimelda ning Venemaaga konfliktis olla. Võib-olla isegi ennustatavas rivaliteedis Hiinaga Vene toetuse ootamine. Aga kokkuvõttes tähendaks liitlaste mahamüümine ikkagi sellist enese alla laskmist, et sellele järgneks paratamatult uus tüssamine ja vajadus enda autoriteeti kusagil sõjalise jõuga taastada. Ma loodan, et sellest saadakse aru.

[Poti soldat]

Niipalju kui mina uudistest aru sain siis sellele äkkõppusele kutsuti üksus kellel eelmine reservõppus oli veel suht värske mälestus, sellistega võiksgi kohale ilmumise protsent üle keskmise olla.

[kuido20]

Selles Männiku tiiru ees tehtud rivistuse pildil on umbes 60 meest, mitte rohkem.
Pilt nr 36

Edit: see pilt http://pildid.mil.ee/picture.php?/402554/category/57848

Lugesin kiivreid ja sain neid 70+

Kolmes viirus, 90 ligi kindlasti

[pagan]

Minu kui lihtsa kaitseliitlase moraali see Okas igastahes tõstis. See näitas mulle ära, mis puudutab kiirelt reageerimist, et meie jõud on palju suuremad kui ma siiani pelgasin et on.
Lisada siia veel see Põhjatäht oma lennujaama kaitsega. Saabki õppustele vahelduseks erasektoris majanduse edendamisele keskenduda ja jõuluaega lastele pühendada.

[kaugeltuuriv]

Minul tekkis Lucase artiklit lugedes jällegi küsimus, mida venelastel sellist pakkuda on, mis sunniks USA-t kirjeldatud samme astuma?
Oletame, et Trump nõustub venelaste pakkumisega, et kui USA peatab Baltikumi/Poola julgestamise, siis vastutasuks desarmeeritakse Kaliningrad olulises mahus.
Kuidas sellisest käigust USA enda julgeolek paraneks? Kas Kaliningradis on midagi sellist, mis oluliselt leevendaks USA jaoks julgeolekut, või kasvõi Euroopa jaoks? Seal on väidetavalt taktikalised raketid (eelkõige kuni 500km raadiuses tegutsemiks mõeldud relvad). Kuna see raadius puudutab siiski Baltikumi ja Poolat, siis arvaks, et viimne seisukoht peaks jääma ka neile rahvastele, s.t milline on nende jaoks kõige suurem julgeoleku võit? Lihtsat keeles öeldes - siin viibivad ja siia saabuvad liitlaste üksused kaaluvad minu jaoks palju enam kui 25000-meheline raskelt relvastatud üksus Kaliningradis, teades seejuures kui kiirelt venelased võivad oma üksusi vajadusel tagasi liigutada. Arvestades, et Mattis võib saada kaitseministriks, siis ei tahaks uskuda, et nii kergelt venelastele järgi antaks. Eks saame näha.

Ma vastaks retooriliselt,mida sai Roosvelt selle eest,et müüs Baltikumi Jaltas maha.Nagu nüüd on avalikuks tulnud,siis nn.Iraani probleemi lahendus oli üks nendest asjadest.Teatavasti tungisid Nõuka väed Iraani territooriumile II Maailmasõja ajal,sest tollane šhahh oli küllalt saksameelne.
Britid ei olnud sellega üldse nõus ja asi oli läinud Winstoniga päris teravaks.Ja siis tegi Stalin malekäigu tänu tubasid täistopitud pealtkuulamisaparaatidele.
Tagaselja lubas Stalin Roosveltile,et nad ei sekku enam Lähis-Idas,kui vastutasuks saavad Baltikumi ning lubaduse mitte sekkuda NSVLiidu siseasjadesse.
Winstonile aga lubati,et nad lahkuvad Iraanist aga vastutasuks tahavad nad endale võimu Poolas.
Jah,Stalini "ausõna" kestis kuni aastani 1948 aga tehingud,mis meie jaoks tõi kaasa teise küüditamise laine ning pikalt kestnud okupatsiooni olid sellega tehtud.
Kapten Trummil on hea sõna selle kohta:venelased on oportunistid.Mina lisaks veel juurde,et võimaluse korral nad salvavad.

[HeiniR]

Jalta kohtumiste ajal olid USA ja NL veel liitlased. NL oli andnud väga suure panuse Saksamaa vastu võideldes. Lisaks kogu Aasias toimuv, mis oli ameeriklastele kindlasti võiks öelda ülioluline. Jaapanile ei oldud veel heidetud aatompomme jne jne. Seega oli USAle NL näol liitlase olemasolu sel hetkel minu arvates oluline. Jaapanlastel oli veel sõja lõpupäevil miljoneid mehi. Võin siinkohal eksida, kuid kas mitte Taiwani saar ei olnud koht, kus ameeriklased kartsid ainuüksi antud saare ründamisel koatada ca miljon sõdurit? Samuti oli selleks ajaks NL sõjamasin käima tõmmatud, mistõttu ei oleks ameeriklased enam sellise rinde avamisest kindlasti olnud huvitatud. Siis oli mehi hukka saanud juba märkimisväärselt jne.
Ei ütleks, et tookord Rooseveltil sama seis oli kui praegu Trumpil?
Lisaks väga tugev argument Stalini poolt, et tal on vaja edaspidiseks agressiooni tõrjumiseks hoida enda ümber suuremat turvapolstrit, kus Baltikum ja Poola asusid ju kohe külje all. Sel hetkel teadsid ju kõik, et NL oli Saksamaa välksõja ohver. Alles paarikümne aasta eest oli Saksamaa desarmeeritud ja ninali porri lükatud, kuid 25 a hiljem suutis sellisel kujul rünnata.
Praegusel hetkel purskaks Trump ilmselt naerma kui kuuleks venelastel argumenti, et neil on vaja oma läänetiib kindlustada, kuna Euroopa võib kergesti rünnata.

[Lemet]

Iseasi on ju veel ka see moment, et kuivõrd adekvaatne Roosevelt enam üldse toona oli. Mäletatavasti suri ta ju pikaajalise haiguse tulemusena 1945 aasta aprillis...