Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[eeru]

See, et tootjad toodavad tehases kaubikut, mis on tegelikult sõiduauto, ongi "euroopaliku maksusüsteemi" tulemus. Sest eksisteerib nõudlus selliste asjade järele. 2000ndate alguses olid veel istmetega kaubikud sõiduautona registreeritud. Ja egas Eesti marginaalne tarbesõidukite turg sunni suurtootjaid taolisi autosid tootma, ikka "euroopalikud väärtused". Sellest rääkimata, et luksusliku olemisega kallid pikapid on samuti ju N1.

Analoogse protsessi teise otsa lähevad kaheistmeliseks tehtud Porsche Cayenne ja BMW X5 - meil on need "kaubikud" üsna hiline leiutis, aga Euroopas on see mitmel pool reaalsus juba ammu.

Ka see "saastepõhine maksustamine" on Soome näitel korra proovitud - kui Ameerika päritolu suurte universaalide arvelevõtmiseks tuli hiigelmakse maksta, siis tehti ka nendest "kaubikud" ja arvele võetigi N1 kategoorias. Tehase tagaiste asendati mingi vineerist ja kunstnahast tehtud pingiga ja oligi JOKK - kuna tarbesõidukeid antud maks ei puudutanud.

Norras näiteks on üsna palju luksus klassis neljaveolisi ja ka BMW-sid ümber tehtud "kaubikuteks".
Eks ta üks maksudest kõrvale nihverdamise asi ole.

Aga mis eeldab automaatselt rohelist värvi numbrimärki. Kaugele nähtav, kõigile teada-rangelt kontrollitav ja üldiselt....irvitab rahvas selliste "kaubikute" üle mõnuga. Mitte ainult ei irvita vaid teatab koheselt kellele vaja esimesel võimalusel. Kellel on võre salongist eemaldatud.

[Kapten Trumm]

Kummalisel kombel need kes siin teenivad 1000, hakkavad üle lahe minnes eriala vahetamata kohe 3000 teenima. Ega ei või äkki nii olla, et tootlikkus on sitt sellepärast, et juhid organiseerivad tööd sitasti ja üleüldse on "pisnisplaan" kesisevõitu?

1000-> 3000 samaväärse töö eest on liialdus.
1000-> 2000 on realistlik.
Eestis 1000-1200 bruto teeniv linnaliini bussijuht saab Helsinkis 2200.

[taara]

Tahad pääseda ajateenistusest? Hakka mõneks aastaks naiseks!
Marvel Riik, 6. detsember 2016, 04:00

Siseministeerium tahab teha soovahetuse senisest mugavamaks, mis võib suurendada noorte meeste võimalusi hiilida ajateenistusest kõrvale.

Paljusid on pannud kulmu kergitama tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ning endise sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna allkirjaga perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu punkt, mis lubaks muuta sugu rohkem kui korra.

Ministrid on allkirjastanud digitaalselt eelnõu, mille järgi ei peaks enam soo andmete muutmiseks rahvastikuregistris ja muudes dokumentides meditsiiniliselt sugu vahetama.

Näiteks tegema soovahetuse operatsiooni või läbima hormoonravi. Tähtis on see, kuidas ja kellena inimene ennast ise tunneb.

Eelnõu taga on Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, kes püüdleb selle poole, et liikmesriigid tagaksid transsoolistele sellega nende õigusi, et väljastaks valitud sugu näitavad dokumendid.

Praegu pole soovahetuseks kehtestatud seadusega piiranguid, kuid soolise kuuluvuse otsustamiseks ja soomuutmiseks on vaja täita mitu punkti. Aastail 2010–2014 soovis Eestis sugu vahetada 16 inimest.

Õhtuleht uuris, kuidas võiks seadus hakata mõjutama ajateenistust. Teatavasti on see kohustus igal 17–27aastasel mehel, kui tervis seda lubab.

Kuid kuna noormeeste tervis on põdur ja motivatsioon veeta mitu kuud ajateenistuses on sageli väike, võivad tulevased kutsealused ajateenistusest kõrvale viilida sugu muutes, sest naistele on teenistus vabatahtlik.

Kaitseressursside ameti vastus sellel teemal on napp: "Ootame kõiki kutsealuseid oma põhiseaduslikku riigi kaitsmise kohustust täitma ja seda olenemata soost."

Kuid kas Eesti võiks kaaluda hoopis ajateenistuse kohustuslikuks tegemist naistelegi? Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni planeerija major Georgi Kokošinski sõnul on see mõte Eesti jaoks veel toores, kuigi ministeerium teeb selle nimel tööd, et mõjutada ühiskonna hoiakut, nagu oleks riigikaitse ainult meeste pärusmaa.

"Eesti pole praegu valmis üle minema naiste kohustuslikule ajateenistusele, kuid kaitsevägi saab võtta teenistusse rohkem naisi, kuid ühiskond peab seda selgelt toetama.

Naised suudavad riigikaitsesse panustada samaväärselt meestega, osa naisi on ajateenistuses või Kaitseliidus meestest tublimadki," ütleb Kokošinski.

Praeguseks on kaitseministeerium analüüsinud võimalusi, kuidas naisi rohkem riigikaitsesse kaasata.

Kaitseväeteenistuse seaduse muudatuse jõustumisega 2014. aastal on neil praegu ja lähitulevikuski märksa lihtsam vabatahtlikult ajateenistusse astuda.

http://www.ohtuleht.ee/774839/tahad-paa ... ks-naiseks

[Lemet]

Puust ette ja punasrks- Eestis lastakse alltöövõtuna valmis keevitada sõlmed seadmele maksumusega 100 000 eurot. Ütleme 10 detaili, töömahuga iga detail ühe mehe 30 tundi tööd, hinnaga 1000 euri. Soomes pannakse need sõlmed 30 tunniga ühe mehe poolt kokku. Veel küsomusi "pisnisplaani" kohta?

[Galileo]

Ja mida peaks tegema, et meie linnaliinibussijuhid hakkaks ka 2200 saama?

[Kapten Trumm]

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb ilmselt kõrvutada bussidotatsioone ja piletihindu siin ja Soomes. Selle küsimusega on lihtne, kuna Soomes ei õnnestu bussijuhil sõita poole rohkem või toppida samasse bussi poole rohkem piletiostjaid. Ühesõnaga, suurem tulu võimaldab rohkem maksta.

Tööstuses kipub olema sedasi, et töömahukas ja väikse kasumiga (või kohapeal päris kahjulik) allhange ostetakse sisse, et Eestist. Või Poolast.
Kohapeal on inseneritöö, lõppmontaaz, turundus, hooldus - kus liiguvad suuremad rahad. Kelle käes on lõpptoode, see teenib rohkem. Ja ühtlasi dikteerib ka allhankijatele oma tingimused. Seda asja soomlased oskavad ja häda lollidele kohalikele, kellel alternatiive pole (kui sa teed kvaliteetselt, tähtaegselt ja hästi odavalt, siis me võib-olla ka maksame).

Muideks, see tööjõupuudus pole siin mingi uus leiutis, ka nõuka tööstus puutus sellega kokku ja nn liidutehaste töötajad veeti siia idast. Kui tahate luua autotehase 15 000 töötajaga, siis selleks polnud Eestis tööjõuressurssi ei 1985 ega pole ka praegu.

[Galileo]

Täpsustame küsimust - mida peaks tegema, et dotatsioonid ja piletihinnad saaks tõsta Soomega samale tasemele?

[Roamless]

Tänane koalitsioon on puhtalt antud sihtgrupi eksistentsi pikendamisele suunatud - mis ei vasta tegelikult Eesti pikemale majandushuvile.
Samas vaimus veel 10a ja me oleme muutunud EL peldikuks ja odava tööjõu doonoriks. Lisa siia veel ebakindel julgeolekuolukord ja peagi "tulemusi andev" hambutu rahvastikupoliitika - katastroofi retsept missugune...

Jälle teed valesid järeldusi, mina isiklikult ka ei poolda ka "odava alltöövõtu maaks olemise" poliitikat, kuid üle varju pole ka võimalik koheselt hüpata. Sellepärast ongi tähtis, et uus valitsus ajaks edasi IT teemat, looks tingimusi firmadele, kes investeeriks siia just kvalifitseeritud tööjõu pärast (mitte odava lihttöö) ala tehnoloogia ettevõtted (kvalifitseeritud tööjõud täheńdaks, et mitte ei kleebi siin tahvelarvuteid Lasnamäe naised kokku, vaid mõeldakse uusi mudeleid välja ja arendustöö käib siin koos rohket automaatikat ja kvalifitseeritud spetsialiste nõudva tootmisega), samal ajal hoolitseks valitsus, et seda kvalifitseeritumat tööjõudu koolidest tulemas oleks, jne jne. Lihtne üldistav näide.
Lisaks Galileole, palga osas võib sul õigus olla, kuid oskan natukene Soome kohapealt ka sõna võtta, need 3000 saajad (vähemalt 6 aastat tagasi suutis hea eestlasest tööline keskmiselt siiski 1800-2500 kätte saada) maksavad üüriks ära päris korraliku summa, juhul kui võtavad pere kaasa ja kui ei taha elada, nagu sead sulus, teiste töölistega koos. Soome kinnisvara on kordades kallim Eesti omast (ala Helsingi piirkond). Seega enamasti on ainuke viis on üürida (ja see ei ole üldse odav), sest ainult kõrgepalgaline saab endale liisimist lubada (Helsingi lähipiirkonnas), juhul kui ta plaanib Soome elama jääda. Samuti pead arvestama, et elad võõras keskkonnas nii keeleliselt kui kultuuriliselt, isegi kui isiklikult tunned et oled kultuuriliselt nagu soomlane, põdrad ise seda nii ei vaata jne jne. Samuti kui arstid välja arvata, siis oskustöölistest kõrgemad ala spetsialistid ja insenerid teenisid Soomes näit nooreminsenerid 3000 euri ja suuprojektijuhid (soomlased) 4500 - 5000 euri neto. Tänaseks päevaks saavad Eestis spetsialistid küll vähem palka, kui Soomes, kuid need vahed ei ole enam nii oluliselt suured, et sinna elama kolida.

[Kapten Trumm]

Sellist ühte asja ei saa kontekstist välja rebida. Selleks, et maksta bussijuhile 2000 ja kassatädile 1000, peab Eesti SKP olema poole suurem. Kuna tootmisvõimsust eriti palju suurendada ei anna (pole inimesi), siis selleks peavad tänased töötajad andma kas poole rohkem või poole kallimat (mille eest saab kallimat hinda küsida) toodangut ja see tuleb ka kellelegi suuta maha müüa.

Ise ma arvan, et asi on selles, et kui leiate nimede Nokia, IKEA, SISU, Valmet jne samaväärset vasted made in Estonia, ongi see probleem lahenenud.
Kuniks aga tehakse nimetatud nimedele üksikuid tükke, konkureerides poolakate, venelaste ja rumeenlastega, seda ei juhtu.

[Kapten Trumm]

Jälle teed valesid järeldusi, mina isiklikult ka ei poolda ka "odava alltöövõtu maaks olemise" poliitikat, kuid üle varju pole ka võimalik koheselt hüpata

Olen nõus - kohe ei saagi.
Ainult kuidas sidestub selle suure eesmärgiga koalitsiooni plaanis olev tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni?
See on ju kõige ehedam "Maxima kassatädide" eksistentsi pikendamine.

[Galileo]

A miks ei tõsteta SKP-d? Keegi ei keela ju praegusel ettevõtluse juhtivkoosseisul lasta neidsamu Lemeti poolt viidatud 10 detaili siin lõpptooteks väärindada. Näiteks samadel töölistel, kes seda praegu Soomes teevad. Sama palga eest mis nad Soomes saavad. Miks mul on tunne , et nad ei saa sellega hakkama? Siis juhtivkoosseis. Küll aga on kohe üle keskmise vali kiun lahti, kui lihttööliste elu vähegi paremaks tahetakse teha.

[Martin Peeter]

Kui nüüd mõelda majanduspoliitika peale, siis selles osas on esialgu uus valitsus selline ei liha ega kala. Riigi investeeringute programm on paari 3 aasta peale midagi üle 300 miljoni, aga see ei ole määrava tähtsusega, eriti kui 60-70 miljonit sellest läheb relvade ja laskemoone ostmiseks välismaalt.

Mure on tegelikult teada: ekspordikasv kiratseb ja otseinvesteeringuid ei tule, pigem kapital lahkub. Põhjuseid on palju: nö "keskmise sissetuleku lõks", julgeolekumure, inimeste arvu vähenemine.

Valikuid, mille vahele mahub küll palju "pooltoone", on tegelikult 2 ja keegi ei oska öelda, missugune neist on õige:

1) Jätkata nagu seni konservatiivset rahapoliitikat Friedmani õpetuse kohaselt. Hoida riigi kulud madalal ning loota, et majandus reguleerib ennast nii palju ise, et hakkab eksporti kasvatama, kuna muud ei jää üle.
Nõrk koht: ettevõtlikum tööjõud pigem lahkub maalt, kui lepib leivaraasukestega ekspordi alal, sest eksportida on raske ja kasumlikkus esialgu väike. Kui see lahkumisprotsess on mingisse staadiumisse jõudnud, on tulemuseks ääremaa, kus ei lähegi enam kunagi miski käima. Vaatame meie mõningaid väljasurnud valdu, kus elavad peamiselt hooldajad ja hooldatavad ning kus roheliste suureks rõõmuks saab varsti arendada loodusturismi, sest inimesi enam ei olegi. Kuna teised arenenud maad nii ei tee, siis tekib Eestisse teatud tootmissisendite (nõrgem infra) võrra vaesem ettevõtluskeskkond, mis võimendab niigi õnnetut olukorda ka eksportööride jaoks.

2) Panustada rohkem avalikku raha Keynesi õpetuse kohaselt infrastruktuuri andes sellega hoogu siseturule - nipp, millega riigid on ennast suurtest kriisidest välja vedanud.
Nõrgad kohad: paisub riigivõlg (seda ei saa kasvatada lõputult) ja majandus pole sunnitud äraelamiseks peamiselt ekspordi alal pingutama.


Kuna me oleme siin militaarfoorum, siis võiksime enese jaoks teadmiseks võtta, et üks oht Eestile järgmisteks aastateks on majanduskriis julgeolekupoliitilistel põhjustel. Kapitalile ei meeldi see Venemaa-oht ja kapitali lahkumist on märgata (mitmetel põhjustel) juba praegu. Mis te arvate, mida teeb näiteks Eesti kinnisvarahind, kui kusagilgi (hoidku Jumal, et mitte meil) tekib NATO ja Venemaa vahel mingi terav provokatsioon või relvaintsident? Üldine pinge tõuseb ilmselt pääsmatult, sest selle kasvatamine Venemaa majandusolukorda enam ei halvenda.

Autode, kaubikute, õlle jm maksustamine on teisejärguline küsimus.

[Kapten Trumm]

No meisterdad Valmeti traktorile tehtud mõned allhanke jupid metsaveotraktoriks (õmbled nööbi külge pintsaku), kes sinu metsaveotraktorit ostab?
Traktor "Galileo", analooge mitte omav.

[mutionu]

A miks ei tõsteta SKP-d? Keegi ei keela ju praegusel ettevõtluse juhtivkoosseisul lasta neidsamu Lemeti poolt viidatud 10 detaili siin lõpptooteks väärindada. Näiteks samadel töölistel, kes seda praegu Soomes teevad. Sama palga eest mis nad Soomes saavad. Miks mul on tunne , et nad ei saa sellega hakkama? Siis juhtivkoosseis. Küll aga on kohe üle keskmise vali kiun lahti, kui lihttööliste elu vähegi paremaks tahetakse teha.

Iseseisev mõtlemine on ära keelatud?

[Galileo]

No meisterdad Valmeti traktorile tehtud mõned allhanke jupid metsaveotraktoriks (õmbled nööbi külge pintsaku), kes sinu metsaveotraktorit ostab?
Traktor "Galileo", analooge mitte omav.

Kas Lemeti poolt viidatud 10 detaili lõpptooteks väärindamise asukoha muutmine muudab "Valmeti" analooge mitte omavaks "Galileoks"? Või sain ma valesti aru?

Iseseisev mõtlemine on ära keelatud?

Ei, ei ole.