Kapten Trumm sadamas järjekorras
Ma hakkasin juba arvama, et Trumm ongi see müstiline "viimane eestlane, kes pole Soomes käinud". Sest mida juttu....
A ) kütus ei ole Soomes sugugi hirmkallis, Täna oli Neste posti otsas diisel 1.3 millegagi, B95 - 1,4 millegagi ja B98 1,5 millegagi. Natuke on kallimaks läinud, kui viimati Eestis käisin, oli Eestis diisel 1.0 ja samal ajal Soomes 1.2 . Vaatasin, et täpselt käibemaksu vahe. Soomes on diiselsõiduautodel diislimaks , ca 700-800 EUR aastas minuteada "hallmetallikpassati" pealt ja seepärast diislid eriti populaarsed pole. Seevastu tarbesõidukitele on diisel suht odav. Ehitusmasinad jms tohivad erimärgistatud kütusega "(Eesti mõistes "sinine") töötada (rahahädas Eestis lõpetati see ära). Sealhulgas ka sadamates, tehastes jms kus Eestis seda kunagi pole tohtinud kasutada. Selge konkurentsieelis Soome kasuks. Kuskil 10 aastat tagasi oli diisel Soomes natuke odavam ja eraautol tasus alati Helsinkis paak silmini täis lüüa. Ettevõtte autoga poleks KM tagasi saanud arvestada ja polnud mõtet. Kui Eesti uus valitsus kütuseaktsiisi tõstab nagu lubati on vähemalt selles vallas on Soome seljataha jäetud.
B) täiesti võimalik, et mõned eesti töömehed on kiirnuudlidieedi peal. See pole sellepärast, et toit kallis on vaid analoogia on Taist toodus trofeenaistega. Üks soomlane tõi endale, kiitis, et palju parem kui soome omad (selles teemas ei oska kaasa rääkida) ja veel imestas, et küll ta võib ikka töötada ja rabeleda - vabal ajal käib seenel ja marjul, püüab kala ja müüb maja ees tänaval pirukaid. Mitte sellepärrast , et pere omadega välja ei tule vaid kogu niimoodi teenitud raha saadetakse Taisse kus sellest elab vist terve suguselts. Eesti kiirnuudlimehed on sama probleemi ees - kui ääremaadel on ainuke töökoht vallamajas, aga naine ja täiskasvanud lapsed oma peredega tahavad süüa, siis tehaksegi niimoodi. Ma ei ole täheldanud, et tallinlased ja muidu jõukam rahvas niimoodi üksinda kõige eest rügama peaksid. Kuigi neidki on Soomes nii et tapab.
C) toitu kaasa vedada pole erilist mõtet, sest see on suures plaanis sama hinnaga kui Eestis. Lidli toidukorv on Eestist saadavast kindlasti odavam, kaup on kvaliteetne ja söödav ka kuid üsna väikese valikuga. Paar kuud ainult Lidli menüül olles hakkab vene kroonu meelde tulema, kus ükssama tangupuder jooksis läbi terve suve. Vahepaal võiks mujale ka raha viia. Mujal on jälle õhtupoole minnes kõik eluks esmavajalik 30 % alega ja märkega, et vaata kuupäeva! Millal keegi Eestis sellist üldreeglit kohtas? Enne saadetakse kaupluse prügikasti kui odavamalt ära antakse.
Ei oska neid hindasid kohe peast laksata: saiapäts ca euro, hakkliha kilo 5 eur, banaan sama mis Eestis jne. Ükskord vaatasin huvi pärast üht Prisma omatoodangu tuunikalakonservi, see oli sendipealt sama hinnaga kui Eesti Prismas.
Kui midagi tuua, siis spetsiifilisi asju, mida Soomes pole - mõnda suitsuvorsti või hapukoort, mida minumeelest Soomes hoopis magustoiduks peetakse (Valio oma 10 EUR kilo) Rohelise sibulaga on ka tuuga - kümme aastat tagasi oli poes seinasuurune rohelise lett ja mida polnud oli roheline sibul. Kui küsisin, siis tehti suured silmad, et mida sa sellega teed? Ütlesin, et söön, joptv!! Kästi metsast männioksi murda, tegevat sama välja. Nüüd ikka juba liigub, suviti ja erilise kirvehinnaga.
Vahe võib ka sellest tulla, et minuteada on Soomes toidukraam väiksema käibemaksuga. Kas 5 või 9 % tavapärase asemel kuid kinnituseks peaksin mõnelt poetsekilt vaatama, mida muidugi hetkel käepärast pole. Lasteasjad on vist üldse 0 % käibemaksuga, sest mõningad veavad siit euroaluste kaupa mähkmeid Eestisse. No aga Eestis on jälle õlu odavam - igal pool omad prioriteedid.
Kallid on suhkruga tehtud asjad - shokolaad, jäätised, limonaadid, sest suhkrumaks Soomes juba on. 1.5 liitrine Pepsi on pea kolm eurot. Kuid see tõsiasi peaks isand Trummi ainult rõõmustama kui ma ta varasematest postitustest ikka õigesti aru olen saanud:)
D) kümnekesi ühes toas on jälle ehitusfirmade spetsiifika. Neil vahetuvad objektid tihti ja paariks kuuks või pooleks aastaks hakata endale eraldi elamist üürima on ka elumõttetu. Suurematel firmadel on mitmetoalised oma korterid erinevates linnades ja seal elataksegi, sest tuleb odavam kui hotellis. Pole kuulnud, et kuskil lausa kahekordsed narid sees oleks - ikka üks-kaks meest toa kohta ja arvestusega, et vähemalt iga kahe nädala takka käivad nad kodus. Rekkamehed elavad samuti mingid perioodid kuudis ja söövad kausist kuid loetakse samuti inimeste hulka kuuluvateks.
Neil, kes paiksed on , hakkab hammas ka päris eraldi elamise peale ja ei pea isegi keskmist palka selleks teenima. Ma oskan Turu kandi kohta rohkem rääkida (Eesti mõistes midagi Pärnu sarnast). No kommunalka (eraldi toad , ühine köök, WC ja saun) saab nii 300 EUR kuus kätte. Koristamine ja voodilinad on hinna sees:) 400 EUR on enam-vähem kahetoaline korter ja 600 EUR juba hea 50 ruudune kahetoaline heas rajoonis. Ridaelamuboksid on 800-900, seal elatakse peredega ja mingi eeldus on, et mõlemad teenivad. Või saavad vähemalt abiraha ja teeb sama välja kui üksi kahetoalises elada.
Seda tuleks ka tähele panna, et Soomes on kommunaalkulud üüri hinna sees. Eraldi on tavaliselt ainult vesi (ca 15 EUR kuus) ja elekter (vist sama börsihind kui Eestis).
Mööblit jälle eeldatavalt pole , v. a külmkapp ja pliit, mis mingi seaduse järgi olema peavad. Kui ma üürika võtsin, olid laelambid ka kaasa viidud.
Seevastu kui Eestis midagi üürida, siis enamasti on üür+kommunaalid ja Tallinnas neid kokku arvestade alla 500 EUR pole suurt midagi. Helsinkit loetakse muidugi kallimaks kuid ühtlasi on ta nii suur monstrum, koos Espoo ja Vantaaga, et sealgi saavad eestlased päris oma elamist lubada kui huvi on.
E) Palkadest nüüd niipalju, et Eestis on sotsmaks ikka 35 % vähemalt. Arvestada tuleb ka kohustuslikku teist pensionisammast kui just aastatega jopanud pole. Soome sotsmaksu koguvad erakindlustusseltsid ja numbrid erinevad. Täpselt samuti nagu Eestis kohustuslikku liikluskindlustust tehes võib saada ja enamasti saabki erinevate hindadega pakkumisi kuigi teenus on sama. Mulle tuli just äsja kindlustusseltsist teade, et järgmiseks aastaks on sotsmaks 24 koma millegagi % brutopalgast. Aastate lõikes erinevadki ainult komakohad. Samas teates manitseti taas, et hoidke oma aastatulu 20 000-30 000 EUR kandis. Alla selle jäävad sotsiaalsed tagatised lahjaks ja üle selle pole erilist mõtet maksta. Sotsiaalsed tagatised selles mõttes, et arstiabi ikka saab ja haigekassakaart on olemas, kuid pension, tulevikus (kui mõni optimist niikaua kavatseb elada) ei pruugi suurem asi tulla.
Ma järgisin juba sel aastal kindlustusseltsi soovitust ja teatasin maksuametile aastatuluks ca 21.000 EUR, mis on 1800 EUR brutopalgana ja sellele tuli vist maksta 167 EUR tulumaksu, Igatahes on on netopalk 1600 millegagi. Sotskindlustuse eest tuleb eraldi maksta ca 310 EUR kuid see ei lähe palgast maha vaid ettevõtte palgafondist (nagu Eestiski) 310 EUR ei ole 24 % 1800 EUR-st , sest alustavatel ettevõtjatel on mingi 20 + % soodustust sotsmaksude maksmisel. Asjad ei ole Soome maksusüsteemis lihtsad
Muud nagu polegi midagi.
Nüüd akf Trumm - et saada Soomes isiklikule arvele 1650 EUR , peab ettevõttes olema 2100 EUR palgafondi raha. Et saada Eestis käpa peale 1650 EUR, peaks ettevõttel olema palgafondis vähemalt 2900 EUR. Sellepärast kirjutasingi, et Eestis on tööjõumaksud röögatud. Võtaks riik oma ahnust natuke talitseda, võiks kohe palka kergitada, inimesed tuleks Soomest tagasi isegi tootlikkust poleks vaja tõsta.
Soomes saab riik puudujääva raha ettevõtte kasumi maksustamisest. Teatavasti ei ole palgakulud kasumi osa ja riigil erilist vahet pole, kas ta saab raha ettevõttelt või palgasaajalt. Millest järeldubki, et Soome maksusüsteem on kodanike riigile kohane, Eesti oma nagu keskaegses vasallriigis.
Minu palganäide oli ettevõtjapalga baasil. Tulumaksu osas töölepinguga töötajaga palgas vahet pole , sots maks on ühel TYL-kindlustus ja teisel TYEL-kindlustus. Töölepinguga töötajal on juures mingid kohustuslikud kindlustused - minuteada õnnetusjuhtumikindlustus (tööandja maksab) ja töötuskindlustus (töötaja maksab): vähemalt mulle tuli kiri töötukassa sarnasest asutusest, et oled maksuameti andmetel 7200 EUR palka saanud, selle pealt tuleks 147 EUR töötukindlustust maksta. Ma kirjutasin vastu, et ei olnud töötaja palk, ettevõtjapalk oli ja selle peale tuli uus kiri, et ahah, siis pole vaja maksta. Eestis pidid veel viimases lõpus kõik töötukindlustust maksma, aga kui maksja juhtumisi ka mõne äriühingu juhatuse liige oli, siis töötukassast polnud tal midagi saada. Ilmne ebaõiglus ju.
Ametiühingule maksab minuteada samuti töötaja ise ja vahel tasub ära. Ühed tuttavad asfaldimehed saadetakse talveks sundpuhkusele, ametiühing maksab neile sel ajal 60 % keskmisest palgast. Keskmine palk on kõrge, sest suvel aetakse see pikkade päevade ja ületundidega suureks. Kooliskäivaid lapsi ei ole ja ametiühingult saadava raha eest elavad talvel Hispaanias, sest nii tuleb odavam.
No niimoodi kannatab ka elada ja kasvõi suvistel hooajatöödel vagunelamus ning kümnekesi. Kas Eestis ka ametiühing inimesi talveks Hispaaniase puhkama saadab?
