Ma ei ole küll ekspert merenduse alal, aga olen kuskilt kuulnud, et leedukate kaks fregatti on küll toredad laevukesed, aga nende ülalpidamine oli neelas alla suurema osa Leedu mereväe kasinast eelarvest.
Ühest küljest oleks ju hea, kui võimaliku sõja puhuks on olemas ka natukene toekamad alused (aga milleks meile siis NATO), kuid rahuajal (ja tegelikult ka sõjaajal) oleks Läänemere-äärsetele riikidele rohkem kasu miinijahtijatest.
Balti mereväed
Ei loomulikult - nüüd meil on NATO ja NATO kaitseb ja teeb jne jne.A4 kirjutas:Ühest küljest oleks ju hea, kui võimaliku sõja puhuks on olemas ka natukene toekamad alused (aga milleks meile siis NATO), kuid rahuajal (ja tegelikult ka sõjaajal) oleks Läänemere-äärsetele riikidele rohkem kasu miinijahtijatest.
Tegelikult lugu ikka selles, et meil pole pappi ega julgust midagi kapitaalsemat (näit raketikaatrid) muretseda ja siis toodetakse kusagil instanstides mingit pseudoumbluud, et "polegi vaja" jms. Nõme on selline kuulutamine, kuid häbiväärsem selle tõsine uskumine.
Rebane ja hapud viinamarjad - absoluutselt.
Eesti uskumatu panus rahvusvahelisse miinitõrjesse?
NATO ei kaotaks midagi märkimisväärset, kui me miinitõrjes ei osaleks, sest tema riikide laevastikel oleks selleks nagunii piisavalt võimekust. Kuna aga väetitele baltalstele on vaja ka mingi ülesanne leida, et nad päris niisama ei passiks, siis lohutuseks miinitõrje. Oleks tõesti tegemist vorst-vorsti vastu lahendiga, peaks näiteks ristlema Baltikumis vastutasuks pidevasti ka mingi NATO meregrupeering nagu NATO lennukid õhuturbeks. Aga mingi mingi miinitõrje ei kaaluks üles lahingulaevade saatmisega vastamist.
Jutt, et Läänemeres on kõige enam kasu miinilaevadest, on umbes samaväärne jutuga, et kasutatud autot ostes on kõige tähtsamad korralikud rehvid! Eesti maapind on samuti lõhekkehasid tuubil täis, aga see ei tähenda, nagu meie kaitsevägi koosneks ainult demineerijatest. Ja NATO võiks meile konflikti korral samamoodi ning lõdva randmega miinijahtijaid saata, kui me temalt tõsisemaid sõjalaevu loodame abiks saada.
Huitav, miks venelaste, soomlaste jne laevastikud ei koosne enamuses miinipaatidest? Äkki peaks neile minema igaks juhuks ruttu ütlema, et nad on rumalad ja ei jaga matsu???
Kui siin vihjatakse naabrite laevastikele siis rootslaste laevastik suurelt jaolt miinilaevadest koosnebki.Hiljutises koondamis ning sulgemislaines olid miinitõrjedivisjonid ainsad mis puutumata jäid.Patrull-laevad ning raketikaatrid pandi seisma.Alles jäi küll ka paar korvetti(4 vist),loodetakse ka Visby peale aga seda ei ole veel korralikult käima saadud.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Rootsi ja Soome meresõja strateegiat ja vahendeid ei ole Eesti puhul arukas eeskujuks tuua, nende riikide rannik koosneb 20-50 km skääridest enne "mainlandini" jõudmist.
Eesti põhjarannik (Kroonlinna poolt) on kuni Harjumaani ilma saarteta, lage madalaveeline mererand pikkusega 150 km.
Samamoodi on lõunasuund (Kaliningradi poolt) Iklast kuni Pärnuni ca 60 km täiesti lage.
200 km miinidega kaitsta on selge utoopia. Selleks on vaja kümneid tuhandeid miine, mille paigaldamiseks kulub vähemalt kuu aega. Seda enam, et tõenäoline esmane ründevahend on suur õhkpadjal dessantlaev, millele pole ankrumiinidest ilmselt sooja ega külma, kuna ta vees ei istu.
Rootsi ja Eesti rannik on reljeefilt, hüdroloogialt ja ligipääsetavuselt täiesti erinevad nähtused, et Rootsis julgestada meredessanti, peavad kattelaevad sõitma skääride vahele, kus on sellised poolemiilised väinad ja kõrged graniitkaldad ning seal varitsevad rootslased. Seal on mõnus mingitest kuivamaakahuritest põmmutada otsesihtimisega miinide vahel ukerdava vaenlase pihta. Samuti on hoiatusaeg tunduvalt pigem, kuna kaugus on suurem.
Siiski on peale miinide ka Rootsi rannakaitses oluline osa lennukitel tiibrakettidega, samuti raketilaevadel - peale miinilaevade ning allveelaevade.
Grisha puhul (nagu üldisemalt vaestele riikidele kingitavate-poolmuidi müüdavate laevade puhul) on peale hetkel pardal oleva relvastuse ka oluline moderniseerimise võimalus. See eeldab harilikult kandejõudu, ruumi tekil/pealisehitustel, samuti laevakere teatud iseärasusi. Grisha puhul on shansid olemas teha sellest täisväärtuslik kerge raketilaev, asendades relvad moodsamatega, pannes korraliku sonari (keres koht on olemas) ja paigutades täiendavaid relvi (nt tiibraketid) ja korralikud radarid. Mereväes on ainuke laev, millega midagi teha saab -Pitka, kuid sellel on juba suurem ehitamine, kuna laeva kiirus on isegi tänapäeva mõistes liiga väike.
Vaesele riigile moderniseerimise alusena on vene sõjalaev täiesti normaalne alusmaterjal, kuivõrd need on arvestatud hiidraskele ja kohmakale vene elektroonikale (=palju ruumi ja kandevõimet) ning siiski soliidse kiirusega.
Tasub märkida, et Grisha-tüüpi laeva ökonoomne kiirus on 20-22 sõlme - see on suurem kui Pitka maksimaalkiirus.
Leedukatel on peamine probleem ilmselt tsirkus Kaliningradi suunal- territoriaalmere rikkumised, eelkõige allveelaevade poolt ja nende 20 aastat vanade mürisevate allveelaevade vastu on isegi vene sonar ja allveetõrjetorpeedod pardal täiesti piisav argument.
Et selline laev ei suuda toime tulla NATO õhurünnakuga on selge, aga peaks ka vaatama kes on tõenäoline vastane ja praegu ei ole selleks NATO Oliver Perry-klassi fregatid ega US Navy Hornetid nagu 1988, vaid BL vanad lennukid-laevad ja selleks on isegi vene relvasüsteem täiesti tugev argument.
Kui leedukate laevadel on venelased enne paremad "torud" maha keeranud, on iseasi. Kuigi ega hea tahtmise juures need puuduvad jupid kuskilt hankida pole nii suur probleem. Kas leedukatel see tahe on/oli või mitte, on iseasi. Vähemalt netis on kirjas Leedul Grisha III, see tähendab laeval ühe Osa-M (SA-6 Gecko) õhutõrje raketikompleksi, ühe 57 mm automaadi, ühe 6-raudse 30mm õhutõrjeautomaadi ning nelja 533 mm torpeedoaparaadi olemasolu.
Rootslased panid laevad seisma ilmselt rahalistel kaalutlustel, kuna suured sõjalaevad on kulukad - samas ei ole keegi seisma pannud ca 100 hävitaja kasutamist, mis on optimeeritud ka laevade ründamiseks tiibrakettidega ning mille tarvis on rootslastel sadu tiibrakette hoidlates.
Eesti põhjarannik (Kroonlinna poolt) on kuni Harjumaani ilma saarteta, lage madalaveeline mererand pikkusega 150 km.
Samamoodi on lõunasuund (Kaliningradi poolt) Iklast kuni Pärnuni ca 60 km täiesti lage.
200 km miinidega kaitsta on selge utoopia. Selleks on vaja kümneid tuhandeid miine, mille paigaldamiseks kulub vähemalt kuu aega. Seda enam, et tõenäoline esmane ründevahend on suur õhkpadjal dessantlaev, millele pole ankrumiinidest ilmselt sooja ega külma, kuna ta vees ei istu.
Rootsi ja Eesti rannik on reljeefilt, hüdroloogialt ja ligipääsetavuselt täiesti erinevad nähtused, et Rootsis julgestada meredessanti, peavad kattelaevad sõitma skääride vahele, kus on sellised poolemiilised väinad ja kõrged graniitkaldad ning seal varitsevad rootslased. Seal on mõnus mingitest kuivamaakahuritest põmmutada otsesihtimisega miinide vahel ukerdava vaenlase pihta. Samuti on hoiatusaeg tunduvalt pigem, kuna kaugus on suurem.
Siiski on peale miinide ka Rootsi rannakaitses oluline osa lennukitel tiibrakettidega, samuti raketilaevadel - peale miinilaevade ning allveelaevade.
Grisha puhul (nagu üldisemalt vaestele riikidele kingitavate-poolmuidi müüdavate laevade puhul) on peale hetkel pardal oleva relvastuse ka oluline moderniseerimise võimalus. See eeldab harilikult kandejõudu, ruumi tekil/pealisehitustel, samuti laevakere teatud iseärasusi. Grisha puhul on shansid olemas teha sellest täisväärtuslik kerge raketilaev, asendades relvad moodsamatega, pannes korraliku sonari (keres koht on olemas) ja paigutades täiendavaid relvi (nt tiibraketid) ja korralikud radarid. Mereväes on ainuke laev, millega midagi teha saab -Pitka, kuid sellel on juba suurem ehitamine, kuna laeva kiirus on isegi tänapäeva mõistes liiga väike.
Vaesele riigile moderniseerimise alusena on vene sõjalaev täiesti normaalne alusmaterjal, kuivõrd need on arvestatud hiidraskele ja kohmakale vene elektroonikale (=palju ruumi ja kandevõimet) ning siiski soliidse kiirusega.
Tasub märkida, et Grisha-tüüpi laeva ökonoomne kiirus on 20-22 sõlme - see on suurem kui Pitka maksimaalkiirus.
Leedukatel on peamine probleem ilmselt tsirkus Kaliningradi suunal- territoriaalmere rikkumised, eelkõige allveelaevade poolt ja nende 20 aastat vanade mürisevate allveelaevade vastu on isegi vene sonar ja allveetõrjetorpeedod pardal täiesti piisav argument.
Et selline laev ei suuda toime tulla NATO õhurünnakuga on selge, aga peaks ka vaatama kes on tõenäoline vastane ja praegu ei ole selleks NATO Oliver Perry-klassi fregatid ega US Navy Hornetid nagu 1988, vaid BL vanad lennukid-laevad ja selleks on isegi vene relvasüsteem täiesti tugev argument.
Kui leedukate laevadel on venelased enne paremad "torud" maha keeranud, on iseasi. Kuigi ega hea tahtmise juures need puuduvad jupid kuskilt hankida pole nii suur probleem. Kas leedukatel see tahe on/oli või mitte, on iseasi. Vähemalt netis on kirjas Leedul Grisha III, see tähendab laeval ühe Osa-M (SA-6 Gecko) õhutõrje raketikompleksi, ühe 57 mm automaadi, ühe 6-raudse 30mm õhutõrjeautomaadi ning nelja 533 mm torpeedoaparaadi olemasolu.
Rootslased panid laevad seisma ilmselt rahalistel kaalutlustel, kuna suured sõjalaevad on kulukad - samas ei ole keegi seisma pannud ca 100 hävitaja kasutamist, mis on optimeeritud ka laevade ründamiseks tiibrakettidega ning mille tarvis on rootslastel sadu tiibrakette hoidlates.
Viimati muutis Kapten Trumm, 15 Apr, 2006 16:52, muudetud 1 kord kokku.
-
Kuperjanov
- Liige
- Postitusi: 415
- Liitunud: 23 Veebr, 2006 15:02
- Kontakt:
Eesti merevägi võtab kasutusele Taani kuninglikult mereväelt saadud, 1977. aastal ehitatud tuukri- ja toetuslaeva Tasuja.
Tallinna Vanasadamas esmaspäeval aset leidval tseremoonial astub Eesti mereväe teenistusse Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud tuukri- ja toetuslaev Tasuja, teatas kaitsejõudude peastaap.
Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud ja samanimelisse klassi kuuluv sõjalaev asub Tasuja nime all täitma tuukri- ja toetuslaeva funktsiooni. Laeva saab kasutada ka väljaõppe otstarbeks.
"Tasuja saabumisega suureneb oluliselt meie võimekus toetada erinevaid miinitõrjeoperatsioone- ja õppuseid. Seni on see ülesanne olnud peaasjalikult Admiral Pitka kanda," ütles mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask. "Samuti võimaldab laev tõhustada miinituukrite tegevust," lisas Ivask.
Tasuja on ehitatud Taani Kuningriigis asuvas Svendborg Vaerft’i laevatehases 1977. aastal. Eesti lipp heisati laeval 12. aprillil Taanis, Fredrikshavni mereväebaasis.
Laev on terasest korpusega, pikkus 44,5, laius 9 ja süvis 2,9 meetrit. Veeväljasurve 577 tonni. Laeva meeskonna suuruseks on 27 mereväelast sh. 5 ohvitseri. Üldse on koikohti laevas 35-le inimesele. Laeva komandör on Saksamaal mereväeohvitserikoolituse saanud nooremleitnant Erkki Silm.
Lindormen-klassi laevad on algselt ehitatud miinide veeskamiseks. Taani kuninglik merevägi on neid perioodiliselt kasutanud ka staabi- ja toetuslaevana NATO miinitõrjeeskaadris, kuhu äsja kuulus ka Admiral Pitka. Laeval on head meresõiduomadused ja operatiivvõimekus, mis võimaldab teda kasutada kuni 6-liikmelise staabi platvormina.
Lisaks on pardal kaks töökoda, puurmasinad ja treipingid, vajadusel saab sisustada tuukritöökoja. Laeval on ka teistele laevadele kütuse andmise võimalus.
Ennesõja-aegne Tasuja, mille järgi praegune laev oma nime on saanud, oli jäälõhkuja-puksiir, mida tolleaegsed Eesti merejõud kasutasid suurtükilaevana. Laev oli ehitatud 1910.a Crichtoni tehases Peterburis. Laeval oli pikkust 47,2 m, laiust 10,3 m ja süvis 5,2 m, veeväljasurve sõjalaevana 753 t, kiirus 12 sõlme.
1. aprillil 1919.a saadi venelastelt vahepeal sakslaste kätte langenud laev Liepajast inglaste abiga kätte, määrati Eesti merejõududele, relvastati suurtükkidega ja hakati kasutama suurtükilaevana. 20. juunil 1919.a pandi uueks nimeks Tasuja. Sama aasta novembrist jätkas teenistust jäälõhkujana.
Tallinna Vanasadamas toimuval tseremoonial osalevad Vabariigi President Arnold Rüütel, kaitseminister Jürgen Ligi, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ja Taani
suursaadik Eestis Kirsten Geelan.
Tallinna Vanasadamas esmaspäeval aset leidval tseremoonial astub Eesti mereväe teenistusse Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud tuukri- ja toetuslaev Tasuja, teatas kaitsejõudude peastaap.
Taani kuninglikus mereväes Lindormeni nime kandnud ja samanimelisse klassi kuuluv sõjalaev asub Tasuja nime all täitma tuukri- ja toetuslaeva funktsiooni. Laeva saab kasutada ka väljaõppe otstarbeks.
"Tasuja saabumisega suureneb oluliselt meie võimekus toetada erinevaid miinitõrjeoperatsioone- ja õppuseid. Seni on see ülesanne olnud peaasjalikult Admiral Pitka kanda," ütles mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask. "Samuti võimaldab laev tõhustada miinituukrite tegevust," lisas Ivask.
Tasuja on ehitatud Taani Kuningriigis asuvas Svendborg Vaerft’i laevatehases 1977. aastal. Eesti lipp heisati laeval 12. aprillil Taanis, Fredrikshavni mereväebaasis.
Laev on terasest korpusega, pikkus 44,5, laius 9 ja süvis 2,9 meetrit. Veeväljasurve 577 tonni. Laeva meeskonna suuruseks on 27 mereväelast sh. 5 ohvitseri. Üldse on koikohti laevas 35-le inimesele. Laeva komandör on Saksamaal mereväeohvitserikoolituse saanud nooremleitnant Erkki Silm.
Lindormen-klassi laevad on algselt ehitatud miinide veeskamiseks. Taani kuninglik merevägi on neid perioodiliselt kasutanud ka staabi- ja toetuslaevana NATO miinitõrjeeskaadris, kuhu äsja kuulus ka Admiral Pitka. Laeval on head meresõiduomadused ja operatiivvõimekus, mis võimaldab teda kasutada kuni 6-liikmelise staabi platvormina.
Lisaks on pardal kaks töökoda, puurmasinad ja treipingid, vajadusel saab sisustada tuukritöökoja. Laeval on ka teistele laevadele kütuse andmise võimalus.
Ennesõja-aegne Tasuja, mille järgi praegune laev oma nime on saanud, oli jäälõhkuja-puksiir, mida tolleaegsed Eesti merejõud kasutasid suurtükilaevana. Laev oli ehitatud 1910.a Crichtoni tehases Peterburis. Laeval oli pikkust 47,2 m, laiust 10,3 m ja süvis 5,2 m, veeväljasurve sõjalaevana 753 t, kiirus 12 sõlme.
1. aprillil 1919.a saadi venelastelt vahepeal sakslaste kätte langenud laev Liepajast inglaste abiga kätte, määrati Eesti merejõududele, relvastati suurtükkidega ja hakati kasutama suurtükilaevana. 20. juunil 1919.a pandi uueks nimeks Tasuja. Sama aasta novembrist jätkas teenistust jäälõhkujana.
Tallinna Vanasadamas toimuval tseremoonial osalevad Vabariigi President Arnold Rüütel, kaitseminister Jürgen Ligi, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kaitseväe juhataja kohustes brigaadikindral Alar Laneman ja Taani
suursaadik Eestis Kirsten Geelan.
Rootsi puhul võib skääridest rääkida ainult idakaldal,läänekallas ja ka lõunaosa on ikka suhtkoht skäärivaba.
Suuri sõjalaevu pole rootslastel juba ammu,seisma pandud laevad üsna väiksed tegelikult.Ja võin öelda,et lennuväge tabas hiljutine koondamine kõige enam,rootslastel kaks lennukit õhus ainult 6-8 tundi päevas.
2000 sai ise seal sõjakool lõpetatud,nii,et ühtteist ikka tean.
Suuri sõjalaevu pole rootslastel juba ammu,seisma pandud laevad üsna väiksed tegelikult.Ja võin öelda,et lennuväge tabas hiljutine koondamine kõige enam,rootslastel kaks lennukit õhus ainult 6-8 tundi päevas.
2000 sai ise seal sõjakool lõpetatud,nii,et ühtteist ikka tean.
-
liivhillar
- Uudistaja
- Postitusi: 29
- Liitunud: 20 Juun, 2005 12:33
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Rootsi relvastuses on kokku 9 hävitajaeskadrilli (sadakond masinat) ja sellest tasemest keegi alla ei võta. Vähendamine toimus ka muuseas seoses Viggenilt Gripenile üleminekul, kuna viimane on oluliselt toimekam lennumasin, siis pole samasuguste ülesannete täitmiseks neid enam niipalju tarvis.
Kogu Rootsi hävitajate jõud on võimalik saata 2 RBS-15F tiibraketti pardal suvalist laevastikku ründama.
See tähendab, et rootslased on igal ajahetkel võimelised vähemalt 100 tiibraketiga igale merel toimuvale üritusele rünnaku korraldama, lennuki ja rakettide lennukaugus on piisav terves Läänemeres tegutsemiseks, Kroonlinn ja Kaliningrad kaasa arvatud. Raketi lennukaugus on 200 km, st et lasta saab väljaspool laeva õhukaitse laskeulatust ning rannale liginevaid laevu saab rünnata varjates end reljeefi taha.
Sellele lisanduvad ka maismaal paiknevad tiibraketid, laevadelt ja allveelaevadelt lastavad muud "üllatused". Praeguse Balti laevastiku ees on Rootsi rand praktiliselt suletud ka üldse ilma sõjalaevadeta ja ilma miinideta. Neil on ikkagi sadu moodsaid rakettrelvi, korralik radarikate ja warplan nende kasutamiseks.
Veel enam, veel paar aastat tagasi tegutsesid Dasa ja Bofors aktiivselt uue tiibraketi väljatöötamiseks, mis olevat lausa 350 km lennukauguse ja 500 kg lõhkepeaga ning see peaks asendama senised.
Lennukitelt lastavate tiibrakettidega on see paha lugu, et puuduvad vastumeetmed sellise asja ärahoidmiseks, välja arvatud kogu lennuväe hävitamine. Arvestades rootslaste lennuväe sõjaaja plaane, kus lennukid on peidetud metsa ja stardivad maanteedelt + muu õhukaitse juurde, on see suhteliselt keerukas üritus ka 80ndate keskpaiga N.Liidule, rääkimata praegustest vene õhujõududest.
Tiibrakettidega lennuki rünnaku tagasilöömine on märksa keerukam kui laeva tagasilöömine.
Mis puudutab laevu, siis see miinivärk on arusaadav ja midagi tuleb enese eksistentsi õigustuseks ka teha. Samas tasuks ikka hoolega mõelda, kuidas kavatsetakse turvata nt sõjaoludes strateegilisi sadamaid vaenlase lennuväe ja laevastiku tegevuse eest. Selleks on kogu meie laevastik kaunis kasutu, praegused laevad ei suuda isegi enda eest seista, rääkimata millegi kaitsmisest. Miine siia ilmselt esmase asjana panema ei tulda.
Leedukate laevad vähemalt teoreetiliselt suudavad, kas neil kõik selle klassi laevadel ette nähtud relvad peal ja korras on, ei tea. Lihtsalt peale abilaevade ja traalerite on ka muid laevu tarvis.
Kokkuvõttes on Eestil vaja endale osta vähemalt 5 osaliselt unifitseeritud raketisüsteemi
1. Harpoon, RBS-15 vms õhk-laev, laev-laev ja maa-laev - rannakaitseks eesmärgiga hävitada ründavaid laevu rannast eemal, sh dessantaluseid enne dessandi maandamise algust.
2. AMRAAM/SLAMRAAM keskmaa õhukaitseks, esimene lennukitelt, teine maapinnalt
3. Sidewinder/ASRAAM lähimaa enesekaitseks lennukitele ja kopteritele.
4. TOW/Hellfire (võib-olla saab ka Milani selleks seada??) - tankitõrjeks nii sõidukitel kui kopteritel.
5. Stinger vms - jalaväeüksuste, väikeste laevade ja kergete kopterite enesekaitseks.
Kogu Rootsi hävitajate jõud on võimalik saata 2 RBS-15F tiibraketti pardal suvalist laevastikku ründama.
See tähendab, et rootslased on igal ajahetkel võimelised vähemalt 100 tiibraketiga igale merel toimuvale üritusele rünnaku korraldama, lennuki ja rakettide lennukaugus on piisav terves Läänemeres tegutsemiseks, Kroonlinn ja Kaliningrad kaasa arvatud. Raketi lennukaugus on 200 km, st et lasta saab väljaspool laeva õhukaitse laskeulatust ning rannale liginevaid laevu saab rünnata varjates end reljeefi taha.
Sellele lisanduvad ka maismaal paiknevad tiibraketid, laevadelt ja allveelaevadelt lastavad muud "üllatused". Praeguse Balti laevastiku ees on Rootsi rand praktiliselt suletud ka üldse ilma sõjalaevadeta ja ilma miinideta. Neil on ikkagi sadu moodsaid rakettrelvi, korralik radarikate ja warplan nende kasutamiseks.
Veel enam, veel paar aastat tagasi tegutsesid Dasa ja Bofors aktiivselt uue tiibraketi väljatöötamiseks, mis olevat lausa 350 km lennukauguse ja 500 kg lõhkepeaga ning see peaks asendama senised.
Lennukitelt lastavate tiibrakettidega on see paha lugu, et puuduvad vastumeetmed sellise asja ärahoidmiseks, välja arvatud kogu lennuväe hävitamine. Arvestades rootslaste lennuväe sõjaaja plaane, kus lennukid on peidetud metsa ja stardivad maanteedelt + muu õhukaitse juurde, on see suhteliselt keerukas üritus ka 80ndate keskpaiga N.Liidule, rääkimata praegustest vene õhujõududest.
Tiibrakettidega lennuki rünnaku tagasilöömine on märksa keerukam kui laeva tagasilöömine.
Mis puudutab laevu, siis see miinivärk on arusaadav ja midagi tuleb enese eksistentsi õigustuseks ka teha. Samas tasuks ikka hoolega mõelda, kuidas kavatsetakse turvata nt sõjaoludes strateegilisi sadamaid vaenlase lennuväe ja laevastiku tegevuse eest. Selleks on kogu meie laevastik kaunis kasutu, praegused laevad ei suuda isegi enda eest seista, rääkimata millegi kaitsmisest. Miine siia ilmselt esmase asjana panema ei tulda.
Leedukate laevad vähemalt teoreetiliselt suudavad, kas neil kõik selle klassi laevadel ette nähtud relvad peal ja korras on, ei tea. Lihtsalt peale abilaevade ja traalerite on ka muid laevu tarvis.
Kokkuvõttes on Eestil vaja endale osta vähemalt 5 osaliselt unifitseeritud raketisüsteemi
1. Harpoon, RBS-15 vms õhk-laev, laev-laev ja maa-laev - rannakaitseks eesmärgiga hävitada ründavaid laevu rannast eemal, sh dessantaluseid enne dessandi maandamise algust.
2. AMRAAM/SLAMRAAM keskmaa õhukaitseks, esimene lennukitelt, teine maapinnalt
3. Sidewinder/ASRAAM lähimaa enesekaitseks lennukitele ja kopteritele.
4. TOW/Hellfire (võib-olla saab ka Milani selleks seada??) - tankitõrjeks nii sõidukitel kui kopteritel.
5. Stinger vms - jalaväeüksuste, väikeste laevade ja kergete kopterite enesekaitseks.
Nõukogude Armeel oli vastumeede välja töötatud.Kapten Trumm kirjutas: Lennukitelt lastavate tiibrakettidega on see paha lugu, et puuduvad vastumeetmed sellise asja ärahoidmiseks, välja arvatud kogu lennuväe hävitamine.
GRU oli välja uurinud Rootsi sõjaväelendurite kodused aadressid ja konflikti alguses oleks nad tapetud oma kodudes spetsnazi killerite poolt.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Nagu näitasid hiljutised sündmused ühes Moskva teatris ja Beslanis, on spetsnaazil suuri probleeme kümnekonna tsetsheeni käesti pantvangide vabastamisega nii, et sadu tsiviilohvreid ei teki.
Kujutan seda operatsiooni elavalt ette, kuidas rootsi keelt mitteoskavad spetsnaazovetsid mööda Rootsit neid lendureid taga ajavad.
Ega sellise tapmisega lennuväge ei hävita, esiteks on mingi kogus lendureid alati lennuväljal, kõik pole kodus, lisaks on olemas nimekiri reservlenduritest (kes erru arvatud, kuid reservistina arvel) jne jne. Lisaks ei hakka sõjad niiväga ootamatult ja ilmselt on päeval X kõik Gripenid ja lendurid baseerumiskohatest kuhugi haihtunud.
Ühesõnaga, see pole nii lihtne kui alguses paistab. Lisaks on kaitsesüsteemid vähemalt ühekordselt dubleeritud - õhukaitset teevad lisaks lennukitele ja raketikompleksid, rannakaitset mobiilsed raketipatareid, peal- ja allveelaevad, miinid, rannapatareid jne jne jne.
Lisaks on skandinaavlased meistrid kõike graniiti peitma, häire saanud komandokeskused ja muud elutähtsad kohad on kuskilt 50 meetri sügavuselt võimalik kätte saada ainult aatomiga, kergesti relvastatud luureüksus ei tee seal midagi.
Kujutan seda operatsiooni elavalt ette, kuidas rootsi keelt mitteoskavad spetsnaazovetsid mööda Rootsit neid lendureid taga ajavad.
Ega sellise tapmisega lennuväge ei hävita, esiteks on mingi kogus lendureid alati lennuväljal, kõik pole kodus, lisaks on olemas nimekiri reservlenduritest (kes erru arvatud, kuid reservistina arvel) jne jne. Lisaks ei hakka sõjad niiväga ootamatult ja ilmselt on päeval X kõik Gripenid ja lendurid baseerumiskohatest kuhugi haihtunud.
Ühesõnaga, see pole nii lihtne kui alguses paistab. Lisaks on kaitsesüsteemid vähemalt ühekordselt dubleeritud - õhukaitset teevad lisaks lennukitele ja raketikompleksid, rannakaitset mobiilsed raketipatareid, peal- ja allveelaevad, miinid, rannapatareid jne jne jne.
Lisaks on skandinaavlased meistrid kõike graniiti peitma, häire saanud komandokeskused ja muud elutähtsad kohad on kuskilt 50 meetri sügavuselt võimalik kätte saada ainult aatomiga, kergesti relvastatud luureüksus ei tee seal midagi.
-
Rebasepoeg
- Liige
- Postitusi: 156
- Liitunud: 06 Jaan, 2006 20:59
- Kontakt:
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Samas on tehnika hulk vaatamata selle niisama vedelemisele siiski kaunis muljetavaldav, Balti laevastikus on siiski veel ca 100 erinevat laeva, mis veepeal püsivad ja teist samapalju lahingulennukeid.
Samal ajal läheneb Venemaa hetkele, kus vene ajal valmis tehtud asjad laevadest aatomielektrijaamadeni hakkavad järjest otsa lõppema. Uusi tuleb peale liiga vähe, et olukorda muuta.
Kui mäletame Putini tulekut, siis see toimus kaunis üleöö ja Lääs tardus ehmatusest.
Teelahe, kus tuleb valida impeeriumi või väikese-sõbraliku Russia vahel on jõudnud kaunis ligidale.
Eliitvägesid nagu õhudessant ja merejalavägi, hoitakse relvis viimse võimaluseni, kuna need on praegu vähesed lahinguvõimelised väed üldse. Seda tasub alati meeles pidada, dessantlaevu hoitakse korras kauem kui muid sõjalaevu. See, et Kroonlinnas ristlejad roostetavad, ei tähenda, et poleks dessantlaevu ja kergeid sõjalaevu nende katteks.
Samal ajal läheneb Venemaa hetkele, kus vene ajal valmis tehtud asjad laevadest aatomielektrijaamadeni hakkavad järjest otsa lõppema. Uusi tuleb peale liiga vähe, et olukorda muuta.
Kui mäletame Putini tulekut, siis see toimus kaunis üleöö ja Lääs tardus ehmatusest.
Teelahe, kus tuleb valida impeeriumi või väikese-sõbraliku Russia vahel on jõudnud kaunis ligidale.
Eliitvägesid nagu õhudessant ja merejalavägi, hoitakse relvis viimse võimaluseni, kuna need on praegu vähesed lahinguvõimelised väed üldse. Seda tasub alati meeles pidada, dessantlaevu hoitakse korras kauem kui muid sõjalaevu. See, et Kroonlinnas ristlejad roostetavad, ei tähenda, et poleks dessantlaevu ja kergeid sõjalaevu nende katteks.
Potentsiaalse vastase alahindamine.Ei usu, et säärastes olukordades ka lääne üksused oleks midagi paremini teinud.Õigemini, näide on ju täiesti olemas-Waco.Kus ameeriklaste käsi käis sama kehvasti.Nagu näitasid hiljutised sündmused ühes Moskva teatris ja Beslanis, on spetsnaazil suuri probleeme kümnekonna tsetsheeni käesti pantvangide vabastamisega nii, et sadu tsiviilohvreid ei teki.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ülehinnata ja liigselt asja müstifitseerida pole ka tarvis. Vene dessant- ja muude eliitvägede sooritus viimase kahekümne aasta jooksul on praktikas olnud oluliselt lahjem kui need müüdid "pihkva dessant tapab nagunii kõik kohe ära" - neid tuleb respekteerida ja nendega arvestada, mitte paaniliselt karta või kohe enda kaotust tunnistada.
Hirmul on suured silmad, eriti kui ise täpsellt ei tea.
Nende spetsnazi üksuste ainuke põhiline relv on üllatus. Kui üllatust pole, siis üks luurerood on isegi praeguses relvis EKJ jalaväekompanii vastu kaunis surnud liha, rääkimata Scoutspataljonist, mis sõjaajal Tallinnas olulisi objekte valvama hakkab.
Et kuskil suurlinnas lastakse vähem kui kümne pantvangivõtja vastu majja mürkgaasi, mille tagajärjel hukkuvad ja sandistuvad sajad inimesed, on lääneriikides mõeldamatu.
Sellise jama eest, mis toimus Beslanis hoone ründamisel, oleks EKJ tavalise jalaväeosa linnalahingu õppusel kogu rühm nädal aega pumpasid teinud. Igasugune taktika ja luure vastase kohta puudus täielikult, lihtsalt vennad otsustasid tulistama hakata ilma käsuta ja seepeale lasti maja õhku (võimalik, et mõni ründaja jooksis miinitraadi otsa).
Vene eriüksuste taktika näiteks lennukikaaperdajate vastu on kogu aeg olnud tormijooks ja lennukis olijate tulistamine vahet tegemata.
Linnalahingu taktika on EKV-s isegi tavalises jalaväeosas väga hea.
Meie probleem sõbrad, on komme kaotada lahinguid juba enne selle algust
Hirmul on suured silmad, eriti kui ise täpsellt ei tea.
Nende spetsnazi üksuste ainuke põhiline relv on üllatus. Kui üllatust pole, siis üks luurerood on isegi praeguses relvis EKJ jalaväekompanii vastu kaunis surnud liha, rääkimata Scoutspataljonist, mis sõjaajal Tallinnas olulisi objekte valvama hakkab.
Et kuskil suurlinnas lastakse vähem kui kümne pantvangivõtja vastu majja mürkgaasi, mille tagajärjel hukkuvad ja sandistuvad sajad inimesed, on lääneriikides mõeldamatu.
Sellise jama eest, mis toimus Beslanis hoone ründamisel, oleks EKJ tavalise jalaväeosa linnalahingu õppusel kogu rühm nädal aega pumpasid teinud. Igasugune taktika ja luure vastase kohta puudus täielikult, lihtsalt vennad otsustasid tulistama hakata ilma käsuta ja seepeale lasti maja õhku (võimalik, et mõni ründaja jooksis miinitraadi otsa).
Vene eriüksuste taktika näiteks lennukikaaperdajate vastu on kogu aeg olnud tormijooks ja lennukis olijate tulistamine vahet tegemata.
Linnalahingu taktika on EKV-s isegi tavalises jalaväeosas väga hea.
Meie probleem sõbrad, on komme kaotada lahinguid juba enne selle algust
Ei müstifitseeri, ega karda.Lihtsalt jutt stiilis "Vaata kui kehvasti nad seda tegid" ei vii kuhugi, ega ei ole mingi tegevuse analüüs.Pigem parastav virin.Eestis, üldiselt üsna ohutus kohas, tehtud analüüsid ei näita midagi.Selleks, et näha kui hea EKJ oleks, peab EKJ viibima samalaadses olukorras.
Nii Moskva kui Beslani pantvangikriisid olid maailmas üsna ainulaatsed (võeti pantvangi suur hulk inimesi, ja nende vabastamiseks ei nõutud raha).
Lõpetuseks sobib vast lause, mis öeldi USA ajalehe kommentaaride küljel Beslani kohta parastavalt kommenteerijatele:"Tehke ise paremini või olge vait"
Nii Moskva kui Beslani pantvangikriisid olid maailmas üsna ainulaatsed (võeti pantvangi suur hulk inimesi, ja nende vabastamiseks ei nõutud raha).
Lõpetuseks sobib vast lause, mis öeldi USA ajalehe kommentaaride küljel Beslani kohta parastavalt kommenteerijatele:"Tehke ise paremini või olge vait"
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist