NATO artikkel 5
Re: NATO artikkel 5
Neid pole minu igapäevast Pirita teed mööda kulgemise tähelepanekul kahel viimasel suvel millegipärast siiakanti ka juhtunud, enne seda olid nädal-kaks suve jooksul ikka lahel.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: NATO artikkel 5
Ehk seetõttu, et tollal oli see "lähim" USA soomustehnika siin piirkonnas, nüüd ladustatakse üht-teist juba maismaal.Lemet kirjutas:Neid pole minu igapäevast Pirita teed mööda kulgemise tähelepanekul kahel viimasel suvel millegipärast siiakanti ka juhtunud, enne seda olid nädal-kaks suve jooksul ikka lahel.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO artikkel 5
Abramsid näikse olevat kasutusele võtnud reaktiivsoomuse (laeva lastiruumis teise viiru parempoolsem tank).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: NATO artikkel 5
Võib ju olla, aga ma siiski kahtlen üpris kõvasti selles, et praegu või ka aasta-kaks tagasi siin midagi võrdväärset ladustatud on. Ikka päris suured laevad olid.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO artikkel 5
Selline varustuslaev peaks sisaldama tavaliselt ühe merejalaväepataljoni kraami tankidest padruniteni.
Isikkoosseis tuuakse vajadusel lennukitega (ja reisilennukid) järgi.
Ise küsimus on muidugi sellise laeva hukukindlus sõjalaevadeta, tegu ikkagi põhimõtteliselt relvastamata kaubalaevaga, mis siin ankrus seisab.
Tiibrakettidega merelennuväele tehniliselt polügoonimärklaud - kogu heidutus koosneb hirmust, et kesse USA asju lasta ikka julgeb.
Taolised lennumasinad vuravad 20 km eemalt rutiinselt läbi.
Mõne meie sõjaväelennuvälja angaaridesse ladustatud tankidele teeks täna rohkem panuseid.
Isikkoosseis tuuakse vajadusel lennukitega (ja reisilennukid) järgi.
Ise küsimus on muidugi sellise laeva hukukindlus sõjalaevadeta, tegu ikkagi põhimõtteliselt relvastamata kaubalaevaga, mis siin ankrus seisab.
Tiibrakettidega merelennuväele tehniliselt polügoonimärklaud - kogu heidutus koosneb hirmust, et kesse USA asju lasta ikka julgeb.
Taolised lennumasinad vuravad 20 km eemalt rutiinselt läbi.
Mõne meie sõjaväelennuvälja angaaridesse ladustatud tankidele teeks täna rohkem panuseid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: NATO artikkel 5
Olenevalt laevadest, peaks 4-6 forsseerimisüksuste laevas kokku kraami olema merejalaväe brigaadile + lisapersonal (õhk, meditsiin, logistika jne), hinnaguliselt 16 000 inimesele. Kokku on neil kaks sellist eskaadrit. Neist laevadest tavaliselt ilma suure hädavajaduseta midagi kaldale ei tõsteta. On konkreetselt kaks eskaadrit, mis on pidevas valmiskolekus ühte brigaadi koos toetusüksustega kogu tehnika ja relvastusega toetama.
Lisaks on neil veel 5 - 6 nn laolaeva (just neid olemegi me siin reidil näinud), kus on sees lihtsalt põhiline tehnika - tankid, toetusüksuste tehnika, soomukid. Paaris laevas on ainult laskemoon. Need ei ole minu teada küll pataljoni või mingi muu taktikalise üksuse põhiselt formeeritud. Nii palju kui kraami läheb, nii palju ka pannakase. Mingi loogika kindlasti eksisteerib. Et ühes pole ainult tankid ja teises soomukid vmt.
Pluss veel mingi kogus laevu, kus sees ettevalmistuse-, logistika-, luure- ja väiksemat sorti muu tehnika, mida ühes või teises kohas kähku vajatakse.
Lisaks on neil veel 5 - 6 nn laolaeva (just neid olemegi me siin reidil näinud), kus on sees lihtsalt põhiline tehnika - tankid, toetusüksuste tehnika, soomukid. Paaris laevas on ainult laskemoon. Need ei ole minu teada küll pataljoni või mingi muu taktikalise üksuse põhiselt formeeritud. Nii palju kui kraami läheb, nii palju ka pannakase. Mingi loogika kindlasti eksisteerib. Et ühes pole ainult tankid ja teises soomukid vmt.
Pluss veel mingi kogus laevu, kus sees ettevalmistuse-, logistika-, luure- ja väiksemat sorti muu tehnika, mida ühes või teises kohas kähku vajatakse.
Viimati muutis Yks, 09 Jaan, 2017 9:39, muudetud 1 kord kokku.
Re: NATO artikkel 5
Kunagi jäi meelde ajakirjandusest, et selliseid varustuslaevu (mis ka Eestit külastanud) on USA'l siiski 30 ringis maailmavetes ringi vuramas. Piltidel olen kunagi näinud ka erinevaid koptereid.
Re: NATO artikkel 5
Tänase seisuga väidetavalt on 49 laeva (strateegiline mereveo koondis), aga nad ei ole lihtsalt üks laev varustusega, vaid erinevatel gruppidel on erinevad ülesanded, mistõttu laevad komplekteeritakse vastava ülesande põhiselt.
Eelpositsioneerimisega on seotud täna 25 laeva, mis jagunevad kolme erineva sisuga grupi vahel:
http://www.msc.navy.mil/pm3/
Üldse on MSC (sõjaväe mereveo talitus) alluvuses või teenistuses avalikustamisele mitte kuuluv ports US valitsusele ja erasektorisse kuuluvaid laevu. Kusjuures kohati teenindavad seda talitust ka tavalised liiniveo laevad (näiteks sama ARC, mille kohta eelpool on ka pildimaterjal), läbi kaitseministeeriumi lepinguliste agentide, tehes seda kas täielikult kogu kapasiteediga või ainult osaliselt. Konteinerveolaevad. Ro-Ro. Puistelaevad.
Eelpositsioneerimisega on seotud täna 25 laeva, mis jagunevad kolme erineva sisuga grupi vahel:
http://www.msc.navy.mil/pm3/
Üldse on MSC (sõjaväe mereveo talitus) alluvuses või teenistuses avalikustamisele mitte kuuluv ports US valitsusele ja erasektorisse kuuluvaid laevu. Kusjuures kohati teenindavad seda talitust ka tavalised liiniveo laevad (näiteks sama ARC, mille kohta eelpool on ka pildimaterjal), läbi kaitseministeeriumi lepinguliste agentide, tehes seda kas täielikult kogu kapasiteediga või ainult osaliselt. Konteinerveolaevad. Ro-Ro. Puistelaevad.
Viimati muutis Yks, 09 Jaan, 2017 9:46, muudetud 1 kord kokku.
Re: NATO artikkel 5
Ei ole. Kui veidi täpsemalt vaadata, märkab et tegu on torni esiküljega, ning sealt puudub kahur.Kapten Trumm kirjutas:Abramsid näikse olevat kasutusele võtnud reaktiivsoomuse (laeva lastiruumis teise viiru parempoolsem tank).
Tegu on on M1 assault breacher vehicle'ga

Mälu järgi käis see masin ka siit foorumist läbi, seoses meie Afganistaani missiooniga kus see aitas Helmandis (oli vist Now Sad'is?) teid IED väljadesse sisse tekitada.
Vot selliste lintlaenguteda nagu siin videos:
https://www.youtube.com/watch?v=ffee-g8IMIs
Re: NATO artikkel 5
Abramsil on reaktiivsoomus olemas, lisati see linnalahingute jaoks, aga mitte kõikidele tankidele
https://en.wikipedia.org/wiki/M1_Abrams ... rvival_Kit

https://en.wikipedia.org/wiki/M1_Abrams ... rvival_Kit

Re: NATO artikkel 5
Ahjaa, seda tahtsin ka täpsustada, et TUSK linnalahingu versioonis on see juba ammu olemas, kuid põhiliselt just kere külgede pealt kaitsmiseks, mitte tornis.alari kirjutas:Abramsil on reaktiivsoomus olemas, lisati see linnalahingute jaoks, aga mitte kõikidele tankidele
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO artikkel 5
Sellised laevad seilavad ikka seal, kus pole vastase rünnaku ohtu. Taolise suurusega laeva tühjakslaadimiseks kulub omajagu aega ning sadamkaide vastuvõtuvõime on piiratud.Kunagi jäi meelde ajakirjandusest, et selliseid varustuslaevu (mis ka Eestit külastanud) on USA'l siiski 30 ringis maailmavetes ringi vuramas. Piltidel olen kunagi näinud ka erinevaid koptereid.
Parem oleks, kui vastav tavaar on juba kuival maal, üks riskikoht vähem.
Lemet, tulles tagasi eelpaigutuslaevade kadumise juurde siinkandis - mis relvasid demoti Süürias, mida sai Kaspialt lasta Süüriasse ja kuidas see mõjutaks taolise eelpaigutusstrateegia hukukindlust?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: NATO artikkel 5
Tänagi seilavad mõned laevad või lausa eskaader kohtades, kuhu ulatub kas Hiina või India või Iraani või isegi Pakistani keskmaa võimekus... S.o. Guami, Saipan või Diego Garcia. Rääkimata Jaapani vetest või Inda ookeani põhja osast.
Vahemeres olevad laevad ei ole kuuldavasti ka peale Süüria intsidenti kohta vahetanud. Kuigi nüüd ohustavad neid teoreetiliselt peale Iraani Shahabide ju ka venelaste raketid.
Põhimõtteliselt pole täna raketiteadus võtta MarineTraffic või VesselFinder ette ja vaadata kus üks või teine eelpositsioneerimise varustusega laev asub. Samas, näete minuarust ainult nö mitte kuumi laevu ehk neid mis kuskil USA või Vaikse ookeani sadamas. Teistega tuleb mingi blokk ette
Pakun, et USNS Watkins ja USNS Soderman on hetkel "valves", kuid kus ei suuda tuvastada.
http://www.marinetraffic.com/photos/of/ ... :338815000
Versus USAs kodus olev USNS Charlton:
https://www.vesselfinder.com/?imo=9231664
Vahemeres olevad laevad ei ole kuuldavasti ka peale Süüria intsidenti kohta vahetanud. Kuigi nüüd ohustavad neid teoreetiliselt peale Iraani Shahabide ju ka venelaste raketid.
Põhimõtteliselt pole täna raketiteadus võtta MarineTraffic või VesselFinder ette ja vaadata kus üks või teine eelpositsioneerimise varustusega laev asub. Samas, näete minuarust ainult nö mitte kuumi laevu ehk neid mis kuskil USA või Vaikse ookeani sadamas. Teistega tuleb mingi blokk ette

http://www.marinetraffic.com/photos/of/ ... :338815000
Versus USAs kodus olev USNS Charlton:
https://www.vesselfinder.com/?imo=9231664
Viimati muutis Yks, 09 Jaan, 2017 11:58, muudetud 1 kord kokku.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: NATO artikkel 5
Pääsküla ja Saue vahel taevas käib praegu midagi õhulahingu taolist, kuna aktsioon on pilvedest kõrgemal, siis kahjuks pole näha midagi. Müra möödumise kiiruse ja intensiivuse järgi võib lausa tajuda siniseid tulesabasid ja 9G pöördeid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: NATO artikkel 5
Briti peaminister Theresa May rääkis Eesti ja Läti kaitsmisest: britid tulevad appi, USA samuti
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=76848708
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=76848708
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: HotelVictor ja 3 külalist