Kapten Trumm kirjutas:Probleem on selles, et te üritasite võimsama vastase vastu kasutada sümmeetrilisi võitlusmeetodeid.
Sellisel juhul ongi teie häving vältimatu. Teiseks ei ole kirjas (äkki tegite), et panite vastase dilemma ette.
See tähendab vastasele vastuoluliste piirangute seadmist, näiteks Kusti ja roomikuvastaste miinide kooskasutamist. Ka pettemiiniväli (kaevejäljed teel).
Üks nõuab kiiret sõitu ja teine nõuab ettevaatlikku kohmitsemist.
Assümmeetria oleks antud juhul hulga odavate soojuspeibutite kasutamine, millega koormatakse masina vaatlusvõime (ja inimeste piiratud tähelepanuvõime) lootusetult üle.
Kui neid 2 asja pole, ongi võimalik ainult varitsusest kasutamine ja seda ka mitte alati.
Minu kirjeldatud seik oli väljavõte laiemast situatsioonist kirjeldamaks eelpool kõneaineks tulud seisu: CV-90 vs. kergejalaväe TT. Soojuspildi täisjoonistamist segas rahuajast tulenev piirang kodumaist loodust säästa.
Suuremas pildis oli kõikvõimalikku asümmeetriat omajagu ja tõkke taha seisma pandud võimsam vastane sai päeva lõpuks lakki.
Akf metsatalust tegelikult helistas mulle enne postitamist ja seletas asja ära. Võimalik, et nad oleks õhudessandist ka ilma tankideta jagu saanud, aga meredessant jäeti tõenäoliselt katki just seetõttu, et tankid välja ilmusid.
Kriku kirjutas:Akf metsatalust tegelikult helistas mulle enne postitamist ja seletas asja ära. Võimalik, et nad oleks õhudessandist ka ilma tankideta jagu saanud, aga meredessant jäeti tõenäoliselt katki just seetõttu, et tankid välja ilmusid.
..omast arust ma vastasin selle küse sulle ju ka ära
Kui on ohtlik situatsioon, mille lahendamisele võivad hästi kaasa aidata tankid (ja ülema käsutuses on tanke), siis saadetakse tankid. Ning olukorra eduka lahendamise tõenäosus on tänu tankidele SUUREM.
Kui samas situatsioonis ülemal tanke ei ole (aga on CVd), siis järelikult saadetakse CVd. Aga olukorra eduka lahendamise tõenäosus on sedavõrra VÄIKSEM.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
On näha, et makaronide riputustöö CV-le põhitanki omaduste omistamiseks on olnud efektiivne - sellest ka taolised ekslikud mõtteavaldused. Iga töö jaoks on oma riist.
Kui maastikul võib veel loota vingele termooptikale ja meeskonna tähelepanelikkusele, siis linnas võib vastane ilmuda hoopis ligemale ja kiiremini - ja siis peale soomuse muud enam kaitsmas polegi. Iraagis oli USA soomuse kaotustest lõviosa just asulates - maastikul polnud RPG meestel lootustki löögile pääseda. Mingi hetk hakkasin isegi mõtlema, et viimaks see omistamine ongi vahest tingitud sellest, et tanke polegi kavas osta (või antakse endale juba täna aru, et polegi reaalne osta) ja seepärast võib peale raskete, tankipõhiste liikurhaubitsate hanget kirjutada "soomusmanöövervõime" ette sõna "raske" ja ongi korras.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kui suur on tõenäosus, et see "keegi" (peavoolumeedia, (paha) ministeerium, (rumalad) sõjaväelased ja (lühinägelikud) poliitikud) viitsiksid A) tekitada hulganisti libakontosid ja B) trummiliku aktiivsusega hakkaksid C)militaarfoorumis tekitama "tausta" tankide mitteostmisele? Tõenäoline? Palju õnne.
CV90 põhitanki omaduste omistamine? Masin räägib ise enda eest, milleks vaeva näha?
Ja muuseas, selle "raske soomusmanöövrivõime" oled Sa minu arust ikka ise välja mõelnud. Keegi ametimees rääkis raskest jalaväest. Ja selle termini ümber puhkes siin pisike pinnavirvendus. Imelik termin muidugi. Mida see tähendab? Ega mina ei tea. Vbl vastandumine "kergele"? Miks seda kasutas? Küsi tema käest.
Mina jällegi olen tähele pannud, et Sinul on selline hiiliv militaar.net omistamine käimas - üle 5 postituse päevas! Ma usun, et sellisele hulgale ei suudaks ükski õhuke riigistruktuur midagi vastu panna. Nüüd tuleb vaid pingsalt oodata seda Sinu poolt nii armastatud marksismiklassikute mõttepärli teokssaamist. Et ühe asja moondumine teiseks.
Oh häda....pean tõesti vabandama, olen terminiga eksinud. Piinlikkuse tipp.
Täpne termin, mis meedias oli, oli täpsemalt "löögijõuline raske jalaväebrigaad".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kriku kirjutas:Akf metsatalust tegelikult helistas mulle enne postitamist ja seletas asja ära. Võimalik, et nad oleks õhudessandist ka ilma tankideta jagu saanud, aga meredessant jäeti tõenäoliselt katki just seetõttu, et tankid välja ilmusid.
..omast arust ma vastasin selle küse sulle ju ka ära
Kui on ohtlik situatsioon, mille lahendamisele võivad hästi kaasa aidata tankid (ja ülema käsutuses on tanke), siis saadetakse tankid. Ning olukorra eduka lahendamise tõenäosus on tänu tankidele SUUREM.
Kui samas situatsioonis ülemal tanke ei ole (aga on CVd), siis järelikult saadetakse CVd. Aga olukorra eduka lahendamise tõenäosus on sedavõrra VÄIKSEM.
Kõik õige, aga mulle ei jõudnud see kaheosaline argument hästi kohale... Et linnalahingu võis võita ka CV-dega, aga dessandi ärahirmutamiseks olid tankid määrava tähtsusega. Kuigi autor oli tegelikult sellest ju varem kirjutanud õppustega seoses.
Aga minuga tulebki kannatlik olla, sest et ma olen juhm inimene.
..see info sobib õige mitmesse foorumi teemasse - mõtsin, et panen ta siia ka...
Igatahes ei ole need õppused tavalised. Šoigu poolt möödunud oktoobris antud seletuste kohaselt on õppuste kontseptsiooni ja stsenaariumi väljatöötamisel arvesse võetud NATO sõjalise aktiivsuse suurenemine Valgevene ja Venemaa piiride läheduses. Iseenesest on naeruväärne võrrelda Venemaa piiridele lähemale toodavaid NATO pataljone Balti riikide ja Poola riigipiiri läheduses paiknevate Vene relvajõudude tanki-, motolaskur-, ja õhudessantdiviiside ning brigaadidega.
Vene sõltumatu analüütik Pavel Felgengauer märgib, et „õppuste mastaap saab olema hiiglaslik, kuna toimub Venemaa relvajõudude lahinguvõime järsk suurendamine selleks, et tagada suure sõja pidamine Euroopa kontinendil“..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Leo Kunnase „Sõda 2023“ Taaveti versiooni maksumuse analüüsi järeldused
Raamatus käidi välja väide et „Taaveti“ versioonis kaitsevägi maksab 2,4% SKPst, lisaks on vaja võtta 1,15 miljardit laenu ja saada 500 miljonit USA abi.
Minu analüüsi järeldus on, et „Taavet“ maksab 3,67% SKPst, lisaks on vaja võtta 3,11 miljardit eurot laenu ja saada 787,6 miljonit eurot USA abi ning 150-200 miljonit NATO abi. Seda minimaalselt. Kohati tegin ikka väga optimistlikke eeldusi „Taaveti“ vaimus.
Kui arvestada ka Eesti tsiviilsektori poolt tehtavaid kulutusi ja pisut pessimistlikumalt prognoosida oleks maksumuseks 4,54% SKPst ja ligi 5 mlrd laenu. Lisaks ka USA ja NATO abi.
Minu arvutused ei kajastanud piirivalve taastamist, päästeameti sõjaväestamist (reservi loomist) ja riigi totaalkaitsele üleviimise kulutusi laiapindse riigikaitse käigus. Need tuleks veel juurde liita. Täna on siseministeeriumi osakaal 1,7% SKPst. Soovitu teostamiseks võib julgelt 1% otsa panna. Laiemalt avalikule korrale ja julgeolekule kulub 2017 aastal 2,1% SKPst (põhiosa sellest on Siseministeerium). Osakaalu on planeeritud järgneva nelja aasta jooksul langetada. Potentsiaalse Ida-Ukraina stsenaariumi kontekstis paneb see mind isegi rohkem muretsema, kui küsimus, et kas riigikaitsele anda 2,2 või 2,4% SKPst. Mõtteainena on fakt, et 2010 aastal tõusis Ida-Virumaal tööpuudus eesti keelt mitteoskavate inimeste seas 33%, küllaltki mõtlemapanev. Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus mõjutavad nii indiviide kui gruppe marginaliseerumis- ja seejärel eraldumisprotsessile. Lisaks tekitab vaesus ka võimaluse mõjutustegevuseks.
Samuti jätsin arvutustest välja liitlasüksuste (brigaad + väiksemad üksused) harjutusvõimaluste tarbeks uue polügooni maade sundvõõrandamise kulud. Kui riik pöörata totaalkaitsele saab küsimuse lahendada muul kombel. Sõjavägi võib harjutada seal kus vaja, tehes minimaalsed kooskõlastused ja kulutused.
Mõned optimistlikud eeldused millel arvutused baseerusid toon infoks välja:
- individuaalvarustus, sõtta võib minna ka olematu varustusega, peas korralik kiiver ja seljas kuulivest (teoreetiliselt tehtav, kuid praktikas raskesti rakendatav);
- transport, poole võib jätta ostmata ning võlusõnaks on talumeeste traktorid (on tehtav, nõuab märgatavalt paremat haldussuutlikkust, kui tänaseni on osatud teha, kaasnevaid probleeme muidugi adun);
- taristu, saab ehitada poole odavamalt (sellesse väitesse ma ei usu, kui meeletult pingutada saaks ehk max 15% odavamalt, pikemas perspektiivis oleks siiski kallim);
- kõik muu tuleb osta. Nii relvastus, side, meditsiin, lõhkeaine, miinid, vaatlus- ja mõõtmisvahendid, side ja elektrisüsteemid ning eriti laskemoon.
Detailsemad kulumudelite lisamine läheks siinkohal liiga mahukaks. Väljaprindituna oleks neid ligi 1846 ruutmeetri jagu.
Lahendused – finantseerimine
„Raha eest oskab lollgi kaitseväge ehitada. Te proovige ilma rahata teha!“
Võlakoormus
Valitsussektori võlakoormus 2017 aastal on 2,3 mlrd ehk 10,3 % SKPst. Ühest senisest riigi rahanduse aluspõhimõttest – tasakaalus rahandusest – tuleks loobuda. Mida tegelikkuses on niigi juba tehtud. Riigi netovõlg kasvab 2017 aasta lõpuks 2,6% SKPst. Peale „Taavet“ stsenaariumi käivitamist kasvaks valitsussektori võlakoormus 6-7 miljardini. Tänasega võrreldes ligi 2-3 korda. Üldiselt tehtav. Kui Kreeka saab hakkama, saame meie ka. Pankrott pole midagi häbiväärset, mida karta.
Maksud
Füüsilise isiku tulumaks – täna 20 %, mis teeb 1 292,7 mln ehk 1 protsendipunkti umbes 65 mln. Kui tulumaksu baasil lahendada tuleks tulumaks või sobivama nimega kaitsemaks tõsta tänaselt 20% pealt umbes 28-29%. Ebareaalne ja pole tehtav. Vähemalt mitte täismahus.
Käibemaks – täna 20 %, mis teeb 2 105 mln ehk 1 protsendipunkt 105 mln. Kui käibemaksu baasil lahendada tuleks käibemaks tõsta tänaselt 20 % pealt umbes 25-26%. Ebareaalne ja pole täismahus tehtav.
Kapitalimaksud
Kolmas alternatiiv oleks kapitalimaksud.
Eesti tänane kapitalimaksude osakaal maksudest on 7,5 %. Sõltumata kaitsemaksu kehtestamisest või mitte kehtestamisest hakatakse ilmselt lähiaastatel kapitalimaksude osakaalu tõstma. Esimesed signaalid selles osas on ka praeguselt valitsuselt tulnud. Väga lihtsustatult tuleb edaspidi hakata maksma nii auto kui kinnisvara omamise eest. Vaadates riigikaitse uuringuid ja kaitsetahet siis on ka väga selge positiivne korrelatsioon vara omamise ja vara kaitsmise soovi vahel. Samasugune seos on ka vastupidi, vaesemad inimesed, eriti muukeelsete seas, suhtuvad ka riigikaitsesse negatiivsemalt. Nii et oleks igati õiglane võtta omanikelt raha kapitalimaksude näol nende vara kaitsmiseks.
Kokkuvõttes – riigikaitseks vajalikke kulutusi on võimalik finantseerida maksustades vara omamist. Nii et, auto- ja kinnisvaraomanikud, kui soovite riigikaitset arendada, siis on aeg rahakott valmis panna. Ja tegelikkuses tuleb rahakotta ses osas valmis panna ka sõltumata „Taavetist“. Miks? Sest Eestis pole praktiliselt kapitalimakse. Aga need tulevad. See on vaid aja küsimus.
Statistikat ka, EU keskmine vs Eesti maksude jaotus:
Tööjõumaksud - 50,5% 49,5%
Tarbimismaksud 28,3% 42,9%
Kapitalimaksud 21,2% 7,5%
Infoks veel, et tegelikkuses on tarbimismaksud Eestis enamvähem sama suured kui Euroopas keskmiselt, lihtsalt kapitalimaksude väike osakaal Eestis loob ülaloleva mulje, kus protsendid lähevad paigast ära.
Ajadimensiooni jätsin oma analüüsidest üldse välja. Baaseeldus oli, et kõik on võimalik valmisteha järgneva 7 aastaga.
Samuti ei analüüsinud ma seda, et missuguseid riigi muid sektoreid riigikaitsevaldkonna suurendamine enim mõjutab. Eesti tööealine elanikkond on kahanevas trendis. Teisisõnu iga järgneva inimese kättesaamiseks tuleb maksta keskmisest kõrgemat palka. Eesti keskmine palk 2017 aastal on 1 199 EURi. Riigikaitsevaldkonna kasvutempo hoidmiseks tuleks keskmine palk riigikaitsevaldkonnas hoida keskmisest väga märkimisväärselt kõrgemal. Analüüsimudelites on see ka arvesse võetud.
Kokkuvõte – ma ei väida, et „Taaveti“ kaitsevägi poleks üldse tehtav. Vastupidi, Eesti kaitsmiseks on veel enamgi vaja teha. Ja selleks vajaliku ühiskondliku kokkuleppe saavutamine ongi järgmine oluline samm poliitikutele.
Riigikaitse planeerimine vajab eelkõige süsteemset käsitlemist, kus emotsioonidel ja idealismil ei tohi olla ruumi. Nii nagu Moskva pisaraid ei usu, ei usu ka Excel pisaraid. Excel oma õnneks inimest ja tema soove ei näe, tema näeb betooni, raha, rasket rauda ja kulumiarvestust. Kuid ka see pole kogu tõde. Nii nagu ütlesin, vajab riigikaitse planeerimise terviklikku lähenemist ja puhtalt vajadusepõhisest käsitlusest lähtumine, ilma ressursse arvestamata, annab samasuguse vale tulemuse nagu ka ainult ressurssidest lähtumine. Eks tõde ja Eestile sobivaim lahendus ole nende kahe vahepeal. Viimaste riigikaitse arengukavade tulemuseks on olnud jõukohane kaitsevägi. Mis iseenesest on ressursiliselt ka mõistetav. Ja oleks ka mõistetav siis, kui Vene kindralstaap saadaks meile jõukohased vastased. Paraku meie poksiringi vastaseks on raskekaalu tiitlipretendent. Seega mis on need kastist välja lahendused Eesti jaoks?
LISAD
Meeldetuletuseks „Taaveti“ struktuur.
Kaks brigaadi ja neli kaitseringkonda ning Kaitseliit.
Reservväe suurus 55 000 inimest. Täiendusreservis veel 40 000 inimest. Kõik kokku 95 000. Kaitseliidus 28 000 inimest. Lisaks taastatud Piirivalve ja Päästeameti reserv.
Struktuuris kokku 20 jalaväepataljoni (igas ~1 000 inimest), tanki-, mehhaniseeritud- ja liikursuurtükkide pataljon. Kokku kaheksa suurtükipataljoni, kuus õhutõrje- ja pioneeripataljoni, seitse logistikapataljoni. Keskmaa õhutõrjepataljon, rannakaitsekompanii, luurekeskus, KRK staabid, sõjaväepolitsei üksused, õhuvägi lennubaasi ja õhuseirega ning merevägi mereväebaasi ja miiniveeskasmisüksusega. Lisaks arvestasin ka erioperatsioonide ja logistika üksustega ning viimaseks ka orkestriga.
Relvastus: keskmaa õhutõrje 8 platvormiga, Naval Strike Missile 8 süsteemiga, meremiinid 600 tk, GROM 120 tk, Javelin 160 tk, 122 mm 72 tk, 155 mm 24 veetavat + PzH200, Leo2A6 40 tk, droonid pataljoni taktikalistel gruppidel, miinid ja laskemoona poole kuu jagu.
Ajateenijaid 5 000, taastatakse Jägala ja Pärnu linnakud. Riigis on kahe kuu toidu ja kütusevaru.
Täiendav
Lisaküsimus kaasamõtlejatele oli, et mitme väga hea sõiduauto hinna maksab üks Javelini rakett. Vastus on neli. Mis on hea sõiduauto, selle vastuse leiab raamatust.
Ma ei tea, kui suur osa praegustest 17-27 aastastest meessoost kodanikest ajateenistuse läbib.
Küsimus - mis maksaks praegusega võrreldes, kui ajateenistusest jääks kõrvale ainult päriselt haiged ja need,
kes eelistavad hooldekodus siibrit tühjendada või vangis istuda?
Jutt siis meesoost kodanikest.
Edit: Sõiduautodest ei tea, aga Javelini konteinerist sai vanasti kaks peldikut. Miljon EEK-u tükk.
Kui argumendid otsa saavad, siis lööme pagunid lauda.
Ma ei tea, kui suur osa praegustest 17-27 aastastest meessoost kodanikest ajateenistuse läbib.
Küsimus - mis maksaks praegusega võrreldes, kui ajateenistusest jääks kõrvale ainult päriselt haiged ja need,
kes eelistavad hooldekodus siibrit tühjendada või vangis istuda?
Jutt siis meesoost kodanikest.
Varasemalt sai soome allikatest välja tuhnitud sellised numbrid:
Kõrvalmärkusena - mulle jäi just praegu vanadest materjalidest silma, et väljaõpetatud Soome ajateenija maksab kokku keskeltläbi 9500 eurot ning üks teenistuspäev 37 eurot. Reservist maksab 572 eurot ning üks kordusõppe päev 112 eurot. See oli siis 2005 aasta seisuga.
strateegiline sõdur kirjutas:Leo Kunnase „Sõda 2023“ Taaveti versiooni maksumuse analüüsi järeldused
Raamatus käidi välja väide et „Taaveti“ versioonis kaitsevägi maksab 2,4% SKPst, lisaks on vaja võtta 1,15 miljardit laenu ja saada 500 miljonit USA abi.
Minu analüüsi järeldus on, et „Taavet“ maksab 3,67% SKPst, lisaks on vaja võtta 3,11 miljardit eurot laenu ja saada 787,6 miljonit eurot USA abi ning 150-200 miljonit NATO abi. Seda minimaalselt. Kohati tegin ikka väga optimistlikke eeldusi „Taaveti“ vaimus.
Kui arvestada ka Eesti tsiviilsektori poolt tehtavaid kulutusi ja pisut pessimistlikumalt prognoosida oleks maksumuseks 4,54% SKPst ja ligi 5 mlrd laenu. Lisaks ka USA ja NATO abi. Võlakoormus
Valitsussektori võlakoormus 2017 aastal on 2,3 mlrd ehk 10,3 % SKPst. Ühest senisest riigi rahanduse aluspõhimõttest – tasakaalus rahandusest – tuleks loobuda. Mida tegelikkuses on niigi juba tehtud. Riigi netovõlg kasvab 2017 aasta lõpuks 2,6% SKPst. Peale „Taavet“ stsenaariumi käivitamist kasvaks valitsussektori võlakoormus 6-7 miljardini. Tänasega võrreldes ligi 2-3 korda. Üldiselt tehtav. Kui Kreeka saab hakkama, saame meie ka. Pankrott pole midagi häbiväärset, mida karta.
Võlg on võõra oma ehk välja toomata on see, kes seda võlga tagasi hakkab maksma kahaneva tööealise elanikkonna juures.
Sellise relvastumise juures võib Eesti riik pankrotti minna, ennem kui asi valmis teha jõutakse.
Selge see, et raha on juurde vaja aga selle lahendab kõige paremini ära kui hakata suuremat palka saama. Kasulik ja meeldiv ühekorraga. Ehk Eesti keskmine palk saada 2000 EUR peale, mis ühe ropsuga lahendab kohe mitu probleemi.
Enne kui läheb rahateemaliseks nutulauluks ja Kunnase suurtükiväe maha tampimiseks meenutan, et Kunnas on (täiesti õigesti kusjuures) hinnanud, et vastane paneb IGA manööverpataljoni (tanki, motorlaskur, dessant jne) kohta välja ka ühe pataljoni (vene keeles divisjon, tavaliselt 18 relvasüsteemi) kaudtulerelvastust. Vene motolaskurbrigaadis on 4 manööverpataljoni (3 mehh jalaväge ja 1 tanke) kohta juba olemas 2 kaudtulepataljoni - 1 liikuhaubitsate divisjon ja 1 reaktiivsuurtükiväe divisjon (praegu Grad, tulevikus Tornado-G). Dessantvägi eeldatakse omandvat motolaskurbrigaadile sarnast tulejõudu.
Raamatus tuleb rünnakule esimese ehmatusega 5 brigaadi - 2 motolaskurbrigaadi Narva suunast ja 3 dessantbrigaadi Võru suunast (1 diviis). See teeb kokku 20 kaudtulepataljoni, sellest 10 haubitsad ja 10 reaktiivsuurtükivägi. Arvuliselt siis 180 haubitsat (täna on osa veel veetavad - Pihkvas) ja 180 reaktiivsüsteemi (põhiliselt 122, aga ka 220/300mm).
Kuidas kavatsetakse see meie suurtükiväe tuleülekaal saavutada? Või vähemalt pariteet?
Ühe arengukava kohase liikurpataljoniga ja teise brigaadi kolitavate 155 veetavate pataljoniga?
Raamatus on Eesti manööverpataljoni kaotused 200-500 meest ööpäevas. Sellest 2/3 kaudtule tõttu.
Viimati muutis Kapten Trumm, 17 Jaan, 2017 9:20, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
