Uued relvasüsteemid EKV-le

[Martin Peeter]

Ma oma loetu põhjal ei vastandaks patareivastast võitlust ja kaevumist soomustatud liikumisele. Mõlemat on vaja. Nagu akf Felix tunnistab, et kusagilt läbi tullakse. Ma ikka täiendaksin, et tullakse ka nii läbi, et meil tuleb ennast järgmisele kaitsepositsioonile lausa murda ja lõpuks ikka võibki vaenlane ka Narvast Tallinna alla jõuda (pea 200 km - tubli törts maad jalgsi astuda). Sellega ei saa nõustuda, et transpordi ajal kaudtulega kolonne ei hävitata. Isegi grusiinid hävitasid või kahjustasid oluliselt Vene staabikolonni. Tendi all olevate üksuste karm saatus saab olema kas transpordi käigus hävitatud saada või varem kotti jääda, sest jalgsi liikumine jääb liiga aeglaseks.
Samas muidugi oleks meie suurtükiväe jackpot, kui drooni- või muu luure tulemusena õnnestuks mingid Buratinod ära hävitada enne, kui nad läbimurde kohta tampida jõuavad. Buratino peab suht lähedale ronima - max 6000 m, pigem 500-3500m. Termobaarilise moonaga Smerch on muidugi hullem variant ja võib ka üsna täpne olla - kuni 90 km. Aga ega suurtükiväge meil ainult patareivastaseks võitluseks vaja pole: mingite läbimurdvate kiilude koondumisalasid, varustuse paigutamise laagreid jm tööd jätkub küll ja küll. Häda on selles, et meil saab torusid vähe olema ja MLRS on meie jaoks uus asi, mis nõuab natuke punnimist ja harjutamist. Viimasega on asjalood, nagu on.

[Kapten Trumm]

Täiskaevik koos jooksukraavidega mäe küljel 2 ööd sapöörilabidaga. Arvestades seda, et pinnas oli kõva, tuli iga labidatäis lahti raiuda, niipea kui ettepoole panid labidatäie, siis jooksis see mööda kallakut alla.Meie tingimustes korraliku labidaga kaevates ühe mehe kaevik mitte üle 2 tunni (kui maa ei ole külmanud).

Sama armee, kus sa sedasi kaevasid, arvestas ise, et mehhaniseeritud üksused tungivad vähese vastupanu (viivituse) tingimustes edasi 100 km ööpäevas, selleks ajaks kui sul kaevatud saab, on vastane liikunud 200 kilti. Edukaks kaevamiseks saad siis teha seda Pakri poolsaarel, tingimusel, et sulle vastav käsk antakse piiri ületamise hetkel? Jõudis mu jutu mõte kohale?

Idanaabri motolaskurvägede doktriini üks ivasid ongi see, et mitte pidada ründelahingut kindlustunud vastase vastu, vaid pidada kohtumislahingut ning arendada sellest tempot, et vastane ei jõuakski kuskile kindlustuda. Ette sattunud vastupanu kas hävitatakse käigult (kui kannatab) või arendatakse manööver ümber selle vastupanu. Pidev liikumine ja kiire kontakti minek eeldab teatud mehhaniseeritud võimeid, liikumine veoautodega nt päevasel ajal on lihtsasti kahjustatav. Selline lahingutegevus on ka kirjeldatud Kunnase Koljati raamatus.

Ma oma loetu põhjal ei vastandaks patareivastast võitlust ja kaevumist soomustatud liikumisele. Mõlemat on vaja. Nagu akf Felix tunnistab

Justnimelt. Aga lootus, et peale liikurite ostmist hakkame me kontrollima kaudtuld, võib kergesti lootuseks jäädagi - sellega tuleb arvestada.
Lisaks suurtükkide laskekaugusele ja omadustele tuleb nt arvesse võtta ka elektroonilise ruumi kontrolli (millest sõltub patareivastaste radarite kasutamise võimalus).

[Illike]

Mina saan akf Trummi jutust aru nii, et me peame ostma pinu BMP1-sid ja järelveetavaid torusid. Jalavägi kimab BMP-dega ringi, ja järelveetavad vahetavad kogu aeg positsioone.
See on kokkuvõte Sinu postitustest?

[Kapten Trumm]

Ei. Saad valesti aru.
Me vajame eelkõige täielikke võimearendusi ja kui seda ei õnnestu teha tipptasemel, eks tuleb seda vajaduse korral teha ka BMP-1 ja veetava haubitsa tasemel.
Siin foorumis on kahjuks levinud arusaam (mida võimendavad ka mõned asjassepuutuvad tegelased), et ostame mingi koguse moodsaid masinaid, loeme sellega meie vajaduse rahuldatuks ja kogu lugu. Või mis veel hullem - omistame näputäiele tehnikale imeomadusi.

[Mercurius]

Noh, mina saan sellest Trummi loogikast aru nii, et meie jalavägi vurab nii kiiresti BMP-1 ja 2S1 -dega ringi et Gradid ei suuda meid sihikule võttagi.

Iseasi on see, et kas see on teostatav?

Gradidega ise ei tegelegi, tegelevad näiteks A-10-d...

[Kapten Trumm]

Selles on tõde. Näiteks jalgsi maastikul liikumisel tuleb valida selline marsruut, mis võimaldab vaikselt läbida vähemalt 100 meetrit iga minutiga ja pole ette arvatav (mitte mööda metsasihti näiteks). Tulemuseks on, et näiteks 81 miinipildujatel on suht võimatu sind tabada, kui vastane sind ka jälgida suudab, siis sa liigud piisavalt kiiresti, et kuni miinid maha jõuavad, oled nende kahjustusalast juba väljas.

Suuremate torude löögi alt tuleb liikuda rohkem, lennurünnaku ja suurte MRLS-ide puhul kilomeetrist rohkem. Jalgsi 1 km läbimiseks läheb ikka veerand tundi ära (alati pole teid, tuleb kanda rasket varustust ja haavatuid). Veerand tundi (tulevikus kindlasti väheneb) on UKR meenutuste puhul ka see aeg, mil drooni ilmumisest mürsud kukuvad. Siin hakkavad maksma liikurid, mis suudavad pääseda positsioonide ligidale ning maastikul liikumisvõime säilitada.

Ehk siis minuarust, nullimaks vastase kaudtule mõju, ei peaks me mitte istuma kaks päeva kaevikus ja püüdma ellu jääda (vastane vaatab ülevalt ja kallab sinna kõike mis on). Vahetama kiiresti asukohta (ka tule all), natuke tulistame, liigume, tulistame uuesti.

Selleks, et soomuk oma soojusega ei reedaks su asukohta, tuleb tegeleda selle soojusmaskeeringuga, mitte loobuda soomukist. Kui vaatad youtubest seal olevad sõjadroonide videosid, on muidugi näha, et positsioonid leitakse suurepäraselt üles ka inimeste kehasoojuse järgi. see on keerukam, aga võimalik.

[Illike]

Siis selge. Me kimame kogu aeg ringi ja väsitame vastase ära. Kuna ta ei tea kus me parajasti viibime, satub ta segadusse ja ei ründagi.

[Mercurius]

Selline soomustatud parvlemine (swarming) siis?

Iseasi on see, et kas see on teostatav?
Lahingtoetus(kütus, moon)? Üksuste arv? Kulumine/kestvusvõime?

Kas vastane hoolib hetk-sidumisest, kui eesmärk on Narvast ja Pihkvast otse Tallinnasse sõita?
Kui väikeüksus (kompanii?) hetk-seob, siis saab ikka otse ja kaudtule kaela?
Kas soomus peab sellele vastu? Äkki hoopis tank? T-72? Leo1, M60? või CV90?

Soomusmasin pole ju nagu siss võssis või mongol hobusega, kes kaasavõetud moonaga nädalaid suudab sõdida...

Ma ei ütle, et see on võimatu. Ma küsin, et kuidas võimalik?

[Kapten Trumm]

Suurema osa SA koosseisust varustamine CV90 ja Leopard 2A6 tankidega oleks ka mulle väga meelepärane, ainult tundub, et ilma Hiiumadalalt naftat leidmata on meie võimete maksimum sellise sihtgrupiga tegelikult kellegi vanad külma sõja aegsed masinad, peamiselt soomustransportöörid ja kehvemad jalaväe lahingumasinad pluss mõned moderniseerimata T-72 tankid pealegi kui hästi läheb. Reaalne elu kahjuks

[Martin Peeter]

Sõda ongi kole ja tõenäoliselt tulebki Narva alt Tallinnani (või paremal juhul Suur-Tallinna piirkonnani) taganeda kuniks suuremad liitlaste üksused appi jõuavad, kui jõuavad. Kui me eeldused oleksid paremad (siin tohutu liitlaste kontingent näiteks), siis sõda tõenäoliselt jääb ära.

Kurb realism on ka see, et paljud kaitsjad ja kaitsvad üksused Tallinnani ei jõua - nad purustatakse või piiratakse sisse. Sissepiiratud või aeglaselt liikuvast üksusest, mis ei saa vaindlase hordide pealinna poole edasi liikumist takistada, pole enam kuigi suurt kasu. Kui soomusüksused ja muud masinad on läbi läinud, hakkab vaindlane Tallinna piiramist varustama pigem merelt, kuniks tal õhukontroll säilib ja lokaliseeritud vastupanukollete mahasurumisega kusagil teel on tal aega küll. Aga isegi viletsalt soomustatud üksus jõuab kauem taanduda, kauem sissepiiramist vältida ja vaindlase edasi liikumist takistada, kui soomustamata. Lõpuks muidugi jääb temagi alla, aga Vabariigile aega juurde on ta võitnud. Kas see lihtne väide on väärt nii pikka vaidlust?

[Tux]

Lisaks peaks arvestama veel sellega, et seda vana soomust saab kätte kasutatud veoauto hinnaga. Nagunii me ostame veokaid ühel hetkel jälle juurde, pigem siis osta juba soomukeid. Remontida tuleb mõlemaid, õppuste ajal suureneb vaid kütusekulu.

[Viiskümmend]

MP tuli on counter battery radariga keskmiselt vistist u. 2 x kaugemalt tuvastatav, kui haubitsa tuli.
Eestile oleks suht ideaalne relv Valgevene/Hiina - Polonez MLRS.

[Kilo Tango]

MP tuli on counter battery radariga keskmiselt vistist u. 2 x kaugemalt tuvastatav, kui haubitsa tuli.
Eestile oleks suht ideaalne relv Valgevene/Hiina - Polonez MLRS.

Miks see just? Selliseid 270-300mm raketiheitjaid on ilm täis. Pole ka suur kunsti ise toota.

[Kapten Trumm]

Lisaks peaks arvestama veel sellega, et seda vana soomust saab kätte kasutatud veoauto hinnaga. Nagunii me ostame veokaid ühel hetkel jälle juurde, pigem siis osta juba soomukeid. Remontida tuleb mõlemaid, õppuste ajal suureneb vaid kütusekulu.

Lisan siia veel - KV viimastest autohangetest on juba selgelt näha, et taktikaliseks kasutuseks ettenähtud veoautod hakkavad Euroopa platsidelt lihtsalt lõppema. Seepärast ollakse sunnitud ostma juba logistiliseks tarbeks või parimal juhul inimeste transpordiks mööda teid sobivaid veoautosid. Mercedes, MAN, DAF jne -5 tonnise veovõimega suured autod. Selle kasutamine metsas on kaunis piiratud ning tagant topeltrataste ja hädapärase neliveosüsteemiga 1017A Mersud polegi mõeldud selleks.

Kuna vene tehnikat meil põhimõtteliselt ei osteta (Gaz Sadko 40 tuhat eurot), siis taktikaliseks veoautoks järgmine kandidaat on 15-tonnise täismassiga MAN hinnaga umbes 70 tuhat ning Unimogi-laadsed asjad on juba 90+ tuhat eurot tükist (Iveco Daily 4x4 ja Zetros).

Lisaks - sellise 3-5 tonnise kandevõimega auto hädapärane soomustamine (liivakotid) lisab sinna massile veel paar tonnikest ( 1 m2 liiva kaalub 2 tonni ringis) ja selline lisakaal (millele lisandub veel kasulik koorem) muudab ka Unimogi liikumise pehmemal maastikul kaunis vaevaliselt. Nii kipub lõppeks see manöövervõime sõltuma sellest, kui kiiresti suudavad võitlejad sibada oma kümnete kilode raskuse kandamiga. Seega on tõenäoline, et kui vastane suudab läbi murda või ümber minna, tekib lihtsalt kott või ilma tagala toeta jäänud üksus jääb vastase selja taha.

[Viiskümmend]

Miks see just? Selliseid 270-300mm raketiheitjaid on ilm täis. Pole ka suur kunsti ise toota.

Polonez on just see uus ja parem süsteem millega Valgevene oma praegused Uraganid ja Smerchid välja vahetab. Miks sobiks see ka Eestile, sest sellel on väga eeskujulikud tehnilised näitajad: 200km ja CEP ainult 30m ning see ei tapaks ka kasutajat ennast väga hullu hinnaga. Kui Eesti toodaks neid lihtsamaid 270-300mm raketiheitjaid ise, siis see oleks samuti tore!