Süüria (kodusõda)

[kaugeltuuriv]

Juudid tavaliselt teevad väga kalkuleeritud rünnakuid,nad on Süüria armee baase ennegi rünnanud selle kodusõja ajal.Tavaliselt antakse mats varustusele ja moonale,mis peaks minema Hezbolla käsutusse.
http://rusjev.net/2017/01/13/izrail-opy ... m-v-sirii/
Siit saab vahest aimu mida tümitati,Süüria armeele edasi antud Iskandereid.
Tavaliselt on see vahepeatus via Hezbolla või Iraan ning juudid absoluutselt seda ei salli.
https://twitter.com/alialimadadi110/sta ... 2026980352
See on küll huvitav areng,siin väidetakse,et juudid kasutasid uusi F-35-si,lennati esialgu Liibanoni õhuruumi ja sealt Süüriasse.
Huvitav kas tõesti Vene super-hüper radarid ei fikseerinud mitte midagi?

[Yks]

Mina arvan, et kasutati juhitavaid rakette. Milleks jamada staatiliste sihtmärkide puhul lennukitega? Lennukeid kasutavad juudid liikuvate sihtmärkide puhul nagu konvoid või oluliste tegelaste autod.

Kasutati oletatavasti kas LORAS't või laevastiku poolt teele saadetud rakette (siit ka esialgne süüdistus Liibanoni õhuruumi "kasutamisest").

[kaugeltuuriv]

Esimesel videol on helina kuulda lennukimootorite undamist enne plahvatust,pakun ikka lennukeid.

[Yks]

Võimalik, aga tundub mitte loogiline...

[kaugeltuuriv]

Täpsemalt anti mats Liibanonist saabunud Hezbolla üksuste baasi pihta,mis asus lennujaama territooriumil.
Huvitav on see,et lõõdi Iskanderid auti,Venemaa on ikka eriline nahaal,ta ju teab,et juudid rakette Hezbollale mitte mingil juhul ei lase sündida aga ikka tarnib.Putja mängib ikka väga ohtlikku mängu.

[Aixc]

Paistab et ikkagi raketirünnak

http://www.haaretz.com/middle-east-news/syria/1.764828

[2korda2]

Huvitav on see,et lõõdi Iskanderid auti,Venemaa on ikka eriline nahaal,ta ju teab,et juudid rakette Hezbollale mitte mingil juhul ei lase sündida aga ikka tarnib.

Kust see väide, et Iskanderid pihta said või et need lausa Hezbollale olid mõeldud?

[huvitun]

Iisrael häbistas paljukiidetud S400 - pommitas lihtsalt rašistide lennuvälja Süürias laiali.

http://censoru.net/15899-izrail-opozori ... sirii.html

[Yks]

Minuarust pole mõtete tsiteerida pehmeltöeldes kahtlast soovmõtlemist või tugineda emotsioonidele, väites midagi mis ei pruugi absoluutselt olla tõsi. Mõne ajapärast selgub üsna kindlasti, et kas ikka olid lennukid või olid siiski raketid. Seda muideks just selle sama S-400 kilbi pärast. Üsna peagi lahatakse erinevates militaarinstitutsioonidest (millest palju kindlasti lekib ka avalikuks), et kas S-400 failis, teda ei kasutatud meelega, pole tast tolku rakettide vastu või hiilis tõesti IAF S-400 tööalasse nagu muuseas.

[Kapten Trumm]

Kui Süüriale mingid Iskanderid edasi anti, on see Iisraelile mõistagi probleem.
Vanade Scud'ide või Frog'idega, mida Süürial varemgi oli, nad tänases seisus väga ei jamaks.

[kaugeltuuriv]

http://rusjev.net/2017/01/13/izrail-opy ... m-v-sirii/
Nii väidab Russki Jevrei ja kui neid lugupeetud kaasfoorumlase Rugeri poolt pandud twitteri säutse lugeda,siis mainitakse seda,et osa lennujaama terminaalist oli Hezbolla käes.
Ei usu,et juudid oleks Venemaa sõjaväeosa pommitanud,liiga suur risk sattuda suure konflikti sisse.

[huvitun]

Kuidagi jääb üha enam silma ja kõrva foorumeis ka blogides, et vene C-400 ei ole suutelised nägema f-35. Seoses selle israeli rünnakuga. Tea kas lihtsalt "russofoobide" ülevoolav entusiasm?

[nimetu]

Nägema peaks igal juhul, sest nähtamatut lennukit ei ole olemas, kuid iseasi on millal seda avastada on võimalik ning mis tingimustel seda alla on võimalik tuua. See palju tsiteeritud 400km kehtib pigem suurte ja aeglaste sihtmärkide kohta nagu näiteks kütuse- või transpordilennukid. Hävitajate jaoks on venelastel umbes 100km ulatusega raketid (ja sedagi ilmselt pigem soodsatel tingimustel).

[Kriku]

Kui Süüriale mingid Iskanderid edasi anti, on see Iisraelile mõistagi probleem.
Vanade Scud'ide või Frog'idega, mida Süürial varemgi oli, nad tänases seisus väga ei jamaks.

S-300 hoopis? Tjaa...

[Kriku]

Selle loo uudisväärtus seisneb vist selles, et uut polegi midagi.

Tahan olla ennustamatu. Ma ei ütle teile, mida ma teha kavatsen

Või siis kavatseb ta teha täpselt sama, mis eelkäijadki, aga ei taha seda välja öelda.

Ilmselt toetab USA ka edaspidi kurde ISIS-e vastu, ent lõpetab Assadi-vastaste mässuliste abistamise.

Türgi on selle missiooni suuremas osas nagunii üle võtnud - või pole?

Trumpi plaanid Lähis-Idas: pommid ISIS-ele, abi Iisraelile, Iraan on küsimärk.
Kaarel Kressa
Eesti Päevaleht

Kindel on, et Trump peab piirkonnas põhimärklauaks ISIS-t ja põhiliitlaseks Iisraeli.

Milline on Donald Trumpi üksikasjalikum plaan Lähis-Ida sõlmküsimustes, seda teab parimal juhul ainult ta ise. Praegune vaikimine olevat järgmise USA presidendi teadlik taktika. „Tahan olla ennustamatu. Ma ei ütle teile, mida ma teha kavatsen,” ütles ta kuu alguses Fox Newsile välispoliitika kohta. Ja jätkas näitega, et Barack Obama valitsus seadis Iraagist lahkumiseks kindla tähtaja ja pärast seda valgus riiki ISIS.

Enne Trumpi reedest ametisse astumist on selge niipalju, et USA valitsuse prioriteetideks saavad Lähis-Idas ISIS-e väljajuurimine ja Iisraeli senisest veelgi rohkem toetamine. Eelmisel nädalal Wall Street Journalile antud intervjuus rõhutas Trump jälle, et tahab Venemaad terrorivastase sõja liitlaseks. Ta nentis, et kui Venemaast selles ja teistes küsimustes tõepoolest kasu on, siis pole mõtet sanktsioone säilitada – aga vähemasti mõneks ajaks jäävad need igal juhul kehtima. Trump on väljendanud lootust Vladimir Putiniga peagi silmast silma kohtuda.

Presidendikampaanias korduvalt mainitud ISIS on Iraagis kaotanud poole oma tugipunktist Mosulist ja kaotab ilmselt lähikuudel ka ülejäänu. Samuti ähvardab nende Süüria-pealinna Ar-Raqqah’t USA toetatud kurdide rünnak. Ilmselt toetab USA ka edaspidi kurde ISIS-e vastu, ent lõpetab Assadi-vastaste mässuliste abistamise. Mõlemad käigud kattuvad kenasti Venemaa poliitikaga. ISIS-el läheb järjest halvemini, ehkki ka pärast kogu territooriumi kaotamist jätkavad nad kindlasti usinasti sissisõda ja terrorirünnakuid.

Üks probleem

Lõpplahenduses, millega USA saaks lahti ISIS-est ja Venemaa säilitaks Süürias endale soodsa valitsuse, peitub siiski üks probleem. Selline valitsus sobiks suurepäraselt ka Iraanile, kellesse Trump on ähvardanud Obamaga võrreldes suhtuda märksa rangemalt. Tõsi küll, valimisaegset lubadust Iraaniga sõlmitud tuumaleping otsekohe tühistada pole Trump ammu korranud. Kahe riigi suhete areng sõltub ka sellest, kas Iraanis võidavad kevadel valimised uuendusmeelsed või konservatiivid.

Lähis-Ida kohta on Trump andnud veel ühe sageli korratud lubaduse: viia USA Iisraeli-suursaatkond Tel Avivist üle Jeruusalemma. See tähendaks Jeruusalemma sisulist tunnustamist Iisraeli pealinnana ehk lõplikku lahtiütlemist ligi 70 aastat aetud poliitikast. Palestiina ametnikud kardavad, et Trump kuulutab otsuse välja juba reedel ametisse astumise kõnes. Lahkuv välisminister John Kerry hoiatas uut valitsust eelmisel reedel plahvatusohtliku sammu eest, järgmine suursaadik David Friedman aga teatas, et unistab Jeruusalemma kolimisest.

Eile käis Kerry Pariisis rahvusvahelisel konverentsil viimast korda Lähis-Ida rahuprotsessi arutamas. Iisraeli ja Palestiinat kõnelustele ei kutsutud, kuid ametist lahkuv Prantsuse president François Hollande kutsus mõlema poole juhid hiljem külla, et nendega oma järeldusi jagada. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu lükkas kutse tagasi ja nimetas kõnelusi mõttetuteks, sama on nentinud ka osa vaatlejaid.

Pärast uue USA presidendi ametisse astumist hakkab Netanyahu valitsus veelgi hoogsamalt Jordani jõe läänekaldale uusasundusi rajama, mida USA ametist lahkuv valitsus neile ette heitis. Tõsi, Obama valitsus eraldas mullu Iisraelile rekordilise 38 miljardi dollarise sõjalise abipaketi. Netanyahu aga väljendas sügavat meelepaha, et USA ei vetostanud detsembris ÜRO resolutsiooni, milles uusasundusi tauniti.

Väimees nõunikuks

Nädal tagasi nimetas Trump oma Lähis-Ida nõunikuks väimees Jared Kushneri, kellest saab nähtavasti üks peamisi USA Iisraeli-poliitika kujundajaid. Mitu väljaannet tõttasid kohe meenutama, et muu hulgas on tegu esimese korraga, kui USA presidendil on juudi usku väimees. Konservatiivne väljaanne Ynews väitis, et Kushner ongi Iisraelile parim julgeolekugarantii. Igal juhul pole liialdus ennustada, et Iisraeli ja USA edasised suhted tõotavad tulla ühed senise ajaloo pilvitumad.

Süüria sõja lõpplahenduse puhul teeb ka Iisraelile muret Iraani mõjusfääri tugevnemine. Kõige suuremaks pinnuks silmas on Liibanoni rühmitus Hezbollah. Kunagistest terroristidest on saanud päris sõjavägi, mis on omandanud Süüria kodusõjas lahingukogemuse koos Iraani pakutud relvade ja väljaõppega. Kui sõda läbi saab, leiab see armee uue rakenduse.

Oma rahulolematust on Iisrael väljendanud õhulöökidega Süürias liikuvate Hezbollah’ kolonnide ja Assadi baaside pihta. Alles detsembris hävitati Iisraeli allikate kinnitusel jälle komplekt Hezbollah’le mõeldud maa-õhk-rakette. Viimati tabasid Iisraeli raketid reede hommikul Damaskuse lähistel asunud õhuväebaasi. Iraani mõju tahab kärpida ka Süüria põhjaosas sõdiv Türgi. Osaliste suure hulga tõttu ei piisa seal ainult USA ja Venemaa ühisest heast tahtest.

Omaette lugu on veel Jeemeniga, kus USA on seni pika hambaga toetanud Saudi Araabia juhitud koalitsiooni edutut sõjategevust Iraani toetatud šiiidi mässuliste vastu. Nagu tal juba tavaks, rõhutab järgmine president, et USA edasine toetus tuleb läbi rääkida. „Olgem ausad, saudid ei saa ilma meieta hakkama,” on Trump jaanuaris öelnud. „Küsimus on selles, mis hetkel me vahele segame ja kui palju Saudi Araabia meile enda päästmise eest maksab. Sest kokkuvõttes nii see läheb.”

Sigarid tulid Netanyahut kummitama

Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ilmset rõõmu Trumpi võimuletuleku üle tumestab kodus puhkenud korruptsiooniskandaal. Viimastel päevadel on politsei peaministrit kaks korda üle kuulanud ja kolmas kohtumine peetakse sel nädalal.

Peaministrit kahtlustatakse ühelt Iisraeli ja ühelt Austraalia ärimehelt keelatud kingituste vastuvõtmises. Iisraeli TV 10 väitel aitas peaminister vastutasuks ühel ärimehel näiteks USA viisat saada. Meeleheaks olevat antud kokku umbes saja tuhande dollari väärtuses sigareid, juveele ja puhkusereise. Seadus lubab vastu võtta „väikese ja kontekstile vastava väärtusega” kingitusi.

Peale selle lekkis nädalavahetusel meediasse Netanyahu ja meediategelase Arnon Mozese salavestluse lindistus. Uudis mõjus põrutavalt, sest avalikult on nad vaenujalal. Lindistuse põhjal veenis Netanyahu 2014. aastal Mozest, et too muudaks oma ajalehe artiklite tooni tema vastu sõbralikumaks. Vastutasuks lubas poliitik likvideerida Mozese ajalehe konkurendi. Kumbki soov ei ole täitunud.

Uurimine pole seni valitsusjuhi tooli päris kõikuma löönud, ent uued süüdistused ja lindistused võivad olukorda muuta. Kui praegu korraldataks erakorralised valimised, saaks enim parlamendikohti tsentristlik partei Yesh Atid, mis ajaks Palestiina ja muudes küsimustes märksa mõõdukamat poliitikat. Ent küsitluste järgi suudaks Netanyahu parempoolne blokk praegu ikkagi valitsuse moodustada. Korralised valimised tulevad 2019. aastal.