Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Roamless]

Täna eestikeelses AK-s oli huvitav küsitlus Narvast, kas Jüri Ratase ettepanek anda kodakondsus kõigile 25 aastat Eestis elanud inimestele leidis mitmekülgset vastukaja. Pooldajad olid vanemad inimesed, venelastest mittekodanikud, kes leidsid, et on normaalne, kui riik annab pikaaegsetele muukeelsetele elanikele kodakondsuse. Aga vastasid ka mittepooldajad venelased, kes olid Eesti kodanikud ja nende vastuargument oli lihtne, miks anda kodakondusus niisama inimestele, kes pole püüdnud siin elatud aja jooksul kodakondsust saada ja keelt õppida. Teised on oma aega ja raha keeleõppesse investeerinud ja nüüd osadele inimestele tahetakse kodakondsus niisama kandikul kätte anda. Pean tunnistama, et meeldis EV muukeelsete kodanike suhtumine.

[EOD]

Aga venekeelse inimese olukorda Eestis kirjeldabki kõige paremini väljend: "puu ja koore vahel" või "alasi ja haamri vahel".
Kui vähegi kuhugipoole kaldud, oled teise poole jaoks vaenlane.
Tuleb venekeelsele inimesele viisakalt mõista anda, et eestlaste kultuur on, erinevalt näiteks juutide või armeenlaste omast, seotud keelega ning keelt oskav inimene, kes ka otseselt meie riiki ei halvusta või selle vastu ei tööta, ongi "oma".
Rahvusesse ei sünnita, selle rahvuse osaks saadakse teadlikult. Ukraina kogemus seda kinnitab, kuna suur osa UKR võitlejaist on venekeelsed.

[Tommi]

Rahvusesse ei sünnita, selle rahvuse osaks saadakse teadlikult. Ukraina kogemus seda kinnitab, kuna suur osa UKR võitlejaist on venekeelsed.

Tegelikult ikka sünnitakse. Kui su vanemad pole eestlased, siis sa võid olla integreerunud siinsesse ühiskonda, kuid kindlasti mitte eestlane. Ega peagi olema. Keel on Ukraina puhul halb näide. Venestamine käis seal hoopis teistsuguse hooga kui meil ning palju pikema perioodi vältel. Igapäevaelus kasutavad ukrainlased, Galiitsia ehk välja arvatud, tänapäeval vene keelt. Lääne-Euroopast on taoline näide iirlased - pea kõik on ingliskeelsed ja oma keelt ei oskagi, kuid mine proovi ütle neile, et nad inglased on.

[2korda2]

Tänahommikuses Terevisioonis oli külaline, kes võttis ilusti kokku hallipassimeeste teema - nende inimeste jaoks annab hall pass nende jaoks olulisemaid eeliseid kui EV kodakondsus.
Halli passi eelised:
1. halli passiga ei ole ajateenistuse kohustust;
2. halli passiga saab viisavabalt VF-i.
EV kodaniku eelised:
1. saab valida riigikogu;
2. saab töötada mõnedel ametikohtadel.

Toodi välja ka, et nii mõnedki noored mehed kel kodakondsuse saamiseks sisuliselt kõik juba olemas istuvad rahumeeli halli passi otsas kuniks vanus ajateenistusse kutsumise välistab ja alles siis vahetavad passi ära.

[Avatar]

Toodi välja ka, et nii mõnedki noored mehed kel kodakondsuse saamiseks sisuliselt kõik juba olemas istuvad rahumeeli halli passi otsas kuniks vanus ajateenistusse kutsumise välistab

Kolleeg on üks selline istuv ootaja. Keeleoskus (rääkimine) on alla keskmise, aga teeks eksami vajadusel ära. Meelsus - no väga lähedalt ei tunne, aga tundub, et kriisi korral võimalusel pooli ei valiks ja istuks/ootaks edasi.

[Puurija]

Tallinna ülikooli professor Raivo Vetik: ,,Eestis elab üle 82 000 määratlemata kodakondsusega inimest ning see on probleem nii riigi julgeoleku kui ka nende inimeste endi tasandil. Julgeolekutasandi puhul on Ukraina näide väga selge ja hoiatav. Struktuurselt on Ida-Virumaa ja Ida-Ukraina suhteliselt sarnased. See, et Eesti riigis on ainult natuke üle poole eestivenelastest Eesti kodanikud, on selgelt julgeolekuprobleem. inimeste tasandit vaadates võib väita, et mittekodanike seos Eestiga on väiksem, nagu on väiksem ka soov siia panustada, rääkimata psühholoogilisest heaolust. Kõik see takistab inimese arengut ja selle kaudu ka Eesti riigi arengut. See on selgelt Eesti riigi ja Eesti inimeste jaoks väga suur probleem. Lojaalsus on kahepoolne side, mida soodustab pigem see, kui inimesed tunnevad, et Eesti riik käitub nende suhtes õiglaselt. Kodakondsuspoliitika aluste muutmine tähistaks seda, et hakkame liikuma teises suunas. Praegune kodakondsuspoliitika taastoodab konfliktsust siinse venekeelse elanikkonna ja Eesti riigi vahel. Oleme uurinud, mida arvavad inimesed sellest, kui anda Eesti kodakondsus ilma lisatingimusteta kõigile siin sündinud inimestele. Viimase monitooringu järgi oleksid 52 protsenti eestlastest ja väga suur enamus venelastest sellega nõus. Nii et kui vaadata inimese tasandit, siis põhimõtteliselt Eesti elanikkonna keskmine toetus on kaks kolmandikku. Kui vaatame Eesti riigi julgeolekutasandit, saame ka aru, et see oleks tegelikult oluline, aga seal vahel on kolmas tasand - parteipoliitiline - ja seal muidugi tekib sel teemal parteide vaheline vastandumine. Mitte ainult Keskerakond, vaid kõik Eesti erakonnad püüavad meeldida oma valijatele. Selle analüüsiga olen täiesti nõus, et Keskerakonna poolt oli see käik oma valijate kinnistamiseks. Ja kui praegu Reformierakond või IRL seda kritiseeris, on see omakorda nende poolt samm oma valijaskonna kinnistamiseks. Parteid tegelevad permanentselt valimisvõitlusega ja seda ei ole mõtet neile ette heita."
http://uudised.err.ee/v/eesti/030b9bc8- ... iigi-vahel

Eesti peaminister Jüri Ratas: ,,Ma ei toeta kodakondsuse nullvarianti ja seda Keskerakonna ettepanek ka ette ei näe. Räägime inimestest, kes on elanud siin riigis 25 ja rohkem aastat. Me ei räägi nendest inimestest, kes on tulnud peale 20. augustit 1991 siia. Me ei räägi sellest, et igale inimesele saadetakse posti teel koju Eesti Vabariigi pass. Eestis vähemalt 1991. aastast elanud inimestele kodakondsuse andmine on Keskerakonna soov olnud juba aastaid ning viimati oli see kirjas Keskerakonna 2015. aasta riigikogu valimiste platvormis. Keskerakonna ettepanek käsitleb üksnes inimesi, kes on Eestis elanud enne riigi taasiseseisvumist 20. augustil 1991. Teiseks, ta peab olema vähemalt 15-aastane, olema pikaajalise elamisloaga, ta peab omama legaalset püsivat sissetulekut, peab olema lojaalne Eesti riigile, andma vande, taotledes Eesti kodakondsust: «Tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale». Need punktid peavad olema raudkindlalt sees, kui me üldse seda teemat arendame. Halli passiga inimeste teema on ühiskonnas üleval olnud üle 25 aasta, ajast, kui Eesti taasiseseisvus. Inimestel oli toona valik, missugust passi valida. Väga paljud inimesed, enamasti vene keelt kõnelevad inimesed, valisid halli passi. Toona öeldi, et tegemist on ajutise lahendusega. Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on samas öelnud, et järgmised 25 aastat ei saa see ajutine lahendus kesta. See tuleb lahendada. Eesti riigi julgeoleku seisukohast, Eesti riigi ühiskonna sidususe seisukohast ma arvan, et on õige, kui Eesti riigis on kodakondsed inimesed. Jutt on inimestest, kes on kõikjal meie kõrval, kes on Eestis üles kasvatanud lapsed ja lapselapsed ning maksavad riigile makse. Kui praegu elab Eestis enam kui 80 000 halli passiga inimest, siis Keskerakonna ettepaneku alusel võiks Eesti kodakondsuse saada neist vähem kui pool. Ma arvan, et pooled vähemalt neist üldse ei kvalifitseeru selle loogika alla, et saada Eesti Vabariigi kodakondsus. On ühtlasi selge, et Keskerakonna ettepanek praeguses riigikogu koosseisus toetust ei leia. Lihtsalt minu soov on see, et seda teemat peaksid kõik erakonnad käsitlema. On veel üks võimalus: kõik erakonnad ütlevad, et see ei ole teema Eesti jaoks ja seda me ei käsitle. Aga probleem ühiskonnas on."
http://www.postimees.ee/3991673/ratas-m ... stiga-koju

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatus valis Raadio 4 uueks peatoimetajaks Julia Bali, kes varem töötas samas kanalis vastutava toimetajana. Mary Velmet, kes on olnud Raadio 4 peatoimetaja selle asutamisest saati, esitas jaanuari alguses avalduse peatoimetaja lepingu lõpetamiseks alates 1. veebruaris. Arvestades Mary Velmeti erakordselt suurt panust Raadio 4 käivitamisel, arendamisel ja pikaajalisel juhtimisel ning tema teadmisi ja kogemusi venekeelse meediaruumi kujundamisel, tegi juhatus Mary Velmetile ettepaneku jätkata juhatuse nõunikuna. Uue peatoimetaja leidmiseks korraldas juhatus toimetusesisese konkursi. Laekus kaks avaldust. Julia Bali kasuks rääkis tema pikaajalisem kogemus ajakirjanduses ning väga selge visioon, kuidas Raadio 4 peaks edasi arenema.
ERR-i juhatuse esimees Margus Allikmaa: ,,Ma olen 12 aasta vältel kõrvalt näinud Julia Bali arengut Raadio 4 toimetuses ja selle põhjal olen kindel, et tegemist on väga kohusetundliku, jätkuvalt arenemisvõimelise ja rahvusringhäälingule kohaseid väärtusi kandva noore inimesega. Julia on vastutava toimetajana näidanud, et ta tajub väga hästi Raadio 4 missiooni ja vastutust venekeelse auditooriumi ees, mis ennekõike tähendab seda, et esimese tõese info eestis toimuvast peab venekeelne auditoorium saama rahvusringhäälingust. Konkursi käigus kinnitas Julia ka oma arusaama, et tugeva venekeelse inforuumi loomisel on hästi tähtis ERR-i erinevate kanalite omavaheline tõhus koostöö."
ERR-i juhatuse liige Ainar Ruussaare: ,,Bali kasuks aitas otsuse langetada selgepiiriline ja mõõdetav arenguplaan ning soov ärgitada koostööd kõigi rahvusringhäälingu programmidega. Julia tunneb hästi Raadio 4 meeskonda ja edastas juhatusele ideed, kuidas edasi liikuda, et säilitada ja suurendada Eesti väga olulise venekeelse kanali mõju. Soovin uuele peatoimetajale edu ja ootan seatud eesmärkide täitmist."
http://uudised.err.ee/v/eesti/2430099a- ... julia-bali

Sputniku ajakirjanik Angelina Mandrõka: ,,Tallinnas algas tulevaks õppeaastaks esimese, teise ja kolmanda klassi õpilaste registreerimine Avatud Kooli, mis avab oma uksed Karjamaa gümnaasiumis juba tänavu sügisel. Õppetöö põhineb eesti, vene ja inglise keele süvendatud õppe programmil. Seejuures hakkab võõrkeelte omandamine toimuma muuhulgas eakaaslaste ja õpetajatega suhtlemise kaudu. Soovi korral on vanemates klassides võimalik valida omandamiseks veel täiendav võõrkeel, näiteks saksa või prantsuse keel. Õppekavas on ette nähtud ka programmeerimistunnid. Märkimisväärne osa õppetööst toimub koolis projektipõhise õppena.
Psühholoog Svetlana Nefedkina: ,,Selline kool võib olla väga tulemuslik mitmel põhjusel. Kakskeelne keskkond annab lapsele võimaluse oma eakaaslastega kahes keeles suhelda, mis avardab märkimisväärselt tema suulise suhtluse võimekust, aidates keele ka paremini ja paremal tasemel selgeks saada. Selline süsteem võib soodustada vene ja eesti emakeelega laste sallivamat suhtumist üksteisesse, mis on kahtlemata positiivne aspekt ühiskonna jaoks tervikuna."
Avatud Kooli esindaja Alissa Norman: ,,Kool on vastuvõtuks avatud kõigile lastele. Ainsaks vastuvõtutingimuseks on perekonna soov koolitada oma last Avatud Koolis ja nõustumine õppeasutuse põhimõtetega. Me püüame luua uue põlvkonna kooli, mis aitab realiseerida iga lapse potentsiaali. See õppeasutus on seadnud sihiks ka täppisteaduste süvendatud õpetamise ja samal ajal õpilastes elus edukaks toimetulekuks vajalike sotsiaalsete oskuste väljakujundamise."
Oma esimesel tegevusaastal võtab Avatud Kool esimesse, teise ja kolmandasse klassi maksimaalselt kolmsada õpilast. Tundides tegeleb õpilastega üheaegselt kaks õpetajat. Pool õppetööst toimub koolis vene, teine pool eesti keeles. Inglise keele õpetaja käe all saavad lapsed koolitust üks kord nädalas. Edaspidi kasvab eesti ja inglise keele tundide maht. Õppeasutuse esindajad lubavad, et kuni põhikooli lõpetamiseni jääva aja vältel toimub õppetöö järgmistes proportsioonides: 60% õppeainetest eesti keeles, 25% vene keeles ja 15% inglise keeles. Kooliminekuga, nii nagu muudegi elumuutustega, kaasneb lapse jaoks alati stress. Kuid tänu Avatud Koolis rakendatavale vastastikusele keelekümblusele peaks selle haridustempli õpilased saama stressist üle kiiremini kui nende eakaaslased teistes koolides. Kui otsustate panna oma laps Avatud Kooli, on õppetasuks 1320 eurot aastas või 110 eurot kuus. Hinna sisse kuulub koolitus ise, õpimaterjalid ja toitlustus koolis. Pikapäevarühm ja huviringid toimivad lisatasu eest. Lapsele õpikoha kindlustamiseks tuleb kooli vastuvõtmisel tingimata tasuda ettemaks kolme kuu õppemaksu määras (330 eurot).
https://sputnik-news.ee/estonian_news/2 ... kooli.html

[Kriku]

Tallinna ülikooli professor Raivo Vetik: ,,Eestis elab üle 82 000 määratlemata kodakondsusega inimest ning see on probleem nii riigi julgeoleku kui ka nende inimeste endi tasandil. Julgeolekutasandi puhul on Ukraina näide väga selge ja hoiatav. Struktuurselt on Ida-Virumaa ja Ida-Ukraina suhteliselt sarnased. See, et Eesti riigis on ainult natuke üle poole eestivenelastest Eesti kodanikud, on selgelt julgeolekuprobleem.

Ukraina mässajad olid kõik Ukraina kodanikud.

RV on umbes nagu Oudekki Loone, ainult et akadeemiliselt edukam.

[2korda2]

Mina ei taipa, mil moel "julgeolekuprobleemi" lahenduseks on seni EV kodakondsuse suhtes ükskõiksetele inimestele veel parema(!) ligipääsu võimaldamine EV seadusandliku ja täitevvõimu juurde? Kodakondsusega kaasneb mitte ainult hääletamise õigus vaid ka kandideerimise õigus. Sellise kandidaadi poolt aga hääletavad suure tõenäosusega ka hulk "uuskodakondseid". Ilus näide - Yana Toom. Kui poleks "teenete" eest kodakondsust antud, poleks põhimõtteline mutt seda ehk siiani taotlenud ja ei saaks oma mürki kõrgelt kohalt laiali pritsida.

[Che Latino]

Kui palju võiksid muuta hallipassikodanikud valimistulemusi? Postimehe prognoos:
http://arvamus.postimees.ee/3993007/ana ... istulemusi

[Kriku]

Minu arust on see mingi vananenud statistika abil koostatud loba. Palju selgem on KOV ja RK tulemuste võrdlemine.

[Puurija]

Muusikakriitik Artemi Troitski: ,,Mul oli algusest peale idee luua globaalne-ülemaailmne internetiraadio, Tatjana (raadio kaasasutaja ja äripartner Tolstaja) tahtis rohkem kohalikku FM-sagedusel raadiojaama. See on tõepoolest realistlikum, aga mulle see loominguliselt nii palju huvi ei pakkunud. Plaan oli meelitada loodavat raadiot kuulama inimesed nii Venemaal kui teistes riikides. See pidi olema ilma kohaliku eripära rõhutamata globalistlik raadiojaam mõtlevale inimesele. See oli ambitsioonikas, ma mõistan, sest reklaami ja äri vaatest on see väga riskantne plaan. Loobun juunis loodud ettevõtte E-Stalker OÜ osalusest ja väljun projektist. Tatjana Tolstaja plaanib praeguse seisuga jätkata, kuid ma ei ole tema lõplike plaanidega kursis, seega mida ta teha plaanib, on mul keeruline öelda."
Tolstaja: ,,Töö projekti kallal ei ole külmutatud ning tegemist on jätkuvalt kommertsraadiojaamaga, mis jätkab algse äriplaani täitmist, mis on tähtsaim aspekt. Mis puutub peatoimetaja kandidatuuri, siis miks arvate, et see peaks olema Artemi Troitski? Kuniks projekti alles kujundatakse ja see pole täpselt valmis, siis on ennatlik öelda, kes saab peatoimetajaks. Hoolimata Eesti väikesest turust ning suurte ja tõsiste osapoolte nagu Raadio 4, SKY ja Russkoe radio olemasolust näen FM-sagedustel uue projekti arendamisel potentsiaali."
http://rus.err.ee/v/estonia/45c8ec3c-3c ... oy-tolstoy

Kolumnist Artemi Troitski: ,,Allpool ei tule juttu mitte Smolenski oblastist ega isegi Kaliningradist, vaid aladest, mis jäävad Venemaa riigipiirist läände. Neil aladel – Euroopa Liidus, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Iisraelis, Austraalias ja veel jumal teab kus – elab miljoneid etnilisi venelasi, «venekeelseid» ja «venekultuurseid» inimesi. Nagu ajaloolisel kodumaal, elavad nad erinevalt ja on omaks võtnud osaliselt risti vastupidised seisukohad. Aga nagu ei kattu olukord piiri taga Venemaa omaga, nii erineb ka ulguvenelaste elulaad kergelt, mõnikord aga lausa põhjalikult sellest harjumuspärasest. Ma ütleksin isegi, et «võõrsil» (muidugi, jah, kuidas kellele…) on see palju mitmekesisem. Selle kohta oleks tulus kirjutada tõsiteaduslik uurimus, mida toetaksid statistilised andmed, aga mina piirdun praegu pelgalt esseega: kes kus ja kuidas elab ja mida teeb? Endise NSV Liidu riikidele oli see tüüpilisest tüüpilisem: noored inimesed sõitsid nõndanimetatud Pribaltikasse komsomolilähetusse, olümpiaobjektide ehitusele, sõjaväeteenistusse… Sama hästi võisid nad sattuda Kemerovosse või Nikolajevisse (mida tänapäeval nimetatakse Mõkolajiviks). Seal nad siis elasid ja töötasid, kuni ühel ilusal päeval (jällegi, kuidas kellele...) 1991. aastal ärkasid üles – selle sõna kõige otsesemas tähenduses! – ühel sootuks teisel maal. Kus oli teine riigikeel, teised kombed, teised ülemused. Mõningad sulandusid uude süsteemi kergelt ja isegi rahuldustundega, paljud aga mitte. Nii nad elavadki tänapäevani «siseemigratsiooni» režiimis, mis on paljudele intelligentsetele venelastele äärmiselt tuttav olukord, ehkki tunduvalt teistsugustel asjaoludel. Nad istuvad päevad läbi Venemaa telekanaleid vaadates, kohaliku eluga põrkavad eelistatult kokku ainult lähimas supermarketis, riigieluga aga pensioni kätte saades. Riiki, kus nad elavad, nad üldjuhul ei armasta, ei tunne ega tahagi tunda. Ma mõistan neid inimesi ja tunnen neile kaasa: küpses eas on elulaadi, harjumusi ja väärtussüsteemi äärmiselt raske muuta. Ma ei suuda lõpuni mõista ainult üht asja: miks küll, kui nad nii täielikult eitavad väikeste Euroopa riikide elu, ei pöördu need «tahtmatud emigrandid» tagasi suure Venemaa rüppe, millest neil tänu televisioonile on ju kõige roosilisemad ettekujutused? Olen korduvalt seda äärmiselt lihtsat küsimust esitanud ning ikka ja jälle on see sisuliselt löönud vestluskaaslase lootusetult rivist välja. Venemaa Balti riikide saatkonnad pakuvad kangesti välja repatrieerimisprogrammi: nii palju, kui ma tean, on Eestis seda rohkete aastate jooksul kasutanud tervelt oma kakskümmend perekonda, kusjuures mõni neist on juba jõudnud tagasi tulla. Muidugi, see on puhtalt nende oma asi: tung virelda õelate aborigeenide ja roiskuva gei-timukraatia ikke all kaugel eemal taevalikust Putinist ei ole kuidagi loogiline, aga eks inimestel ole ju vaba tahe. Ning NSV Liidu teisest tulemisest pole keelatud uneleda ega ajaveebiski kirjutada – Euroopa Liidus puuduvad seni seadused ekstremismi ja «põliselanikkonna tunnete haavamise» kohta. See on samuti juba vana lugu, mis ulatub 1970.–1990. aastatesse, mil miljonid lihtsad Nõukogude kodanikud, kel oli otsene või kaudnegi kokkupuude juudi või saksa rahvusega, hülgasid oma üliriigi ja asusid, sageli kompaktselt, elama Ameerika Ühendriikidesse, Saksamaa Liitvabariiki, Iisraeli. Riikidesse, märgin kohe ära, mis ei suhtunud NSV Liitu sugugi sõbralikult. Sealjuures sattusid nad erinevalt eelmise alajaotise tegelastest sellistesse oludesse eranditult omal soovil. Tolle palverännaku lõpptulemus oli aga paradoksaalselt sarnane. Nõukogude Liidust roiskuvasse läände ümberasujate tuntuim koloonia on New Yorgi Brighton Beach. Mina sattusin sinna esimest (ja eelviimast) korda 1988. aastal ning olin vapustatud: aksjonovliku Krimmi saare asemel, mis sulandaks orgaaniliselt vana Venemaa ja uue Ameerika, nägin karikatuurset provintslikku Nõukogudemaad. Täielik popšansoon. Seesama armetu elulaad ja kultuurisegu, ainult et ilma defitsiidita: poekesed lausa vaarusid liha-kala-vorsti ja maitsetu pudi-padi all! Küllap siis ainult selle pärast oligi üle ookeani kihutatud. Sõitsin neid muljeid kontrollima oma kolmkümmend aastat hiljem – ja mitte midagi ei olnud muutunud. Need inimesed hääletavad Trumpi poolt ja hääletaksid ka Putini poolt, kui ainult saaksid, ning just nemad kindlustavad Filipp Kirkorovile esinemised Carnegie Hallis. Võib-olla on mu suhtumine liiga jõnk ja ma ei ole kõigest õigesti aru saanud, aga need muljed on igatahes olnud väga kirkad. Muide, asjadega paremini kursis tuttavad on kinnitanud, et enamik «braitonlasi» ei kõnele isegi inglise keelt."
http://arvamus.postimees.ee/3990385/art ... ne-venemaa

[Puurija]

Eesti peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas: ,,Selles koalitsioonis see pingeid ei tekita, sest on kokku lepitud, et seda küsimust me ei suuda lahendada enne 2019. aastat. Minu soov ei olegi seda täna lahendada. Minu soov on tõsta see lauale ja et enne järgmisi riigikogu valimisi seda teemat arutatakse."
Keskerkonna volikogu toetas erakonna esimehe Jüri Ratase poolt välja öeldud ideed kodakondsuse muutmisest nii, et tulevikus kaoksid hallid passid.
http://uudised.err.ee/v/eesti/21e56e7d- ... le-toetust

[Che Latino]

...
Häälte pärast hoitakse seda halli-passi-teemat nii kaua kui vähegi kannatab.
Aafrikas pidavat poisikesed krokodillide seljas sõitma nii, et ridva otsas on lihatükike mida loom taga ajab...

[Tapper]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77063556

võõrast keelt rääkivad laigulised hirmutavad inimesi...

[Lemet]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77063556

võõrast keelt rääkivad laigulised hirmutavad inimesi...

Huvitav, et selle hala eesti keeles ilmutamiseni nii kaua aega läks, Kirillitsas Eestis heietati juba tükk aega tagasi, kui kole ja jube KL selline tegevus ikka on...