BREXIT

[Chupacabra]

Brexiti hääletus peab läbi käima ka House of Lordsi ja seal on tugevas enamuses Remain. Neil on rahva arvamusest suht ükskõik, kuna pole valitavad.

[kaugeltuuriv]

Nägin just Šoti Rahvapartei saadikut Briti parlamendis,BBC pealt.
Ja see intervjuu kinnitas mu siia pandud mõtet,et just šotlased on need kellel on kaalukeel,kas Briti Ühendatud Kuningriik jääb püsima sellisena nagu ta on või laguneb.
Naisterahvas teatas,et eelmine peaminister oli neile kinnitanud eelmise referendumi ajal,et Šotimaa nõuetega arvestatakse ning,nende poolt on nüüd laual turule jäämine ehk "Norra variant".See muidugi suurriiki kindlasti ei rahulda ja see on asi,mis May kurgus on kinni.Saadik teatas,et nende nõuete mitte arvestamisel on lahti tee uuele referendumile.
Ja see Põhja-Iirimaa värk.Osad iirlased teevad samamoodi "rehepappi" eurorahadega nagu meiegi mihklid ja nüüd,kui on selge,et asi lõpeb ära läks sealne kohalik parlament ja ühisvalitsus lõhki.
Põhja-Iirimaa rahu tegelikult osteti eurorahadega,vastavalt USA plaanile.Ma ei kujuta seda ette,missugune mõll seal jälle taastub,kui keskvalitsus neid summasid ei asenda.

[Kriku]

Tobedale ja kasutule vaidlusele kulutatud summat ei avalikustata.

[PaganHorde]

Pelan ajaviiteks ühte tasuta/tasulist veebimängu, ja nüüd anti vaid UK mängijatele teada et...

Dear UK Players,

We would like to inform you about an upcoming price adjustment for our players in the UK.

While we in the past months, we have tried to keep most prices stable, and have even managed to lower some prices in certain territories, due to the economic uncertainty, currency devaluation and instability caused by Brexit, we are writing to inform you of a 12% increase in pricing due to the reasons above on 01.02.2017. This is broadly in-line with other companies of our ilk. (Apple have announced a 25% increase for their App Store, for instance)

To give you the opportunity to make any purchases you want to at the current prices, we’ve chosen to communicate this upcoming change as early as possible.

We hope for your understanding in this matter.

Last but not least, we would like to thank our UK players for your loyalty, and for continuously providing feedback, ideas, and proposals – your contributions are essential to the continued success of our games, and we deeply appreciate your constructive opinions about our work!

Sincerely,

Sellised pisikesed asjad, aga tundub et ikka väga lõbusalt ei lähe siis.

[Martin Peeter]

Ma arvan, et May kuulab praegu Trumpi juures maad. Kui ta otsustab, et Trump on nii hull, et USA-st midagi mõistlikku loota ei ole, siis ei lase parlament Brexitit läbi. Kusjuures Corbyn venemeelsena ilmselt toetab Brexitit, aga labour läheb hääletamisel pooleks.

[Kriku]

Briti parlament kiitis Brexiti käivitamise eelnõu ülekaalukalt heaks.

Suurbritannia parlament kiitis häältega 498-114 heaks valitsuse esitatud Euroopa Liidu eelnõu, mis lubab peaminister Theresa Mayl Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimistega algust teha.

Eelnõu toetas leiboristide juhtkond, kuid vastu olid Šoti Rahvuspartei (SNP), Walesi rahvuslaste erakond Plaid Cymru ja liberaaldemokraadid. Vastu olid ka 47 leiboristi ja konservatiivist endine rahandusminister Ken Clarke, vahendab BBC News.

Eelnõu läheb edasisele arutamisele alamkojas ja lordide kojas, enne kui sellest võib seadus saada.

Peaminister May on Lissaboni leppe artikli 50 käivitamise tähtajaks seadnud 31. märtsi. Siis peaksid algama ametlikud lahutusläbirääkimised Euroopa Liiduga. Eelnõu naaseb järgmisel nädalal alamkotta.

Siis arutatakse seda detailsemalt, kui ta jõuab alamkojas komiteede staadiumi. Arutatakse parandusi valitsuse plaanidesse.

Eelnõu esitati eelmisel nädalal pärast seda, kui Briti ülemkohus otsustas, et parlamendi mõlemad kojad peavad oma sõna sekka ütlema, enne kui artikli 50 saab käivitada.

Eks näis, mis nüüd šotlased teevad.

[kaugeltuuriv]

Ma pakun,et šotlased vaatavad,kuidas lähevad läbirääkimised.Šoti parlament ise võttis vastu seisukoha,et nende piirkond tuleb jätta EL kaubandusalasse ning ka osaleks sealses investeeringuprogrammides.Kui seda ei tehta,siis pakun,et näeme paari aasta pärast uut referendumit aga see on hoopis uus teema.

[Kriku]

Video: Šoti saadikud hakkasid Brexiti hääletuse ajal EL-i hümni laulma.

[Kriku]

Lordide Koda nõuab, et May avalikustaks enne lahkumisavalduse andmist oma plaani, kuidas pärast Brexitit EL riikide kodanike õigusi kaitstakse.

[Kriku]

Donald Trumpi ja Brexiti edu põhjused ehk rahva mäss eliidi ja meedia vastu.
Airi-Alina Allaste

Tallinna ülikooli professor Airi-Alina Allaste vestleb Texase ülikooli professori Stjepan Meštrovićiga Brexiti ja Donald Trumpi edu põhjustest postemotsionaalses ühiskonnas.

Sinu viimane uurimus keskendub paralleelide väljatoomisele Brexiti toimumisel Suurbritannias ning Donald Trumpi võidul USA presidendivalimistel. Millised need ühisjooned on?

Suurbritannias olid nii kuninganna, eliit, korporatsioonid kui meedia Brexiti vastu. Londoni tulemused näitavad, et sealne elanikkond oli vastu, samas valitses suur lõhe metropoli ja maapiirkondade vahel. USA valimistulemustes võib näha hämmastavalt sarnast mudelit – eliit, korporatsioonid, meedia ning kuulsused olid kõik pigem presidendikandidaat Hillary Clintoni selja taga. Ning ka USAs sai otsustavaks lõhe linnade ja maa vahel. Näiteks Pennsylvanias hääletati Clintoni poolt ainult Philadelphias, aga mujal – maapiirkondades ning väikelinnades – Donald Trumpi poolt, samasugune jaotus oli ka Florida osariigis, kus vaid Miami City oli Clintoni poolt. Minu arvates on see kõnekas ja seda võib käsitleda mässuna post­emotsionaalse kultuuri vastu. Rahva mässuna eliidi ja meedia manipulatsiooni vastu, inimeste protestina selle vastu, kuidas oodatakse, et nad peaksid mõtlema ja tundma.

Oled kirjutanud raamatu postemotsionaalsest ühiskonnast ning seda kontseptuaalset raamistikku kasutades analüüsinud üsna erinevaid nähtusi. Mida see mõiste tähendab?

Ühiskonna käsitlustes keskendutakse ratsionaalsetele selgitustele ning emotsioonide osakaal on jäänud tagaplaanile. Minu arvates on oluline arvestada ka emotsioonide ja teadmiste suhet. Soovin tähelepanu tõmmata tõsiasjale, et emotsioonid on tänapäeva ühiskonnas muutunud. Meil on väga palju tundeid ja emotsioone, aga ma nimetaks neid macdonaldiseerunud tunneteks ja kvaasiemotsioonideks, sest neil puudub sügavus. Muretsetakse kliima soojenemise, väljasurevate liikide ja koduloomade pärast, aga need emotsioonid tulevad meedia kujunditest. Youtube’ist tulev beebi naer ei too tõelist rõõmu ega traagiliste uudiste jälgimine sügavat valu.

Nii et ühelt poolt tekitavad need kuvandid palju emotsioone, aga teisalt on need emotsioonid leiged ja manipuleeritavad... Ja mida täpsemalt tähendab see meedia või eliidi manipulatsioon?

Tugevate isiklike tunnete puudumine ning teisalt meedia poolt tekitatud poolemotsioonidega kaasa minek võib luua soodsa pinnase mitmesugusteks manipulatsioonideks. Ma arvan, et kõige lihtsam on selgitada seda näidete abil. Näiteks üheksakümnendatel, kui Serbia ründas Bosniat, kasutati eneseõigustuseks 1389. aasta sündmusi. Emotsionaalne energia ammutati ammusest lahingust ja väideti, et Bosnia moslemid on Serbia jaoks samasugune oht nagu kunagi kauges ajaloos.

Ratsionaalselt võttes on see absurdne idee, sest tegemist on kuuesaja aasta vanuse sündmusega. Aga kui see emotsionaalselt paljusid inimesi mõjutab, siis saab sellega manipuleerida. Teine, mõnevõrra erinev näide on USA presidendile Barack Obamale Nobeli rahupreemia määramine üsna kohe pärast tema ametisse valimist. Ratsionaalselt ei olnud see kuigi selgelt põhjendatud, sest mingeid konkreetseid tulemusi ette näidata sel hetkel ei olnud. Kuid valitses laialt levinud emotsionaalne seisund, mis omistas Obamale teatud väärtused ja suured ootused juba enne selgelt mõõdetavaid tegusid. Võiks tõlgendada, et Obama pärjati emotsionaalse energia põhjal, mis tekkis talle omistatud rahutegija rolli eest.

Milles väljendub mäss postemotsionaalse ühiskonna vastu?

Milliseid lubadusi on küll post­­emotsionaalses ühiskonnas jagatud! Rassilist võrdsust, ühtlast majanduslikku heaolu kõigile ja kõike muud!

Hillary Clintoni meeskond mängis emotsioonidele, mis seostuvad multikultuurilisuse, globaalsuse ja progressiga. Nagu postemotsionaalses ühiskonnas tavaline, olid meedias seda esitamas kuulsused ja arvamusliidrid. Eeldati, et see ärgitab vähemusi ja naisi Clintoni poolt tegutsema, aga kui tuli aeg nende emotsioonide järgi käituda, nad siiski ei läinud valima.

Minu teooria kohaselt ei käitunud Donald Trump nendel valimistel kui tüüpiline postemotsionaalse ühiskonna eliidi esindaja, sest tema esinemised meedias ei olnud kuigi täpselt koordineeritud, puudus kavandatud lähenemine, tal esines spontaanseid purskeid ja tema pooldajad läksid massiliselt hääletama. Ettearvamatult suur osa Trumpi pooldajatest läks valima! Mina käsitlen seda autentsema emotsionaalse käitumisena, mida ma siis ühtlasi interpreteerin ka postemotsionaalse ühiskonna vastase revolutsioonina.

Näib, et meedias professionaalselt esitatud sõnumid ei tööta?

USAs on usaldus meedia vastu tohutult vähenenud! Samal ajal meedia laieneb pidevalt. See on asja post­emotsionaalne külg, need meeletutes kogustes vahendatud emotsioonid, mis jäävad siiski vaid poolikuteks tunneteks ega õhuta inimesi enam tegudele.

Tänapäeval on väga oluline koht sotsiaalmeedial. Ehk on Trumpi edu osalt mõjutatud sotsiaalmeedia kasutamisest, millel võib täna olla tugevamgi mõju kui peavoolu meedial?

Jah, just nimelt Twitteri kasutamisest, kus ei ole filtreid ning öeldu jõuab otse jälgijateni ilma vahepealse kontrollita. Selline sõnum on autentsemalt emotsionaalne kui vahendatud sõnum.

Kas mäss on seotud ka natsionalistlike vaadetega?

Minu jaoks ei pea see iseenesest tingimata olema seotud rahvusriikide ja natsionalismiga. Ameerika näiteks on praegu jagunenud väga erinevate kategooriate alusel – red state versus blue state, rikkad versus vaesed, valged versus mustad, maapiirkonnad versus metropolid ja palju muud. Moodustuvad järjest väiksemad vaenulikud huvirühmad.

Killustumisega seotud klikistumine ei toimu mitte ainult riikide, vaid ka madalamal tasanditel?

Seda võib näha mitmel pool. Mõnevõrra pessimistina näen, et paljugi viitab võimalikule Euroopa Liidu lagunemisele. Hispaania ja Kreeka ei suuda oma probleeme lahendada, Prantsusmaal ja Itaalias koguvad populaarsust poliitilised jõud, mis on Euroopa Liitu vastu. Killustumise protsessi nimetan ma balkaniseerumiseks – suurematest üksustest moodustuvad väikesed üksused, mis on üksteise suhtes vaenulikud. Ma olen analüüsinud ­endise Jugo­slaavia lagunemisprotsessi, aga seda võib pessimistlikult lähenedes käsitleda ka mudelina mitte ainult Ida-Euroopa, vaid ka Lääne ühiskonna saatuse kohta.

Kommunismi lagunemisega ei pruugi kohe kaasneda mitte ainult loodetud globaliseerumine, demokratiseerumine ja inimõiguste võidukäik, vaid teiselt poolt võib näha märke, et balkaniseerumine laieneb ka Lääne riikidele.

Brexitit seletati Euroopa avalikus diskussioonis ka teadmiste puudumisega. Näiteks räägiti kõige populaarsemast Google’i otsingust Brexiti-järgsetel päevadel – mis on Euroopa Liit.

Ma ei võta seisukohta, kas vähene informeeritus on iseenesest õige või vale väide, aga selle idee levitamise taga näen küll postemotsionaalse ühiskonna eliiti. Mõnevõrra samamoodi oli ka USAs, kus Trumpi pooldajaid on nimetatud ignorantseks ja primitiivseks. Isegi kui arvestada, et tegemist oli suhteliselt madalama haridustasemega inimestega, siis selline lihtsustatud sildistamine jätab analüüsimata palju põhjusi valikute taga.

Nii jääb näiteks kõrvaliseks mõte, et paljud inimesed on ilma jäänud paljust, mida ühiskond on lubanud. Euroopa Liit lubab ju samuti lõputute soovide täitumist – vaba tööjõu liikumist ja piiranguteta kaubavahetust, paremat ühiskonda ja kiiremat arengut. Aga samal ajal paljude inimeste elatustase langeb. Suurbritannia töötu näeb eelkõige vaid seda, et tööd ei jätku või palk on väiksem, kuna idaeurooplasi on võimalik odavamalt tööle palgata. Aina enam soove jääb täitumata ja inimesed on vihased.

Oled kirjutanud oma raamatus lõpututest ihadest ja soovidest, mis tekitavad anoomiat (normide järgimise vähenemist, normide kadumist – Toim.) ning viha ja vihkamist.

Milliseid lubadusi on küll postemotsionaalses ühiskonnas jagatud! Rassilist võrdsust, ühtlast majanduslikku heaolu igaühele ja kõike muud! Aga mitmel pool toimub keskklassi hääbumine. Lubati suuremat võrdsust ja õiglust, aga praegu rikaste ja vaeste vahel vahed hoopis suurenevad. Mitte ainult USAs, vaid ka mujal. Vahed on suuremad kui enne 1929. aasta majanduskriisi. Nii et ­ootused on aetud kõrgeks, aga nende saavutamine on muutunud võimatuks. Juba Emile ­Durkheim (1858–1917), sotsioloogia klassik, rääkis ebarealistlikest ootustest, mis tekitavad frustratsiooni. Nüüdseks on sellest frustratsioonist osas ühiskonnakihtides saanud juba viha.

Brexit Suurbritannias või USAs võimule tulnud Donald Trump kardetavasti samuti ei suuda neid probleeme lahendada.

Jah, seda küll. Mina lihtsalt analüüsin, milliseid ühiskondlikke protsesse me võime näha nende valimistulemuste taga. Lihtsustatult, mis toimus USAs: demokraadid lubasid päikesepaneele kõigile majadele, aga Trump lubas, et tehased avatakse uuesti ja inimestele jätkub tööd. Töö on midagi konkreetset, päikesepaneel on aga siinses kontekstis taas kord lihtsalt metafoor. Metafoor paremast ühiskonnast, kunagi kauges tulevikus paremaks muutuvast elust. Frustreeritud ja end petetuna tundvad inimesed ei usu enam, et sellisest asjast võiks midagi head loota.

Hea intervjuu, aga karta on, et niinimetatud peavoolu ajakirjandus & eliit võtab sellest väga visalt õppust.

Minu arvates ei puutu kommunismi langemine eriti Lääne-Euroopa balkaniseerumisse. II ms šokk on see, mis hakkab Lääne-Euroopas mööda saama. Ja selle möödudes tuleb paljuski tagasi see, mis varem oli, kuigi loodetavasti mitte nii ekstreemsel kujul.

[Gideonic]

General motors müüb Opeli prantslastele. Viimane piisk karikas? Brexit. Nimelt ilma selleta oleks arvatavasti saavutatud kasumlikkuse eesmärgid. Kuna brittide Vauxhall on sama brändi all, kuid hakkab asuma tollimüüri taga, on äärmiselt tõenäoline et Vauxhall tehased suletakse (mitmed komponendid käivad praegu mandri ja saare vahet ehitamise käigus) ning järgi jääb vaid Opel.

[Kriku]

Lordide kojas otsustati, et parlament peab saama hääletada EU-st lahkumise lõplike tingimuste üle.

[kaugeltuuriv]

http://www.bbc.com/news/uk-scotland-sco ... s-39213767
Šoti asjade minister,kes on ka samas Šoti Rahvuspartei esimees(SNP) soovib teist iseseisvusreferendumit koheselt peale tingimuste selginemist BREXI-tile,2018 aasta sügisel.
Hetkel nad ei oma Šoti parlamendis enamust aga koos Šoti Rohelise liikumisega saavad nad esitada uue referendumi plaani,viimased on sellega samuti nõus.

[ruger]

[Kriku]

See oli päris hea

---

Šotimaa esimene minister Sturgeon taotleb uut iseseisvusreferendumit.

Šotimaa esimene minister Nicola Sturgeon teatas esmaspäeval, et palub volitusi uue iseseisvusreferendumi korraldamiseks.

Sturgeon ütles, et Suurbritannia peaminister Theresa May on seni keeldunud Šotimaaga Brexiti teemal kompromissi otsimast, vahendab Associated Press. Sturgeoni sõnul on Šotimaa jaoks tähtis astuda aktiivseid samme oma huvide kaitsmiseks, kui Suurbritannia on valmis käivitama oma Euroopa Liidust väljaastumise.

Šotimaa valijad lükkasid iseseisvuse 2014. aasta referendumil tagasi, kuid Sturgeon ütles, et Ühendkuningriigi otsus Euroopa Liidust lahkuda on toonud kaasa asjaolude olulise muutumise.