Leidsin ühe huvitava ja asjatundliku? vene poole blogija-
http://kenigtiger.livejournal.com/1779021.html
kelle põhisõnum - aeg on lõpetada anekdootide rääkimine ukridest, katlatest jne. Et Donbassi kaitsjate jaoks on asi ülimalt tõsine - ning Venemaa "põhjatuule" otsene abi teatud poliitilistes tingimustes ei tarvitse käiku minna, kui U. rakendab päeva D (Horvaatia varianti). Blogija kasutab oma poole vägede (tundub LNR seotud olevat) nimetuseks "rahvamiilits", nojah - kasutasin ka siis siinses kontekstis:
Et U. pool tegeleb juba aastake vaikselt "neutraaltsooni" hõivamisega - kus 200 meetrit, kus 400 meetrit - kaevuvad uutele positsioonidele ning valmistuvad järgmiseks stardiks.
U. armee on muutunud:
2014. a sügisel tänu "põhjalaste" abile tehtud katlatele - oli demoraliseerunud - kaotanud palju tehnikat, võitlemisvõimelisi mehi-komandöre.
2015. veebruaris (peale Debaltsevot) - vaatamata suurtele kaotustele lahingmoonas, tehnikas, inimestes - oli juba vastas sitke vastane. Jämedad vead rahvamiilitsa lahingutegevuses tekitasid suuri kaotusi.
2017. a algus - mitte kuidagi ei suudeta U. välja peksta Debaltsevo ligidalt, Donetsk-Gorlovka trassilt.
2014. a suvel U. värskelt ajateenistusse kutsutud-suunatud jooksid laiali esimese kanonaadi puhul (et poisid teadsid, et nende ohvitserid on reetnud neid). Nüüdseks on U. keskmine lahingumoraal võrdsustunud rahvamiilitsaga - ning enam nad ei jookse laiali vene armee meeldetuletamise peale.
Peale 2015. a Debaltsevot - hakkas U. pool vaikselt neutraalis paremaid positsioone hõivama - ning nende tagasilöömine sealt tekitas suuri ohvreid rahvamiilitsale. Et selline passiivne ootamine on jama. Tagasihõivamine vajab juba terve brigaadi rakendamist, koos suurtükiväega. - aga sellist löögibrigaadi saab luua vaid kogudes jõudu mitmest brigaadist (väiksemate jõududele tehakse hakkliha). Enam ei õnnestu kiirelt midagi tagasi haarata (U. on valmistunud selleks). Ja U. pidevalt parandab positsioone - et valmistuda edukaks Rünnakuks. Märkamatult tuuakse reserve, suurtükiväge rindele (ning eriti kõrgendikele - kust on effektiivne anda esimest lööki).
U. luurelahingud toimuvad koostöös väga heaks arendatud luurega (sealhulgas hea agentuuriga tagalas). Mõõdetakse rahvamiilitsa staapide ja üksuste reaktsiooni kiirust ja kvaliteeti. Et tuli U. rünnak, staabid ärkasid, anti käsk suurtükiväe liikumiseks, suurtükid alustasid (ning mis ei suutnud alustada miskipärast), näe liikuma hakkas jalavägi jne. U. pool saab ülitähtsat informatsiooni. Rinne seal ei vaja "tulesüsteemi varjamist" - nii nagu on positsioonilise ning mõlemapoolse pideva kaeviku rinde puhul. Rinne on 350-400 km pikk ning seda isegi ei hoita vaid see koosneb mõnemehelistest vaatluspunktidest. Sellises situatsioonis onn ülioluline reservide liikumise kiirus. Ning seda U. teeb - saades modelleerida tulevast suurrünnakut võimalikult maksimaalse täpsusega.
U. luure-diversioon on edukas - likvideerib Motorola Donetskis - käib tagalas, paneb rastjaskasid teedele (meestel vaja vett tuua jne).
U. haaravad algul praktiliselt ilma lahinguta vaatluspunkti, siis on rahvamiilits sunnitud rünnakut alustama (ning seda OBSE kurjustamise saatel, kes rõõmuga fikseerib rahvamiilitsa suurtüki-soomuse liikumist rindele). Et selline värk rikub rahvamiilitsa moraali, kes ei saa pidevalt vastata rünnakutele ja tulele. Ning U. rahuldab isegi 2 korda suuremad kaotused nendes lahingutes, kuna nende mobilisatsiooni reserv on 5 korda suurem.
(ning U. rindel olev sõjavägi koosneb praegu lepingulistest - mitte aga kutsealustest)
Ning LNR/DNR juhtkond ei tea, mis olukord tegelikkuses.
1. Minski kokkulepe tekitas probleemi mobilisatsioonireservile. Inimesed ei ole huvitatud olema sihikul - õiguse eest tagasisaabuda U. rüppe (nagu Minsk ettenäeb). Kaheldav on 50 tuhandelise väe kokkusaamine rahvamiilitsasse, kui U. pealetung algab. Sundmobilisatsiooni praegu läbi viia ei saa, sest ega me ei ole ukropid, kes vägisi inimesi väkke ajavad. Ning nagunii need, kes sõdida ei taha - kimavad siis Venemaale. Ning praegusele vanale kaadrile üteldakse, et "pidage vastu, raha ei ole".
2. Fundamentaalne probleem "sõjaliste nõuandjatega". Enam ei tule 100% parimatest parimaid. Süüria neelab mehi. Venemaa üksuste komandörid ei anna enam parimaid mehi väeosadest. Et kui sõjaks läheb (Venemaa sekkub) - peavad ju nemad sõdima hakkama ja seega on neil endal vaja paremat kaadrit, endal on vaja ettevalmistada inimesi-tehnikat. Seetõttu jõuavad Donbassi ülimalt erinevad inimesed: 1. on isa-komandöre - keda kantakse kätel - 2. ning on neid - keda vihatakse ning on ka nende vastaseid mässe olnud. Number 1-d ei ole ülekaalus... Nojah - kui luureüksuse juhiks saabub Vene armee autobaasi juhataja...
3. "Текучка"
(ei tea mida see sõna tähendab) Eeltoodud kahe punkti koosmõjul on tekkinud suur kaadri voolavus, kes otsib adekvaatset üksust-komandõri. Kohalikud kui ka "põhjalastest" komandörid pidevalt vahetuvad. Mõni otsib võimalust normaalseks sõdimiseks, teine aga võimalust mittesõdimiseks - vaid rahasaamiseks... Enamike üksuste komplekteeritus on 50%, ülevalt tuleb käsk - "komplekteerida lõppude-lõpuks" - resultaat - saadetakse sõjakomissariaatide kaudu vähe motiveeritud jne inimesi. Vanainimesed ja tüdrukud saabuvad, üksustes pole varsti terveid mehi - kes suudaks tegutseda mitmeid päevi ilma uneta jne.
4. Suur häda, et erinevad üksused on erineva lahinguvõimekusega. Kui U. alustab suurrünnakut, siis enam-vähem lahinguvõimelised üksused - ei ole suutelised rohuks olema - U. murrab tiivalt läbi ja need jäävad kateldese.
Hinnanguliselt üks LNR/DNR омсбр (brigaad?) summaarselt ei ole suurem kui pataljon jalaväge, tankirood ning suurtükidivisjon. Ning kui need jõud suunatakse eesliinile, siis seal pole suurt midagi - ei kaevikusüsteeme, tulepunkte jne - pole teada, kas ikka on kontrollitud et asjad vastaksid kaartidele. Resultaat - pooli positsioone ei ole, ülejäänud pole sellised nagu vaja...
5. Suured probleemid süsteemse tehnilise kaadri väljaõppega (tingitud punktidest 1-3). Põhjusi veel palju, võibolla Venemaa kuraatorite soovimatus anda vahendeid. Ilma tehniliste spetsialistideta on see suur ja võimas arv soomust, suurtükiväge jne - vanaraud. 1 päevase aktiivse lahingutegevuse saab läbiviia (eriti kui liikumist ei ole), aga nädal aktiivset lahingliikumist.. Ja kui tulevad kaotused, kust siis leida seda seni olnud ainukest teadjameest - kes kõike teab ja oskab.
U. pool seevastu viib läbi kiirendatult väljaõppe moderniseerimist (aitavad lääne liitlased). Lahinguolukordades U. pool selgitab need, kellest ei saa asja ning need - kes hästi õppisid. Näide- U. suurtükivägi on läbi teinud võimsa progressi.
6. Varustus. Tankistid ilma šlemmsideta
(oletan - et nii oli mõte) , snaiperid ilma õigete padruniteta, normaalset optikat ei ole. Miinipildujad-granaadiheitjad ilma sihikuteta. Soomustehnika ilma ЗИПов. Suurtükiväel torud mis....? Raadiojaamad ilma akudeta. Optika ja ПНВ - oma raha eest - saadud vabatahtlikelt või trofeena. Staabiväline side jälle oma raha või´vabatahtlike või trofeede teema. Varustamises väga palju puudujääke - millega Voentorg ei ole tegelenud...
Nojah - nüüd tuleb arvatavasti vist veidi sukkpükste juttu (jutt on leedukate, pribaltide üldisest abist) - Javelinide saabumisest leedukate kaudu jne, kes tahab - saab ise transleerida....
Siis on juttu sellest, et võibolla "Põhja tuul" ei tulegi enam appi U. suurrünnaku puhul - poliitika-kauplemine. Ja üleüldse 2008. a Gruusia lahingukogemusteta mikroarmee oli suuteline Vene armeele suuri ebameeldivusi tekitama - lennukid kukkusid... . Ja ka U. 2014. a lahingukogemusteta armee suutis Vene armeele suuri ootamatusi ja ebameeldivusi tekitada.
Oletada võib, et U. pool pole loll ja ootab suurrünnaku momenti - millal Venemaa mingitel põhjustel sekkuda ei saa. Näiteks - et kokkulepe Trumpiga: Venemaa ei sekku Donbassi - samas tunnistatakse Krimm Venemaale ja sanktsioonid võetakse maha.
