Eesti poliitelu eile, täna ja homme.

[kaugeltuuriv]

Pätid ikka aitavad ühiskassast neid, kes on kinni kukkunud. Mis selles imestada on?

Paraku tuleb KSF Kirkuga nõustuda,parafaseerin siia juurde fraasi natukese lisaga:
Midagi on siin Eesti riigis mitte mäda aga on jube mäda.

[Roamless]

Mina näen siin lihtsalt seda, et Jüri üritab lõhet erakonnas rahaga kinni mätsida. Samamoodi oli väga asine Vakre tänane artikkel, et üks korralik viis Ratasel nö mehemeelt näidata, on TTV likvideerimine ja linna "õukonnameedia" likvideerimine (pole vaja mingit ülikallist "teavitust", kui vajaliku uudisruumi saab lihtsalt era- või riigikanalitest osta). Kokkuhoid oleks suur, lisaks Vakre lasteaia näitele võib allesjäänud raha eest osta kasvõi uusi tramme, trolle, busse, parandada teid jne jne. Praegu on tegu lihtsalt maksumaksja raha õgiva ühe erakonna propagandastruktuuriga, kus hoitakse palgal erameedias kõrbenud lojaalseid parteirakukesi ja poolehoidjaid (Lepp, Ummelas ja Alaküla küll lahkusid, kuid alles on näiteks psüühiliselt ebastabiilne vandenõuteoreetik Virgo Lepassalu ja "nalja ning napsumees" Andres Raid jne jne)
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/vakra- ... d=77070686

[herman30]

Ja veel midagi..väga loodan et erakond läheb varsti pankrott.

http://www.postimees.ee/3997307/keskera ... 7-000-euro

Kui eelmine nädal selgus, et Keskerakond maksab ise Edgar Savisaare eest Tallinna linnale tagasi ligi 117 000 eurot, siis see pole veel kõik: kuna seesugust kingitust käsitletakse erisoodustusena, tuleb selle pealt tasuda ka sotsiaal- ja tulumaksu kokku üle 77 000 euro.

[PaganHorde]

See oli jah neile mõnus litakas.

[kaugeltuuriv]

Härrased,seoses selle rahajamaga,kas olete ehk tähele pannud seda,et Savikal endal on viimane kuu aega suu vett täis ja pole enam ta eriliselt hüpanud stiilis a la minu rahvaliikumine päästab mind.
Ei usu,et herrake on ennast muutnud,pigem järgib ta oma advokaatide nõuannet,et ole natuke kuss,saame ehk Ratase poisi kaasabil kuidagi selle kohtuasja kaelast ära,muidu ärritad veelgi oma lobaga teisi üles(näiteks IRL-i) ja siis ei lähe see plaan meil kuidagist läbi.Mängi parem rasket haiget.

[Puurija]

Eesti kirjanik Valdur Mikita: ,,Näiteks hommikuses ajalehes või Kroonikas on rohkem infot kui vanaaja inimene kogus kogu elu jooksul. See inimene teadis vähe, aga ta sai kõigest aru, me teame kohutavalt palju, aga ei saa enam millestki aru. See tekitab segadust ja tunde, et maailm hakkab katki minema. Info on ohtlik asi, me oleme programmeeritud seda maksimaalselt vastu võtma, aga on saabunud see hetk, et meil ei ole seda kõike vaja. Suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada. Keskkond on südamelähedane teema, näiteks on ülemaailmne „Teeme ära” koristuspäev ettevõtmine, mis on mind algusest peale paelunud. Selliseid ideid leidub üks kord 100 aasta jooksul, mis väikese rahva seast välja kasvavad. Lubasin kirjutada sellest väikese raamatu. Minu mõte on see, et prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada. Kui küsida 3-aastaselt lapselt prügi kohta, siis ta saab sellest keelest kohe aru. Ma olen veendunud, et meie lapsed elavad oluliselt kehvemas maailmas kui meie, küsimus pole ainult prügis, vaid suuremas mentaalses ohus, mis meid kõiki kollitab. See prügi koristamine on üks väike kasvupind, mis inimesed nende suurte probleemide juurde taas kokku toob. Koos Eesti märgikampaaniaga on need kõik nagu üks suur suhtekorralduskampaania – kuidas riik suhtleb rahvaga ja need on kõik metsa läinud. Rahvas ja riik on üksteisest kaugenenud ja konflikt on suur, inimesed ei oska seda sõnadesse panna. Mulle näib, et me kannatame Eesti propaganda all ja see on midagi väga halba. See võõrandab riiki ja rahvast, nad peaksid seisma näoga teineteise poole, aga nad seisavad seljaga. Idee on ju väga üllas, et ühendame ennast Euroopaga ja selle vastu pole kellelgi midagi. Aga mingil hetkel oleks see otsus pidanud sündima laiemas ringis. Eesti inimesed on tehtud sellisteks inimesteks, kes peavad mängima mingis raudtee kasiinos, nad peavad tegema tohutu panuse, aga on üliväike tõenäosus, et nad võtavad peavõidu välja, aga risk on niivõrd suur, et see on terve mõistuse vastane. Me ei pääse dialoogist, ma usun, et võidab terve mõistus ja võib-olla kui siit Rail Balticu juurest hüpata Eesti metsadesse, siis mis on metsapoliitika häda, on selles, et protsentuaalselt on justkui kõik korras, aga me oleme sellises olukorras, kus lähtepositsioonid on vastandlikud. Eestis pole kunagi olnud metsa nii palju kui on praegu, aga maailmas pole kunagi olnud nii vähe metsa kui praegu. See mis on Eesti metsade häda, võib öelda, et tänu sellisele malelauaruudustikule on need sellises infarktieelses seisundis, see tähendab et elusooned on läbi lõigatud. Kui sinna panna juurde see Rail Balticu kujutuslik joonlauaga tõmmatud trass, siis meid tõesti ähvardab üleüldine infarkt. Kui me mõtleme geograafiliselt, siis ka Eesti-Vene piir tuleb varem või hiljem välja ehitada, see tähendab seda, et meie loodus pressitakse kahe väga suure pressi vahele kokku ja kui kõik need asjad kokku panna, tekib tunne et midagi on tõesti väga valesti läinud. Mis on üks suur konfliktikoht, kõik see, mida me peame iseenesestmõistetavalt läänemeresoome kultuuri kuuluvaks – suured metsad, tühi mererand, hajaasustus, korilus. Me müüme Eesti riiki ju väljapoole sellise puhta looduse ja suulise pärimuse kaudu. Ma olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Ma mõtlen valitsuse ja riigikogu ja presidendi peale, et kuidas on üldse võimalik valitseda sellist rahvast, kes on selline läänemeresoomlane ja teisalt täis kõige moodsamat Euroopa kultuuri. Küsimus on tasakaalu leidmises, me ei võitle ju Euroopa vastu vaid selle pisikese läänemeresoomlase eest, kes on kadumas."
http://kultuur.err.ee/v/arvamus/48205bc ... -koristada

[soul]

Tiit Vähi teeb Sillamäel „lollide“ kujude pargi
http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/ ... d=77082506

Ettevõtjat, kunagist peaministrit Tiit Vähit häirib praegune „sõjaõhutamise propaganda“ niivõrd, et ta kavatseb Sillamäel asuvale vanale jäätmehoidla mäele püstitada sõjaõhutajate skulptuurid ning nimetada tekkiva koosluse Lollide pargiks. Kelle skulptuurid parki tulevad, ei taha Vähi veel öelda, kuid kavatseb need püstitada oma kulul.

„Iga päev kuulen jutte, kuidas Eesti valmistub sõjaks Venemaaga. Kuidas lisaks maavägedele tuuakse Eestisse veel ka vee- ja õhurelvastust; kas ka tuuma-, keemia- ja bioloogiline relv? Ka välisajakirjanikke huvitab Eesti puhul põhiliselt, mida keegi ütleb sõja alguse kohta. Kõige kõrgemal tasemel võetakse Eestis vastu täna Trumpi kantselei kõrge ametniku poolt sõjaõhutajaks nimetatud John McCain. Tulge mõistusele, inimesed!“ ütleb Vähi.

Silmet Grupi nõukogu esimees leiab, et sõjahüsteeria asemel peaksime hoolitsema oma majanduse eest. „Eesti majandus kasvas 12 protsenti aastas, kui mina peaministriametist lahkusin (1997). 2007. aastast alates ei ole Eesti majandus püsivhindades kasvanud isegi mitte null koma protsenti! Kas meil on millegi üle uhkust tunda?“

[maksipoiss]

vähjal on nagu ikka põhjused ja tagajärjed sassis nagu kört pärtli särk. Seda siis ilmselgelt meelega.

[Kapten Trumm]

Tiit Vähi on lasknud enda jaoks kaotsi minna unikaalse võimaluse minna väärikalt ajalukku koos omaaegsete punategelastega ja EV algusaegade poliitikutega, kel jätkus soliidsust õige hetkel lavalt viisakalt taanduda. Selle asemel positsioneerib ta end pigem Savisaare-hüaanatoomi kõrvale.

„Eesti majandus kasvas 12 protsenti aastas, kui mina peaministriametist lahkusin (1997). 2007. aastast alates ei ole Eesti majandus püsivhindades kasvanud isegi mitte null koma protsenti! Kas meil on millegi üle uhkust tunda?“

Treeninguid alustades ongi juurdekasv üsna suur, esimeste kuudega tuleb 100 meetri ajast lausa sekundite kaupa aega maha.
Paari aasta järel aga tuleb kümnendiksekundite pärast aastaid vaeva näha.

[Kriku]

Asi on ka finantskriisist taastumises. Praegu on GDP umbes sama kui mulli tipus.

[nimetu]

Isegi see pole täielik tõde.
Võttes konkreetselt nominaalväärtused, siis on teatav kasv täiesti olemas.

[Poti soldat]

Ei noh, majanduskasv viimastel aastatel tõesti mingi superedulugu ei ole olnud, aga Vähi on lihtsalt kasulik idioot.

[Roamless]

Natukene teisel teemal. Juhtusin eile KUKU raadiost kuulama Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe Jaak Madison kommentaari uurimustulemusele, mille põhjal eestlased suhtuvad enamuses positiivselt EL-i. Oh seda iba, mis sealt tuli, paistab, nagu Savisaar ise oleks poissi õpetanud. Kõigepealt teatas ta, et kuna uuring viidi läbi ca 500, mitte 1000 inimese hulgas, pole selle tulemused kuigi pädevad. Teiseks mängis ta seal mingit lolli protsentidega ja põhimõtteliselt väitis, et inimesed ei saanud võibolla uuringust aru. Madison ilmutas suisa imetlemisväärset oskust, kuidas uuringu tulemused, mis ei läinud kokku tema negatiivsete vaadetega EL-i suhtes, muuta endale sobivamateks. Naelaks oli järgnenud Fox Populi, kus "stammkunded vandenõuteoreetikud" ja muud fanaatikud uuringut suisa võltsinguks pidasid ja Madisoni taevani kiitsid. Kahjuks esinesid ka mõned ELi pooldajad pehmelt öeldes nõrkade argumentidega. Oleks võinud alustada rahastusest, mis meie majandusele ja infrastruktuurile on antud, rääkida vabast liikumisest ELi piires, mis muide on ka "odinlastele" andnud võimaluse Soomes hea palgaga tööd teha jne jne. Positiivne ületab kordades negatiivse.

[Kapten Trumm]

Sobivate (st suure JAH osakaaluga) uuringutulemusi saadakse meil väga lihtsasti ja see kõik on tegelikult metoodiliselt korrektne. Ainult tulemusega ei pruugi praktikal seost olla.
Tavaline case on, et küsitakse üldiseid, isikustamata küsimusi "Kas tunnete, et EL-st on Eestile kasu olnud" "Kas pooldate EV sõjalist kaitsmist" jne jne.

Eduraportöörid on meil ammu leiutanud taolised nipid ja küsitlusfirmad rahast mitte ilma jäämiseks mängivad kenasti kaasa (kuigi ilmselt ise taipavad sellise pealiskaudse "küsitluse" nõrgavõitu seost tegelikkusega). Aga kuna riigisektoris on moes eduraportid, siis ettevõtja pakub seda, mida klient (riik) ostab.

Lihtsalt see ekre-lane ei valda taolisi peensusi ja ründab küsitlusi kohast, kus see on JOKK. Valimi representatiivsusega vaevalt siin midagi kahtluse alla seada õnnestub.

[Lemet]

Üks lugu näikse järge saavat...

Eile algas Paide kohtumajas istung, kus Järva-Jaani gümnaasiumi endine ühiskonnaõpetaja Priit Dieves soovib tema töölepingu ülesütlemise tühistamist ja nõuab ligi 3000eurost hüvitist.

Dieves kaotas töö eelmisel suvel päev pärast seda, kui Õhtulehes oli ilmunud tema arvamusartikkel «Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!».

Sellest ajast peale on Dieves selgitanud, et kaotas töökoha üksnes arvamusartikli tõttu ja peab seda sõnavabaduse piiramiseks. Eile Dieves kohtusaali ei ilmunud, tema huve kaitses kaks advokaati, Järva-Jaani gümnaasiumi esindasid direktor Raigo Prants ja advokaat.

Kohe istungi algul pakkus kohtunik võimalust sõlmida kohtuväline kokkulepe. Dievese kaitsjad ütlesid, et nende kliendile on see põhimõtteline vaidlus ega näe selles kompromissi kohta.

Järva-Jaani gümnaasiumi direktor Raigo Prants ütles, et on valmis vormistama töösuhte lõpu vastastikusel kokkuleppel, et kohtus käimisest pääseda.

Prants toonitas korduvalt, et ei lõpetanud Dievesega töösuhet üksnes arvamusartikli tõttu, vaid temaga oli teisigi probleeme ja teda on varem korduvalt hoiatatud ebaeetilise käitumise pärast.

Kohtus tuli ei ilmsiks, et Dieves oli andnud lastele koduseks ülesandeks kleepida õpikus kinni fotod, mis kujutasid samasoolisi leibkondi. Üksikasjade selgituseni kohus eile ei jõudnud.

Pärast kaks tundi kestnud arut­elu pakkus kohtunik osapooltele uuesti välja, kas poleks parem sõlmida kokkulepe, et vältida sellega pikka kohtuteed ja hoida raha kokku.

Prants kinnitas, et on endiselt nõus vormistama töösuhte lõppemise kokkuleppena, samas tunnistas ta, et töösuhte lõpetus oleks vormiliselt võinud olla paremini tehtud. Ta lisas, et sellele vastutulekule peaks Dieves vastama samaga.

Kuna Dievest kohtus ei olnud, siis andis kohtunik osapooltele kaks nädalat aega kokkulepet sõlmida.

Priit Dieves on nõudnud õigust töövaidluskomisjonilt, kuid tema kaebus jäi rahuldamata nii vallandamise õiguspärasuse kui ka hüvitisenõude suhtes.

«Minu meelest töövaidluskomisjon absoluutselt ei arvestanudki sellega, et tööandja rikkus minu põhiõigusi, sõnavabaduse põhimõtet. Sellest vastusest kumab läbi, et see ei ole üldse töövaidluskomisjonile tähtis, tähtsad on muud põhjused, igasugu muud varasemad juhtumised või konfliktid, mis esile tõsteti, mida ei ole absoluutselt vallandamiskäskkirjas mainitudki,» ütles ta pärast töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamist.

«Ma ei saa leppida sellega, et minu põhiõigusi ja vabadusi on rikutud,» lausus ta. «Olen kurb, et praegu on minu juhtumiga edastatud signaal ühiskonnale, eelkõige tööandjatele, et arvamusavalduse eest lihtsalt vallandatakse.»

Dievese juhtumit on uurinud ka võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, kelle hinnangul polnud vallandamine sellisel motiivil õige. Samas märkis Pakosta, et ei saa eirata juhtumi menetluse käigus ilmnenud muid asjaolusid.

http://jarvateataja.postimees.ee/400055 ... gn=fb_post