Uued relvasüsteemid EKV-le

[Lemet]

Eks ta kindlasti muudatusi saada tahaks, aga antud olukorras pole ju kah sügavat mõtet mingist tegevteenistuse kasutamisest konfliktisituatsioonis särasilmselt pajatada. Tegu on naturaalse kutsekooliga, koos kõigi järelmitega. Kooliaasta läbi, õpilased kodudesse laiali, õpetajad puhkusel. Vastaline sedavõrra rumal muidugi, et ei märka seda kasutada. Reaalselt on ikkagi kasutada Scouts ja KL, ei enamat.Kusjuures suveperioodil ei maksa unustada, et puhkused kehtivad mitte vaid kaadri, vaid ka KL osas.

EDIT: See puhkustevärk jäi pisut kummitama- mäletagi, kuidas see nõukogude armees lahendatud oli? Ei mäleta nagu, et toonane kaader sisaldanuks varukamandajat, rühmakomandöri puhkuse ajal majandas rühmaga ajateenistuja, seersandist zamkomzvod.


..ja selle ajateenijast zamkomvzvoodi "väljaõppemajandamise" tase oli ju teada - hozrabootõ pljus pljaats
Ongi vastus su küsimusele
(by Borja)

Kogu lugupidamise juures, Borja- ei olnud niimoodi. Vähemalt meil mitte. Noori utsitati tavarutiinis, väljaõpe ja igapäevateenistus käis sisseharjunud rada pidi. Mõistagi hoidsid teised rühmakomandörid samuti toimuval silma peal, ka roodukomandör liigutas tavapärasest rohkem. Aga väita, et ühe kaadri puhkuseleminekuga terve teenistus rusudeks varises, ei ole kindlasti õige. Lihtsalt oli kogu vahe selles, et kui meil näikse kogu tegevteenistuse eesmärk olevat reservi ettevalmistamine, siis seal oli eeskätt eesmärgiks 7/24/365 tegevusvalmis oleva ressursi olemasolu ja lisana reservi loomine. Kumba meil praeguses olukorras primaarne ja kumb sekundaarne olema peaks, on mõistagi arutluskoht.

[Kriku]

Minul on nende Kapten Trummi 800+ soomukiga jätkuvalt kaks probleemi.

Igapäevatööst üsna tuttav teema "ma näen siin probleemi, aga lahendust ei tea". Eesti on täis inimesi, kes konstanteerivad muudkui probleeme, aga isegi ühte lahendust ei oska pakkuda (kasvõi mitte kõige õigemat).

Kui sa rohkem midagi öelda ei oska, siis demagoogia võid ka endale jätta.

Ma kordan ennast, aga küsimus on prioritiseerimises. Kas tõenäolise stsenaariumi puhul on soovitatud meetmel alternatiivsetega võrreldes maksimaalne efekt. Sa oled küll kirjeldanud enda arust tõenäolist stsenaariumit, aga sinu poolt soovitatud meetme kõrge prioriteetsus selles stsenaariumis on vähemalt minu jaoks kahtlane.

To akf Kriku: selles viivituse etapis on ka võidetud päevad ja tunnid väga olulised, sest:

1) See võimaldab lõpetada mobilisatsiooni (enamik meestest elab ikkagi väljaspool esimesena langevat Ida-Virut ja Kagu-Eestit)
2) Võimaldab valmistada ette järgmisi viivituspositsioone ja Tallinnat kaitseks ( sh evakueerida Tallinnas tsiviile)

Tänan, aga ma ei ole ju sellele vastu vaielnudki...?

[Kapten Trumm]

Ja to akf Mecurius - väga suurte jõudude Ida-Virusse paigutamine suurendab nende äralõikamise riski. Ka see peab kuidagi maandatud saama.

Justament.
Suured jõud Ida-Virus, manööversõja põhimõte ütleb, et ilmu mõnda põhjaranniku sadamasse ja lõika sealt suht ligidalt mööduv Narva maantee ära. Idavirus olijal jäävad karmid valikud - kas riskeerida kotiga või tõmmata kiirelt läände. Suured jõud Lõuna-Eestis - ületa Peipsi kitsus ja pane seal olijad analoogse valiku ette.
Taolisi manöövreid on Punaarmee siin korduvalt ka ajaloos üritanud - enamasti on asi takerdunud liiga tugevate sakslaste ja sita dessandikorralduse taha.
Meriküla dessant (edutu), 2 Mehikoorma dessanti (viimane edukas), Vintri dessant Sõrve säärel (edutu).

Mõlemil juhul muutub kriitiliseks, kuidas suudetakse sellist tiivale ronimist tõrjuda/vältida.
Kunnase raamatus oli Narva kaitsmise üks edufaktoreid ka tiivale roniva dessandi edukas tõrjumine ja Tartu kaitse üks edufaktor ühe Emajõe silla vallutanud õhudessandi edukas tõrje. Põrgates tugevale kaitsele, ei pruugi nad hakata sellest läbi närima, vaid üritavad leida võimaluse sellest mööda minna.

Kui üritada väheste jõududega kaitsta prioriteetsemaid teid ja sõlmpunkte, on küll õige, kuid siin on üks põhimõtteline miin peidetud.
Nimelt, kui vastane suudab mõelda/tegutseda nagu meie oleme oma soomusepuuduses harjunud, siis minnakse ka mööda, lihtsalt minnakse jalgsi.
Ka mulle tundub, et MTLB-de kasutamine BMP-de asemel piiritagustes brigaadides viitab sellele, et soovitakse tegutseda ka "soos" mehhaniseeritult (MTLB on ülihea läbivusega ja laiaroomikulises teostuses on ta erisurve maapinnale umbes jalgsi kõndiva sõduriga võrreldav).

Ringiminek on mu absoluutne lemmikvõte, olen alalti valmis ootamatult vastase supiköögini jõudmiseks sumpama päev läbi soos või olema öö läbi liikvel.
Millist kaost on seejuures korraldada õnnestunud, sest ega "vastane" saa ka aru, kuipalju neid tulijaid siis on, oli rühm, kompanii või on sama rada veel 4 kompaniid tulekul.
Kõige hullem - kui info ei liigu, sedasi on õnnestunud vastase seljataga isegi tunde tegutseda ja vastane ei saanudki lõpuni aru, mis toimub.

[Porutšik]

väga suurte jõudude Ida-Virusse paigutamine suurendab nende äralõikamise riski. Ka see peab kuidagi maandatud saama.

Pakun, et meil pole suurt alternatiivi oma jõudude hoidmisele enam-vähem Kesk-Eestis (noh Ämari, Paldiski ja Tallinn väljaarvatud...). Samas tehes need baseerumise kohad kasvõi mingil määral lööklainekindlaks, ehk siis variandina kõrged liiva-mullavallid kasarmute vahel (Neis vallides võivad omakorda asetseda mingid moonalaod või garaazhid või varjendid).
Ehk siis kasvõi mingi püüe kaitsta neid oma jõude vaenlase esimese löögi eest.

Ja alternatiivina oma jõudude hoidmisele arvatava vaenlase piiri lähedal, need oma jõud peavad omama suutlikkust kasutada kiirust, et olla seal, kus tekib see vajadus. Siia varianti sobitubki nn. "soomustatud kolonn", mis peab olema kiire ja nö. varitsusekindel (kaasaarvatud võimalus granaadiheitjatega puhastada täristavat võsa).

Mis puudutab reservide jne. soomustamisesse, siis see oleks praegu selgelt overkill, imho.

[Mercurius]

kivääri ja kokardi mehi on meil sitaks, üle 100000 kindlasti
M14-ndeid ka jagub.

Ega kui mehed kotti jäävad, siis ega naabrimees neid kohe seinaäärde ei pane. Eriti, kui tegemist on noorte mobiliseeritud poistega.

Pealegi, ei ole tõenäoline, et pealöögi suunast kõrvale jäänud, rappida saanud ning hajunud kerg-jalaväe väike-üksuseid taga ajama hakatakse.
Viskavad lihtsalt püssi põõsasse ja lähevad koju. Nagu viimase suure sõja ajal, kui trumm oli juba läinud (peale op. Aster käivitamist).

Tähtis on viivitamisel säilitada juhtimine ja tehnika ning reservist mehi peale anda.

Kui juba jutuks läks, siis ma paneks ka mõned (väga lihtsustatult) mõtted kirja, kuidas minu nägemuse kohastelt see kodumaa kaitsmine käib.

Sisuliselt on meil kolm iseseisvalt võitlusvõimelist üksust: kaks brigaadi + maakad.
Brigaadid kahe ajaloolise rünnakusuuna vastu ja maakad kohaliku elu korraldamiseks (dessandi tõrje, hajutatud lahingutegevus ehk metsavennad)

Kui rünnakusuundadel asi pihta hakkab, siis vastavalt laksu tugevusele, hakkavad brigaadid vastast viivitama ja võimalusel lagundama.
Tähtis on säilitada varustusteed, juhtimine ja tehnika.
Tuleb leida vastumeetmed (ntx. liikurid, droonikahurid vms.) vastase mittekontakse lahingupidamise vastu.

Olenevalt maastikust ja asukohast hoiame vastast kinni.
Näiteks poolkinnisel maastikul saab kasutada metsaveere tulepunkte (plekivajadus).

http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... start=7560

Kui kirde- ja kagu-eesti on läinud, siis järgmine põhi-kaitsejoon on Pärnu-Loksa kinnine maastik.


Kui see ka on läinud, siis kolib valitsus, parlament ja president Keilasse ja hoiame Keila-Paldiski-Ämari piirkonda kõigega, mis alles jäänud on (taganenud kaks brigaadi, mobiliseeritud reserv jne.) Arvatavasti on selleks hetkeks laskemoonaga ka kitsas.
Maakad ja mahajäänud kerg-jalaväelased tegelevad kaotatud maa-alal hajutatud lahingutegevusega (on ikka termin välja mõeldud ).
Tallinnat ei kaitse (vähemalt mina arvan nii!)- las vastane ise toidab poolt miljonit suud.
Stalingradi ja Kuramaa korraldame Keila-Paldiski-Ämari kolmnurgas.

Selleks hetkeks on maleterminites laualt Lipp küll läinud (Tallinn - vastase pea-eesmärk), kuid Kunigas (seaduslik valitsus) veel elab, kaitseks säilinud vigurid. Lisaks etturid vastase tagalas.
Abi-saamise võimalus on lennuvälja ja sadama näol ka veel säilinud.
No ei ole kerge see kivi kingast kätte saada, eriti kui kotist ÜRO julgeolekunõukogusse video-otseülekandeid teha saab

Ilma abita, tappa me saame, kuid häbi ei ole vaja tunda.
Enamus rahvast, eriti fertiilses eas naised, jäävad ka elama.

[Kapten Trumm]

Tallinnat on kaitsta lihtsam kui osutatud maastikku Paldiski kandis.
Maastikusõjaks on ka Paldiski tiba mõttetu, kui seda satikaarti vaatad, siis Paldiskist ja Ämarist lõunas asub Vihterpalu-Nõva metsavöönd, kõige läänepoolsem ja kõige viimane põlismetsade ala. Kui jutt käib maastikust, siis Paldiski-Keila (kus on hulgaliselt teid ja lagedaid alasid) asemel tuleks raskuspunkt tuua kuskile Nõvale.

[Mercurius]

Keilas on haigla, Paldiskis sadam ja Ämaris lennuväli.
Keilas saab viimast linnalahingut pidada. Naised-lapsed Tallinna ja küborgid Keilasse.

[Kapten Trumm]

Tallinnas on kõik 3 asja ühekorraga olemas. Sadamaid ja haiglaid lausa mitu kohe.
Lisaks eksisteerib võimalus, et kui vastase kätte jääb siin 500 tuhat elanikku, siis võidakse miski "vabariik" välja ju kuulutada ja kui Tallinnat hoida natuke ilma vee ja elektrita, siis küllap inimesed ka hääletama saadakse ilma relvaga ähvardamata, eriti kui etteotsa nt hüaanat pakutakse.


"Vabariik" kuulutatakse ajalooliste eeskujude järel kohe pärast Narva jõe ületamist välja. Pealinna sümboolset tähtsust muidugi ei tohi siiski alahinnata.

Kriku

[Mercurius]

Me oleme sellel teemal teises teemas vaielnud ja ei tahaks siin sellel pikemalt peatuda.
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 9&p=486170

See on puhtalt minu arvamus, et eesti rahva püsimajäämise ja tekkiva sõjatrauma seisukohalt ei ole mõistlik Tallinnast Stalingradi, Varssavit, Groznõid teha.

[Kriku]

Õige, arutelu on juba tükk aega teemast hälbimas.

Küsimusel sellest, kas vaenlane õnnestub enne Tallinna või mistahes muud viimase vastupanu piirkonda peatada, on aga ilmselge seos olemas.

[Aixc]

Eesti ostab Lõuna-Korealt 12 liikursuurtükki
http://www.postimees.ee/4002611/eesti-o ... suurtuekki

Jess

[Gideonic]

Veidi teisel teemal:



Kunagi Kilo Tango poolt siin mainitud, 5000$ per lask maksvat NAVAIR Spike (NB! mitte segi ajada Rafael Spike'iga) raketti kasutati edukalt UAV vastu.

Tegu on väikese lõhkepeaga (450g) kuid väga viisaka lennukaugusega (3,2 km) Fire-and-Forget raketiga. Ideaalne UAVde ning ka kergsoomustatud maismaa-sihtmärkide vastu (juhtpunktid, sidejaamad?). Päeval saab kasutada passiivset pardal olevat tavakaamerat (analoogne mobiiltelefoni omadele), öösel laser-sihtimist. Laetud relv kaalub 4,5kg, rakett 2,4kg.

Spike was designed by the U.S. Navy, with assistance from DRS Technologies, and is proclaimed to be "the world's smallest guided missile." Initially made to be carried by U.S. Marines, with three missiles and the launcher able to fit in a standard backpack, it weighs 5.4 lb (2.4 kg), is 25 in (640 mm) long, and 2.25 in (57 mm) in diameter. The warhead weighs about 1 lb (450 gr) and employs the Explosively Formed Projectile (EFP) effect, made to penetrate before detonating. It is powered by a small rocket motor that gives it a range exceeding 2 mi (3.2 km). The missile is directed to its target by either an electro-optical (EO) or semi-active laser (SAL) seeker; the EO camera is similar to a basic cellphone camera, containing a 1-megapixel video camera that allows the shooter to select the area to engage in a fire-and-forget mode. The EO seeker cannot operate at night, so the SAL would have to be used. A third targeting mode is inertial, meaning the user can "snap and shoot" at a target without needing to lock on out to 200 meters. Both the Spike missile and reusable launcher each cost $5,000 and weigh 10 lb (4.5 kg) loaded, compared to 49 lb (22 kg) for a Javelin missile and fire control unit.

Siin on 2015 aasta video antud raketi arendusest: https://youtu.be/6pvCzFoAO-Y

Arvestades et:

• Ühe Javelini eest saaks umbes 20 sellist pauku
• See ei nõua erilisi hoiu- transpordi- ega jahutustingimusi
• Ühete seljakotti mahub 3 sellist raketti + laskeseade

Siis tundub esmapilgul tegu olevat väga asjaliku relvaga UAVde ning kergemate õhu/maa sihtmärkide vastu.

[Gideonic]

Eesti ostab Lõuna-Korealt 12 liikursuurtükki
http://www.postimees.ee/4002611/eesti-o ... suurtuekki

Jess

Väga tore uudis!

Eriti see tulevad - noh, mitte nüüd just varsti, aga vähemalt varem kui siin vahepeal kardeti. Samuti on hea meel, et seal on kirjas sõna vähemalt. Loodaks et vast pigistatkse veidi rohkem välja

[nimetu]

Eesti ostab Lõuna-Korealt 12 liikursuurtükki

Esimene küsimus on muidugi, et miks 12? Tavalises iseliikuvate pataljonis peaks olema vähemalt 18 ühikut tehnikat.

Artikli viimane lause on muidugi hea:

Soomusmanöövervõimekuse täielikuks väljaarendamiseks peaks kaitsevägi ostma ka tankid.

[aj1972]

Hea,et vähemlt 4 liikurit ei plaanita osta! Võis mis see scautide vajadus olema peaks, sest teised saavad uued automaadid
Uued liikurid siis ostetakse,et 5 aastat läheb kättesaamiseni.