Donald Trump JÄLLE president

[eloscuro]

Rünnak pidi tulema üllatusena, aga ühel või teisel põhjusel teadsid terroristid eriüksuslaste tulekust ette.

[Kasutajanimi]

D'oh! Ilmselgelt Hillaryl on hotline džihadistidega : )

[PaganHorde]

http://maailm.postimees.ee/4003729/usa- ... tut-viisat

Eks Trump peab läbi oma vigade õppima et usas president ei ole isevalitseja nagu Putler

[Kriku]

Auväärt kaasforumandid,

palun lahkesti siia teemasse postitada ainult trumpoloogiat, mis kuhugi mujale ei kõlba.

Kui Trump tühistab või kehtestab sanktsioone Venemaale, palun postitada Venemaa majanduse ja sanktsioonide teemasse.

Kui Trump saadab eriväelased peale millelegi Jeemenis, palun postitada Jeemeni konflikti teemasse.

Kui Trump varustab Süüria kurde, palun postitada Süüria kodusõja teemasse.

Jne.

Muidu meil tekib ühtede ja samade sündmuste paralleelarutelu - Trumpiga ja Trumpita. Sel juhul tuleb käesolev teema kinni panna, et mingi elementaarne kord taastada.

Tänan tähelepanu eest.

[Martin Peeter]

Trump ja juudid. Eesti juudikogukonna lugupeetud esindajalt Mihhail Lotmanilt. Päris hea ja informatiivne lugemine. Ma ise arvasin, et USA juudilobby oli rohkem Trumpi poolt arvestades ta sooje suhteid Netanyahuga.

http://arvamus.postimees.ee/4004591/mih ... 1483436726

Loodame, et austet moderaator lepib postitusega sellest teemas.


Täielikult - selliste artiklite jaoks IMHO see teema ongi.

Kriku

[Chupacabra]

Trump rääkis hetk tagasi Floridas õhujõudude baasis sõjaväelastega:

"We strongly support NATO," but all countries must make full contributions. "Many have not been doing so. Many have not been close."

Trump says military has "been depleted… It’s not going to happen anymore – not with me"

[frantzus]

ja mida see Trump siis ütles? need paar tsitaati kannataks ära tõlkida,palun! mina seda keelt ei mõista(minu viga) aga tõenäoliselt ka enamus külastajatest siin foorumil ! hea oleks kui oluline info siin foorumis lühhikokkuvõttena eesti keeles ja siis link algallikale. ei midagi isiklikku, mir, druzba ja Gagarin

[ruger]

Trump rääkis hetk tagasi Floridas õhujõudude baasis sõjaväelastega:

"We strongly support NATO," but all countries must make full contributions. "Many have not been doing so. Many have not been close."

Trump says military has "been depleted… It’s not going to happen anymore – not with me"

Lihtsalt mainis, et toetab NATO't, aga kõik riigid peavad panustama. Mõned seda ei tee. Paljud isegi mitte piisavalt. Sõjavägi on olnud Trumpi sõnade järgi kurnatud. Seda ei juhtu enam, mitte minuga.

[Kriku]

Trump näeb iga päevaga üha rohkem, et presidendi võim pole piiramatu.
Kaarel Kressa, kaarel.kressa@epl.ee
Eesti Päevaleht

Moslemite sisenemiskeeld siiski ei kehti, Mehhiko müüri niipea ei tule ja ka tervishoiureform peab ootama.

Donald Trumpi ametisse astumise puhul meenutati Washingtonis üht ajaloolist anekdooti. Karjääripoliitik Harry Truman olevat enne Dwight Eisenhowerile võimu üleandmist muianud: „Ta istub siin ja ütleb: tee seda ja seda. Ja midagi ei juhtu. Vaene Ike, ta arvab, et siin käivad asjad nagu sõjaväes.”

Praeguseks on Trump juba näinud, et kiiresti tehtud otsused võivad sama kiiresti ka ummikusse jõuda. 27. jaanuaril allkirjastatud korraldus keelata seitsme moslemiriigi kodanikel USA-sse siseneda on nüüdseks Seattle’i ringkonnakohtu otsusega peatatud ja keelualused isikud saavad jälle vabalt reisida.

Sel nädalal jõudis vaidlus San Franciscos asuvasse apellatsioonikohtusse, mille kohtunikud olid teisipäeval valitsuse argumentide koha pealt üsna skeptilised. Kohtu küsimusele, kas valitsus on püüdnud faktiliselt tõendada, et just need seitse riiki on terrorismiga seotud, oskas justiitsministeeriumi esindaja vastata ainult seda, et otsus valmis väga kiiresti ja tõendeid kogutakse nii ruttu kui võimalik.

Kohtuotsus peaks tulema sel nädalal ja kaotaja kaebab selle tõenäoliselt edasi. USA ülemkohtus valitseb kuni üheksanda liikme ametisse nimetamiseni konservatiivide ja liberaalide patiseis. See tähendab, et apellatsioonikohtus langetatud otsus jääb esialgu kehtima.

Trump omakorda on seadnud kahtluse alla, kas USA üldse vajab valitsusest sõltumatut kohust. „Selle niinimetatud kohtuniku otsus, mis põhimõtteliselt kaotab meie riigis korrakaitse, on naeruväärne ja see tühistatakse!” kirjutas president laupäeval Twitteris. „Kuhu on meie riik jõudnud, kui kohtunik võib peatada sisejulgeolekuministeeriumi reisikeelu ja USA-sse võib tulla igaüks, isegi halbade kavatsustega? Kui midagi juhtub, siis süüdistage teda ja kohtusüsteemi!”

Teisipäeval parlamendikomisjoni küsimustele vastanud sisejulgeolekuminister John Kelly võttis kogu süü rändekeelu rakendamisega kaasnenud segaduse eest enda peale. Tegelikult sai Kelly otsusest teada üks päev enne selle allkirjastamist. Kuigi valitsus lubas sisenemiskeelu alla kuuluvate riikide nimekirja tulevikus laiendada, teatas Kelly teisipäeval, et sellest mõttest on praegu loobutud. Samal ajal teatas minister, et tulevikus plaanib riik välismaalaste kontrolli veelgi karmistada ja kehtestada nõude, mille järgi peab osa tulijaid ametnikele üle andma oma sotsiaalmeedia paroolid. „Kui nad koostööd teha ei taha, siis nad sisse ei pääse,” lisas Kelly.

Viivitus müüriga

Peale selle rääkis minister Mehhiko piirile müüri rajamise plaanist ja tõdes, et valitsuse käsutuses olevad ressursid on piiratud. Kui Trump on varem lubanud müüri ehitamist alustada võimalikult ruttu, siis Kelly sõnul loodab ta ehitustegevust alustada lähema kahe aasta jooksul. Ning ka siis ei alga hiigelmüüri ehitamine, vaid eelkõige piiri tugevdamine selle kõige nõrgemates lõikudes. „Me ei ole võimelised igale poole korraga müüri ehitama,” selgitas Kelly. Ta lisas, et piirivalve ei soovigi läbipaistmatut müüri, vaid pigem piirdeaeda, millest on võimalik läbi vaadata. Esmajärjekorras hakatakse uusi piirdeaedu rajama seal, kus piirivalvurid seda kõige hädavajalikumaks peavad, samuti hakatakse piirile paigutama lisasensoreid ja -vaatlusseadmeid.

Samasugune viivitus on tabanud tervishoiureformi, millega president on lubanud tegelema hakata samuti kohe pärast ametisse astumist. Ent nädalavahetusel antud intervjuus tunnistas Trump, et nn Obamacare’i asendamine võib toimuda alles 2018. aastal. Kogu protsess tõotab tulla nii juriidiliselt kui ka poliitiliselt keerukas: kui praegune kord lihtsalt tühistada, jääks kindlustuseta ligi 20 miljonit inimest. Asenduskavast on kongress esialgu aga väga kaugel.

Seni on Trump presidendina välja andnud üle 20 memorandumi ja korralduse, kuid alates jaanuari lõpust on lehesadu tema laualt märgatavalt vaibunud. Ajaleht New York Times väidab valitsusallikatele viidates, et eelmise nädala lõpus pidas Trump alluvatega kriisikoosoleku, mille fookuses oli presidendi korralduste negatiivne meediakajastus. Väidetavalt häirib presidenti tema madal toetusreiting: viimase Gallupi küsitluse järgi kiidab tema tegevuse heaks 42% ameeriklasi ja 53% peab seda kahjulikuks. Ühegi varasema presidendi toetus pole nii ruttu nii madalale langenud.

Esmaspäeval kirjutas Trump sotsiaalmeedias kommentaariks: „Kõik negatiivsed küsitlused on valeuudised.” Sellest hoolimata soovib ta alluvatelt, et nad kommunikatsioonitööd paremini teeksid. New York Timesi väitel jõuti nädalavahetusel toimunud koosolekul järeldusele, et õigusaktid tuleb enne allkirjastamist põhjalikumalt läbi arutada ja kasutada protsessis rohkem bürokraatide, eelkõige presidendi administratsiooni ülema Reince Priebuse nõu. Oletatakse, et see tähendab eelkõige nõunik Steve Bannoni mõjujõu kärpimist, ehkki Bannon on presidendi silmis endiselt heas kirjas. Samuti olevat Priebus läbi surunud kümnepunktise reeglistiku, mida tuleb järgida iga algatuse elluviimise juures. Üks punktidest annab Valge Maja kommunikatsiooniosakonnale suurema sõnaõiguse, et vältida uute skandaalide teket.

Lemmiksõna: võltsuudised

Paraku ei ole Trump seni suutnud loobuda kriitikute isiklikust ründamisest ega lausvalede avalikust levitamisest. Värskeima näitena valetas president teisipäeval politseiametnikega kohtudes peetud kõnes, et USA mõrvade toimumise tihedus on viimase 47 aasta suurim. Tegelikult sooritatakse riigis aastas 4,9 mõrva 100 000 inimese kohta. Alles 1990. aastatel oli see näitaja kaks korda suurem. Samal ajal süüdistab Trump ajakirjanikke regulaarses valetamises: pärast valimisi on sõna „võltsuudised” tema Twitteri seinal esinenud juba 17 korral.

Laieneb ka inimeste ring, keda Trump isiklikult ründab. Viimasel kohtumisel politseinikega kaebas üks šerif Texase osariigi senati liikme üle, kelle seadusandliku tegevuse tõttu ei tohi enam kahtlusaluste vara kohtu loata konfiskeerida. „Öelge tema nimi ja hävitame tema karjääri!” tegi Trump ettepaneku. Texase rahvaesindaja nimi jäi siiski avaldamata, Valge Maja hiljem presidendi avaldust ei kommenteerinud.

Teisitimõtlejatest vabariiklased

Viibib ka uute ministrite ametisse kinnitamine. Praeguseni on tühjad üheksa ministritooli, president süüdistab selles eelkõige demokraatide venitustegevust. Teisipäeval aga hääletas ka kaks vabariiklasest seadusandjat koos opositsiooniga haridusminister Betsy DeVosi vastu. Senaatorid Susan Collins ja Lisa Murkowski põhjendasid vastuseisu asjaoluga, et miljardärist ettevõtjal napib haridusalaseid teadmisi, nagu too ka parlamendi ristküsitluses tõendas. Peale selle, et DeVos ei orienteeru hästi seadusandluses, on tähelepanu pälvinud tema väide, et koolid vajavad grislide tõrjumiseks tulirelvi. Kuna hääletus jäi 50 : 50 viiki, sai kodukorra järgi kaalukeeleks asepresident Mike Pence’i poolthääl. See teeb DeVosist ajaloo kõige napima häälteenamusega kabinetti pääsenud ministri.

Samasugune häda ähvardab Trumpi tööministrikandidaati Andrew Puzderit, kes jäi äsja vahele illegaalsest immigrandist koristaja palkamisega ja talle mustalt palga maksmisega. Varem on teda süüdistatud ka naisepeksus, ent eksabikaasa Lisa Feirstein on kõik sellekohased väited tagasi võtnud. Senaatorid Collins ja Murkowski ilmutavad ka Puzderi vastu skepsist ning sedapuhku võib nendega liituda ka kolmas vabariiklane Johnny Isakson, kes praegu lubab „kõiki tegureid” kaaluda.

Ametisse pole seni saanud ka rahandusminister Steve Mnuchin ega kaubandusminister Wilbur Ross, ehkki neid puudutavad hääletused peaksid eeldatavalt kulgema suuremate raputusteta. Eile kiitis senat heaks justiitsminister Jeff Sessionsi kandidatuuri.

[Aixc]

Trump says military has "been depleted… It’s not going to happen anymore – not with me"

Selle artikli valguses ei tundu Trumpi jutt üldse mitte ülespuhutud. Paistab, et Obama peamine militaarprioriteet oligi mereväe ametinimetuste sooneutraliseerimine.

http://www.defensenews.com/articles/gro ... s-cant-fly

[Chupacabra]

Obama kohta öeldi, et ainuke kord kui ta armee vastu huvi tundis oli siis kui pededel ei lastud naiste peldikus sital käia.

[kaugeltuuriv]

Soovitan kuulata Välismääraja eelviimast saadet Kukust,korralik ja küllalt asjalik ülevaade Trumpi esimesest nädalast.
Kaks parimat USA tundjat saates,hr.Luik ja kaitseministeeriumi asekansler J.Vseviov.(tema puhul on huvitav vaadata kuhu kanti on tüürinud uue valitsuse liin Trumpi küsimuses,sest ametnikuna on ta suhteliselt seotud kätega).

[Kasutajanimi]

Selle artikli valguses ei tundu Trumpi jutt üldse mitte ülespuhutud. Paistab, et Obama peamine militaarprioriteet oligi mereväe ametinimetuste sooneutraliseerimine.

http://www.defensenews.com/articles/gro ... s-cant-fly

Aga selle artikli valguses on kongress see kes ei suuda kokku leppida rahastamise tasemes ja seda juba mitmeid aastaid? Kuigi seal mainitakse ka, et Obama seadis alguses piiranguid.

[Tux]

Paistab, et mõned mehed hoiavad jälle kahe käega peast kinni
http://tv.delfi.ee/uudised/maailm/reute ... d=77187842

...
Senati väliskomitee demokraatidest liikmed Jeanne Shaheen ja Edward J. Markey kritiseerisid Trumpi võtmetähtsusega tuumarelvade kontrolli kokkuleppe mõnitamise eest.

„On võimatu liialdada Ühendriikide presidendi hoolimatusest rääkides, kui ta ei tea põhifakte tuumapoliitika ja relvastuskontrolli kohta,“ ütles Shaheen avalduses. „Uus START on kahtlemata muutnud meie maa ohutumaks, seda arvamust jagavad laialdaselt rahvusliku julgeoleku eksperdid mõlemal pool vahekäiku.“

„Kahjuks ei näi hr Trumpil olevat aimugi selle tuumaohu vähendamise lepingu väärtuse ja tuumarelvade ainulaadsete ohtude kohta,“ kommenteeris Washingtonis asuva organisatsiooni Arms Control Association tegevdirektor Daryl Kimball.

[Kriku]

Uurijad kinnitasid osaliselt Donald Trumpi Vene-toimikuid.

Ükski kinnitust leidnud fakt ei puuduta Trumpi väidetavat nilbet käitumist – pigem heitis uurimine valgust erinevatele dokumendis kirjeldatud vestlustele. Toimikus leidub vähemalt kümmekond väidetavat jutuajamist Venemaa kõrgemate ametnikega. Allikad ei täpsustanud samas, millised neist nüüd täpsemalt tõestust leidsid.

Kinnitust leidis aga tõsiasi, et mitmed neist jutuajamistest leidsid tõepoolest aset toimikus toodud inimeste vahel, täpselt samal ajal ja samas kohas. Kas mõni neist otseselt Trumpi puudutab, pole veel kindel.

Uurijad ei kommenteerinud ega kinnitanud ka ühtegi väidetavat kohtumist Venemaa ametnike ning Ühendriikide kodanike vahel. CNNiga kõnelenud allikad rõhutasid, et neil puudub endiselt hinnang selle üle, kas Kremlil võib olla president Trumpi kohta kompromiteerivat materjali.