Venemaa ootamatu rünnak

[nimetu]

Oleksoloogiat võib igatpidi teha ja jõuda mingile suvalisele järeldusele.
Mul tekkis kohe esimesena küsimus, et OK lasevad baasid õhku ja saadavad oma 12 000 sõdurit. Kes neid varustab peale seda ja mis edasi saab? Kergejalavägi on ikkagi kergejalavägi.

[Leo]

Mul tekkis ka seda VDV ja rakettidega Baltikumi vallutamise versiooni puhul sarnased küsimused et seal oletatakse päris palju. Peamiselt seda et ründajal õnnestub kõik ideaalselt ja kaitsjatel läheb kõik metsa. Esiteks kui palju vene lennukitest üldse õhku tõusevad ja kuidas õnnestub KJ objektide pommitamine? Isegi kui õnnestub dessant maandada siis kuidas toimub nende varustamine ja ühendamine oma põhijõududega? 12000 dessantväelast 3 balti riigi peale tähendab et Eestis tuleb alla 4 pataljoni või samal hulgal roodusid. Ok, võtavad objekti ära ja siis? KL paneb ligipääsudele varitsused ja ajab MPd kuumaks. Halvemal juhul isegi haubitsad sest osa jäi raketirünnakus terveks. Nii et esmane edu võib kiiresti ümberpiiratud vindumiseks muutuda.

[Kapten Trumm]

Kui sul õnnestub rünnata tühjusesse, siis kui palju ründaja oskused, tase ja õnnestumine edus üldse rolli mängivad?
Ründajal on alati mitmed eelised, nt võimalus valida kohta, aega ja viisi. Kaitsja peab aga tegelema kõikvõimalike variantidega, mis neelab ressurssi.

Et hõivata nt lennuväli, mida valvab väiksearvuline rahuaja valvemeeskond, piisab umbes roodusuurusest, relvastatud, enamvähem välja õpetatud, kuid oskuslikult juhitud seltskonnast.
Lihtsalt on vaja ilmuda objektile ootamatult, teada kus on raskuspunktid (kus asub relvastatud seltskond ja relvastus), hõivata need ning julgestada perimeeter. Edasi, kui õhust mingit reaktsiooni ei järgne, siis sõidutada lennukitega tugevdus koos varudega kohale ja selle tagasivõtmine on juba tükk tegemist.

100 grammi lõhkeainet on täiesti piisav, et muuta seisuplatsil seisev lahingulennuk vanaraua hunnikuks. Seda laskemoona kogust kandev droon maksab täna poes alla 1000 euro, täistangitud lennukile on see vaja tiivale sokutada ja initsieerida, rohkem polegi vaja. Plekist angaari puhul - esimene laseb augu katusesse, järgmine lennutatakse sealt läbi ja piraki.

Esiteks kui palju vene lennukitest üldse õhku tõusevad ja kuidas õnnestub KJ objektide pommitamine?

Kui eeldada, et VF lahingulennuväe võimete lagi on see, mida näidati Süürias (50-100 lendu ööpäevas mõnekümne masinaga) ja meie kriitilisi objekte võib olla 30 ringis (sh suuremate malevate logistikabaasid), siis meie 1990ndasse saatmiseks on vaja lihtsalt enamvähem pihta saada. See on lihtsalt 2 lendu päevas 50 masinaga, teeb iga objekti kohta 23 tonni pomme. Kujutage nüüd ette nt Sidepataljoni ala, 23 tonni sinna, eeldusel, et pooled pommid tabavad - sõjaväeosa kui selline on eksistentsi lõpetanud, hea kui sealt põlevast rusuhunnikust midagi säästa õnnestub.

[HeiniR]

Trumm: Kujutage nüüd ette nt Sidepataljoni ala, 23 tonni sinna, eeldusel, et pooled pommid tabavad - sõjaväeosa kui selline on eksistentsi lõpetanud, hea kui sealt põlevast rusuhunnikust midagi säästa õnnestub.

Trumm, sa paned jälle kaks erinevat asja kokku. Ülalmainitult räägid sa ju välksõjast EV vastu, sellisel juhul oleme meie oma 1,3 miljoni elaniku ja 300km riigipikkusega nii ehk naa käpukil. Ka NL ega teised suurriigid suutnud ära hoida Saksamaa välksõda.
Pigem hakatakse ikka kruvima pingeid ja kui pinged laes on, siis tahaks loota, et PS koos oma allüksustega mitte enam keset linna ei asu. Vastasel korral on see 2+% SKP-st mõistlik sotsiaalabiks anda, oleks rohkem kasu
Ma keeldun uskumast, et meie sõjaline juhtkond nii rumal on, et tunnil "X" oma RA paiknemiskohas edasi istuvad. Mitte ükski EV sõjaline üksus ei jää seda tegema, v.a kindlustatud või vähese riskiga paiknemiskohad.


Akf räägib siin eelhoiatusest, ma saan aru?

Kriku

[Martin Peeter]

Eks meie ja NATO luure võimekus on ja peabki olema üks igavene küsimärk eelkõige vaindlase jaoks, aga seetõttu ka meie foorumi jaoks. Aga ma arvan, et sellise ürituse, nagu kirjeldab akf Trumm, ette valmistamist peaks me märkama, aga 10 päeva ette ilmselt mitte. Mina vähemalt püüaks meie luuret nii korraldada, et selliseid ettevalmistusi näha. Milles ma pigem kahtleksin, on meie poliitbroilerite valmisolek anda tegutsemiskäsk, kui nad peaksid sellise informatsiooni saama, et mõningad märgid viitavad sellele, et homme on oodata rünnakut. Ja eriti vastik oleks muidugi Kunnase Taavetis toodud stsenaarium, et naabrimees korraldabki varem arvukalt rünnaku simulatsioone. Muidugi, kui meil oleks Patriot raketid Eestis, siis oleks pilt mõnevõrra teine - mõned patareid kõrgeimasse lahingvalmidusse tõsta on ikka teine asi, kui hakata massilisi "välkõppuseid" organiseerima ja varusid hajutama.

[Lemet]

A võtke sedapidi, et kui suurt hulka oleks piiri taga vaja liigutada. Et esmane edu kätte saada. Ja siis mõelge, kas sellises mastaabis õppuste ettevalmistamine oleks meile nädalaid ja kuid (õnneks seda lollust pole viimastel aegadel eriti küll enam promotod) ette hoomatavad. Eriti kui erineva suurusega õppusi Lääne sõjaväeringkonnas pidevalt korraldatakse. Ja saategi põhimõttelise vastuse. Võimatu ja ebaratsionaalne... võib-olla. Täpselt nagu Krimmi vallutamine ja sündmused Ida- Ukrainas...

[Taaniel Tina]

Täpselt nagu Krimmi vallutamine ja sündmused Ida- Ukrainas...

Ei saa võtta päris üks-ühele. Siis peaks meie kaitsevägede juhataja olema Venemaa palgal.

[Lemet]

Ei olegi üks-ühele...lihtsalt need sündmused on meie jaoks samamoodi hoomamatult ebaratsionaalsed ja -loogilised.

[Kriku]

Eesmärk oli väga loogiline ja ratsionaalne: okupeerida ja annekteerida teise riigi valdavalt venemeelse elanikkonnaga territoorium. Kaugem eesmärk: baaside säilitamine sellel territooriumil ja ebasõbralikuks muutunud valitsusega Ukraina destabiliseerimine.

[Lemet]

Eesmärk oli väga loogiline ja ratsionaalne: okupeerida ja annekteerida teise riigi valdavalt venemeelse elanikkonnaga territoorium. Kaugem eesmärk: baaside säilitamine sellel territooriumil ja ebasõbralikuks muutunud valitsusega Ukraina destabiliseerimine.

Täpselt sama loogiline ja ratsionaalne oleks ka Ida-Virumaa ja pikemas perspektiivis terve Baltikumi okupeerimine ja annekteerimine. Kui nende seisukohast lähtuda. Ei saa vaadata meid ühest ja Krimmi/Ukrainat teisest vaatenurgast.

[Kriku]

Muidugi oleks, kui hind vastuvõetavaks kujuneks. Kes ja kus on vastupidist väitnud?

[Lemet]

Lustiline...läbi aeegade on siin kedratud, kuidas see kõik võimatu on. Küll kuudepikkustest vajalikest ettevalmistustest, mis kõikjale ära paistavad, küll ebaratsionaalsusest ja -loogilisusest, küll võimatusest, sest ollakse NATO liige...tasub võtta mõni teema aegade algusest lahti ja lugeda. Eriti viimaste aegade muudatuste taustal.

[Kriku]

Ole rahulik, ma olen kogu selle jura siin läbi lugenud. Baltikumi NATO liikmelisus mõjutab ratsionaalset kaalutlust, tõstes võidu hinda ja suurendades riske.

Küll kuudepikkustest vajalikest ettevalmistustest, mis kõikjale ära paistavad

Ja mis sellel on pistmist Venemaa tegevuse ratsionaalsusega?

[Lemet]

Venemaa ootamatu rünnakuga vast ikka on...krt, jäin isegi seda teemat algusest lugema ja vaatamata sellele, et algust sai see alles 2015, on lugemist piisavalt. Mis siis veel 2006nda aastate teemadest rääkida...

[Leo]

Selles see suur kombinatsioon tulebki, et ründaja püüab rünnata niimoodi, et seda on raske ette aimata ja kaitsta püüab aimata tulevaid tegevusi. Eelhoiatus on kindlasti oluline, sest iga ööpäev ja isegi tund, mis enne pommide kukkumist suudetakse tegutsema hakata, on suureks abiks, näiteks staabi või pataljoni inimeste minemajooksmiseks territooriumilt kulub mõni minut, välijuhtimispunktide loomine ja varustuse evakueerimine muidugi kestab kauem. Suurema vastupanu tekitamiseks on vaja veel valitsusel eriolukord või sõjaseisukord välja kuulutada ja mobilisatsiooni alustada, mis eeldab mitme käsu andmist. Mis siis näiteks saab, kui osa valitsuse ministreid on öösel näiteks tapetud või röövitud ja Venemaale viidud ja ülejäänud valitsuse liikmed saavad teate, et perekond on kindlas kohas venelaste käes ja valede otsuste puhul võivad nad internetist vaadata nende suremist. Kui paljudel ministritel oleks julgust võtta vastu riiklikult olulisi otsuseid, mis tähendab neile isikliku katastroofi?