Ei tule ju. 1990ndatel (mul uuemaid andmeid kahjuks pole) maksis USA M1A1 tankile HEAT natuke üle 1000 ja KEP umbes 700 dollarit pauk. Tõenäoliselt on KEP puhul tegu (1989) veel volframsüdamikuga moonaga, mitte uraanimoonaga. Samas nt kui ostame Leoparde, siis sinna uraanimoona polegi.Laskemoona ja varuosade kulu on väga palju allaprognoositud. Tegelik number tuleb märgatavalt teistsugune. US süsteemis nad ju võivad ju kuskilt laost tulla, kuid kuidas nad sinna lattu saavad? Arvutustele juurde tuleks panna veel ka muud üksusel olevad relvad, laskemoon, sidevarustus, meditsiinivarustus, kütuseveokid, väliteenistusvarustus, jne. Otsatu hulk igasugust kraami.
Samas, 105 mm HEAT maksis vaid 127 ja KEP 148 dollarit pauk - järsku see 700 dollarit KEP ongi uraanist...?
USA M1 pataljoni laskemoonakuluks aastas hinnati ca 10 miljonit dollarit, 5,56-st kuni 120 mürskudeni. Kahjuks ei leidnud, mitu pauku nad aastas teevad.
Arvestame väga rämedalt, meie saame vaid väga kallilt ka maksame 5000 eurot paugust (selle raha eest saab tegelikult juba juhitava raketi, aga see selleks).
36 lahingutanki pataljonis, päevakulu lahingus 20 pauku, 5000 eurot pauk, varu kaheks nädalaks lahinguteks - 50,4 miljonit eurot. Kuuks ajaks siis 100 miljonit.
Arvestades, et igal aastal kulutame õppelaskmisteks 10% (säilivusaeg 10a), on aastane kulu kahenädalase varu puhul 5 miljonit ja kuuajalise varu puhul 10 miljonit.
Ehk tulebki umbes sama arv, mis ma alguses aasta kohta arvestasin (10 miljonit aastas moonale).
Teine teema on nüüd rahavooline küsimus - ühel aastal tuleb tõenäoliselt see 100 miljonit letti laduda (või saab seda venitada ehk 2-3 aasta peale).
Riigieelarve juures omab tähtsust just see. Samas eks neid mürske saab ka jupikaupa ehk osta (nt sakslaste laost), suured tellijad ostavad moona pidevalt ja suuri koguseid, meie aastase koguse peale ei viitsi keegi tootmist ju käimagi panna ja võib juhtuda, et meil tuleb kohe 10a varu osta või võtta sappa nt Soomele ja osta koos.
Riigieelarvelised piirangud piiravad ainult väljamakseid - kui su eelarve on x miljonit, siis väljamakseid saad sa teha kuni x,00 miljonit ja kogu lugu.
Siin mulle tundub, et tükati on segi kulu ja rahavoo küsimused.
Hetkel tundub mulle, et see 0,4% jutt on pärit sellest, et üks kamina asekantsler viskas kunagi avalikult välja, et tankipataljoni loomiseks on vaja kaitsekulutusi tõsta 2,5%-ni. Kuna vahepeal on SKP tõusnud, siis on see number devalveerunud 0,4%-ni, aga sama püha tõde elab edasi. Kui ma arvutaks (jutt on jätkuvalt jooksvatest kuludest, mitte eelarve rahavoost), siis selle 0,4% ehk 100+ miljonit kokku saamiseks tuleb rahaga ikka väga vabalt ümber käia - uued tankid, täiskutseline (täiendav) pataljon, uhke uus pataljoni linnak ja jääb nagu puudugi veel.
Mis puudutab rahavoogusid, siis meil on võimalik välja maksta hangete eest igal aastal jämedalt 1/3 eelarvest ehk 150 miljonit (arvestame eelarveks keskmiselt 450 miljonit). Suuremad ühekordsed väljamaksed oleksid siis - tankid oma kuue toetusmasinaga (kokku 42, lähtume soomlaste hindadest 2.5 miljonit ühik) 105 miljonit, 14 päeva moonavaru 50 miljonit ja kasarmud-garaažid 6 miljonit (kokku 161 miljonit). Rahavoos tuleb nüüd need kulud ka välja arvata jooksvatest iga-aastastest kuludest (kuna me maksame need välja korraga, mitte ei liisi antud vara). Eeldades, et me maksame need ühekordsed asjad välja 3 aasta jooksul (tankid ei tule remondist korraga ja ehitus võtab ka aega), siis projekti esimese kolme aasta mõju väljamaksetele riigikassast on umbes 54 miljonit (mis moodustab investeeringutest tegelikult 1/3)
Järgneb.
kuid on selge, et investeering moodustab suure osa ükskõik millise uue moodsa võime loomisest. Suure osa. Kui saaks investeeringu tasuta, siis loomulikult oleks ka koguhind selle võrra väiksem.
