Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Martin Peeter]

Olukorras, kus meil on ca 65 000 enam- vähem väljaõpetatud reservi, aga 25 000le jätkub varustust ning ajateenistuse läbib kolmandik meestest, pole see 50 000 töötajat vähem antud kontekstis nii suur argument.
Majandusele on 50 000 töötajat vähem muidugi halb uudis. Mingil määral oleks seda saanud ehk vähendada mõistlikumate sotsiaalpoliitiliste vahenditega just viimase suure kriisi järel, kui avanesid soodsad laenukraanid. Näiteks riiklikud investeeringud oleks ehk vähendanud tööjõu lahkumist ehitajate näol. Aga siis polnud valitsusest otsustajat. Suuresti aga paratamatu asi.

[Kapten Trumm]

Seega massiarmee lahendused, mida tihtilugu nt ksf Trumm välja pakub (a'la 600 M113) lihtsalt ei päde, kuna inimesi nende vedamiseks, hooldamiseks, juhtimiseks jne ei jätku.
Kui uued ostud on planeeritud kuni 30 aastase kasutustükliga, siis on ülioluline arvestada ka sellega, et lisaks rahale on vaja ka reaalseid inimesi süsteemide käitamiseks.
Kõik uued tehnoloogiad, mis säästavad "lolle" inimtöötunde, automatiseerivad tegevusi jne tuleb kasutusele võtta.

Jätkub ikka.
600 masinat saab endale jämedalt 6000 inimest, SA koosseis on meil üle 20 000.
Ma ei räägiks siin võtmes "teeme" ja "remondime", kui ma poleks elus nii mõndagi sõiduriista juppidest kokku pannud või mõndagi mootorit oma kätega remontinud. Või meetrit keevitanud.
Suudan seda mina (mul kusjuures ei ole tehniku eriharidust), suudab seda ka 4000 sõduri hulgast väljanopitud seltskond.

Pealegi jõuab Eesti lähiajal unikaalsesse seisu - üksuste jätkuvaks motoriseerimiseks vajalikud kasutatud sõjavarude veoautod on Euroopa platsidelt lõppemas.
Alternatiiviks on uute maastikuveokite soetamine, hinnasildid alates 70 (Unimog alates 120) tuhat eurot tükist. Miks mitte kasutada unikaalset võimalust ja soetada hoopis soomukid, mitte veoautod.
Senikaua, kui on osta kasutatud sõidukorras veoautosid hinnaga 5000-20 000 eurot, on mõistagi veoautode ostmisel rahaline argument.

[Illike]

Eee....
Mis Sa nüüd öelda tahtsid? Lugesin 3x läbi ja ei saanud mõttele pihta miks Sa seda eelnevat lauset tsiteerid?

[Kapten Trumm]

Ma ei kipu uskuma juttu, et 600 ühiku soomustehnika (jalaväesoomukid) käigushoidmiseks ei jätku inimesi.
Võib-olla, kui lähtuda tänasest mõtteviisist, tekib tõesti raskusi.
Sest meil näiteks ei toimu pea mingit insener-ohvitseride ja tehnik-allohvitseride süstemaatilist koolitamist (nt idanaaber vanasti ei saanud ilma selleta oma tehnikaga hakkama ega saa ka täna). USA armees on täna lausa miski inseneride korpus olemas. Ainuke, kes seda koolitust täna teeb, on merevägi (tehnikaohvitser) ja seda põhjusel, et kesk merd pole võimalik Milremi mugavusteenust tellida.
Paljastest tehnikutest siin ei piisa, vajalik on ka insenerkvalifikatsiooniga inimesed tehnilist tööd juhtima ja planeerima.

Aga kindlasti ei saa väita, et "ei ole", täna saaks väita, et "nende saamiseks pole ka suurt midagi tehtud".

[Some]

http://digileht.ohtuleht.ee/787317/eest ... ona-tootma

Kaitseministeerium on otsustanud senisest rohkem aidata Eesti kaitsetööstust – eraettevõtted saavad hakata relvi ja laskemoona tootma.

Eesti kaitsetööstus on mitmes valdkonnas jõudnud maailma esirinda, näiteks info- ja sidetehnikas ning küberkaitses. Praegu on kooskõlastusringil seadusepakett, millega eraettevõtted saavad loa toota relvi ja laskemoona. Tööstuse toetust plaanitakse tõsta seniselt 400 000 eurolt 800 000le ning mõlemad muudatused peaksid jõustuma 2018. aastal.

Ministeeriumi ja tööstuse tegevusjuhise järgi peaks Eestis loodud sõjatehnoloogia jõudma ka siinsete sõduriteni ja uuendama kaitseväe varustust.

Kahjuks täispikka artiklit ise ei näe. Minu jaoks oli üllatuseks, et relvade ja laskemoona tootmine eraettevõtetele siiani keelatud on olnud.

[alban]

Relvade ja laskemoona tootmine ei ole keelatud olnud, see tavaline litsenseeritav tegevus. Kaitseväe tehnika remondiga oli mingi selline teema, et eraettevõttesse remonti saatmisel tuli maha kruvida kogu relvastus ja sidetehnika. Nüüd muudetakse õigusakte, et seda nõuet enam täitma ei peaks.

[Fucs]

Ilus ümmargune kümme päeva on jäänud EV aastapäevani.

Produtseerime vahepeal aga motti juurde
Seda pole kunagi liiga palju.
Ja kasutagem aega sihipäraselt ning produktiivselt, et see ühel hetkel justkui käest ei kaoks.....

https://www.youtube.com/watch?v=NbIMRnEBaCU

[Chupacabra]

Kui see nüüd nali pole...
Boris Johnson puts £700m of foreign aid budget behind 'soft power' fund to combat Vladimir Putin
http://www.telegraph.co.uk/news/2017/02 ... n-islamic/

money will be spent on projects to boost the UK's interests abroad by helping allies like the Baltic states counter the effects of Russian

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Nonäedsa - tegid USA poisid korra NARVAs foto na pamjaat ja moskoovias kohe taipohh hull kiun üleval

[nimetu]

Nonäedsa - tegid USA poisid korra NARVAs foto na pamjaat ja moskoovias kohe taipohh hull kiun üleval

No see reaktsioon oli nii etteaimatav, et tegu on täiesti selge patoloogiaga.
Muuseas, Lätlaste juures tehti samasugune marss läbi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Üks otse eestilikult segane tülistoori..
Kui keski-miski kannatab, siis ilmselt riigikaitse..
Siseinfot omavad on teretulnud täiendavat infi jagama..

Sulev Vedler // EESTI EKSPRESS
Sõjalise imekanga loojad jäid tööta

Katrin Idla sai koondamisest teada oma 50 aasta juubelil. Tallinna Tehnikaülikool ei pikendanud lepingut ka tema elukaaslase Marek Strandbergiga.
Jaanuari keskel teatas ajaleht Postimees, et kaitseministeeriumile esitleti Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste loodud erikangast, millega kaetud lennuk, tank või võitleja jääb vaenlase radarile nähtamatuks ning tõenäoliselt pääseb rünnakust.
Ent niinimetatud ime- või võlukanga loojad Marek Strandberg ja Katrin Idla ei tööta enam TTÜs.
Idla kuulis mullu 29. aprillil, et ta ei sobi enam sealse kaitse- ja julgeoleku-uuringu keskuse juhiks. Sügisel ei valitud teda ka TTÜ keemiainstituudi teaduriks, sest tal pole viimasel ajal piisavalt Läänes avaldatud teaduspublikatsioone.
Eesti Teadusinfosüsteem näitab, et aastatel 1991–2004 oli Idla 29 publikatsiooni autoriks. Seejärel tegeles ta kaitseuuringutega, mida hindamissüsteem ei arvesta. Eesti mõistes pole Idla enam teadlane.
Strandberg räägib, et sai paari aasta eest TTÜ-lt „lahke“ pakkumise loobuda doktorandi riiklikust stipendiumist, sest tal läheb niigi hästi ja tal pole seda raha vaja…
Strandberg keeldus. Aga pakkujale jäi juhtum ilmselt meelde.
Strandberg ja Idla usuvad, et kõigel sellel on tugev seos TTÜ ¬rektori Jaak Aaviksooga. Nad väidavad, et kaitsealastele baasuuringutele tõm¬mati vesi peale, sest juba kaitsemi¬nistrina soosis Aaviksoo kaitse¬uuringuid kaitseväes, mitte ülikoolides.
Strandbergi sõnul sukeldus ta kaitseuuringute varjatud maailma sajandi alguses Tartu ülikoolis, kui töötas sealses tehnoloogiainstituudis professor Mati Karelsoni käe all.
Aga peagi tekkis neil konflikt toonase TÜ rektori Jaak Aaviksooga, kes peatas palga väljamaksmise. Karelsoni „pundi“ palgad olid tollases mõistes vägagi soliidsed, raha tuli riigilt ja ka muude lepingute kaudu. Rektor soovis, et teadlased põhjendaksid oma rasvaseid palku avalikult ülikooli kodulehel.
Selle asemel kolis seltskond üle TTÜsse, kus 2004. aastal asutati molekulaartehnoloogia õppetool.
Idla oli 2004. aastal tööle asunud kaitseministeeriumisse, kus tegeles kaitseuuringute algatamise, koordineerimise ja korraldamisega, samuti teadusalase koostööga NATO liinis.
„Istusin ministeeriumis ja lugesin muudkui dokumente. Tegin endale selgeks, kuidas NATOs teadust tehakse,“ räägib Idla.
Muu hulgas hakkas kaitseministeerium tol ajal nn imekanga loomist rahastama. EAS selleks raha ei andnud.
Kevadel 2007 valiti Strandberg roheliste juhina Riigikokku. IRLi kuulunud Aaviksoost sai samal ajal kaitseminister.
Idla lahkus ministeeriumist. „Lahkusin ise, Aaviksoo kuulsus autoritaarse juhina oli ette teada,“ ütleb ta. „Tegin ainuvõimaliku otsuse – olin ju teise erakonna juhi naine.“
Sel ajal sõdisid eestlased Lähis-Idas. Sõdureid ähvardasid pommid, mida lõhati raadio teel. Sõjameeste kaitseks võeti kasutusele segajad. Paraku kaasnes nendega tugev elektromagnetkiirgus. Sõdurid vajasid kiirguse eest kaitset.

TTÜs loodi kaitsekeebi prototüüp.

Kui selle kohta ilmusid esimesed uudised, hakati Strandbergi pilkama. Näiteks teatas üks naljahammas: „Tegelikult töötas uurimisgrupp eesotsas Strandbergiga välja ka teist tüüpi kanga. Nimelt nähtamatuks tegeva. Sellega on ainult see häda, et ei saa eksponeerida. Pole teist õieti näha...“
Strandbergi sõnul testis kaitsevägi keepi ja leidis, et kaitsev mõju on suurepärane. Kuid leiutist ei võetud kasutusse, sest missioonid Lähis-Idas lõppesid peagi.
Seejärel hakkasid Strandberg ja Idla koostöös teiste NATO riikidega uurima nn adaptiivse kamuflaaži temaatikat. Tegemist on tehnoloogiaga, mis lubab muutuvates oludes kohendada kamuflaažimustrit, et see paremini toimiks.
Sedagi koostööd finantseeris kaitseministeerium.
2009. aastal avati Tallinnas Vabadussõja võidusammas.
Samba rajamise eest vastutas kaitseministeerium ehk Aaviksoo.
Strandberg ja Idla pakkusid samba loojatele välja tehnoloogia, kuidas võiks samba teha müstilisena väljanägevast läbikumavast betoonist. Aga neid ei võetud kuulda. Ehitustellimuse sai Tšehhi firma, kes ei suutnud lubadusi kvaliteetselt täita.
Peagi leidis Aaviksoo end koos sambaga karikatuurilt, mille Strandberg joonistas ajalehele Sirp.
Ta oli Aaviksood joonistanud ka varem, kui too kaotas IRLi juhi valimistel Mart Laarile.
Hiljem hakkasid Strandberg ja Idla uskuma, et Aaviksoo võtab kriitikat isiklikult ja jätab kõik meelde. Sest peagi toimus uus kokkupõrge.
Novembris 2010 teatas Postimees, et kuigi Strandberg tutvustas oma imekangast avalikult juba neli aastat tagasi, pole kaitsevägi seda näinud ja kaitseministeerium ¬ootab endiselt lõpparuannet.
Leht lisas, et Strandberg sai oma projektile raha aastatel 2005–2007, kui tema elukaaslane töötas ministeeriumi teadus- ja arendustegevuse nõunikuna. 2008. aastal naine enam sel kohal polnud ja siis lõppes ka rahastamine.
Minister Aaviksoo ütles Postimehele, et „pöörame tähelepanu ka võimalikule huvide konfliktile“.
Samal õhtul esines minister „Aktuaalses kaameras“. Ta teatas, et kõik teadusuuringud ei õnnestu ja ei peagi õnnestuma.
Strandberg põrutas vastu, et lepingud kaitseministeeriumiga on konfidentsiaalsed ja ministeerium teab väga hästi, miks aruandeid pole esitatud. Ta demonstreeris ajakirjanikele „imekanga“ tööd: selgus, et tolle sisse mähitud mobiiltelefonile ei saanud helistada, sest signaal ei jõudnud kohale.

Skandaalil oli ka poliitiline varjund: alanud oli 2011. aasta Riigikogu valimiste kampaania.

2012. aastal pälvisid Strandberg ja Idla oma tehnoloogia arendamise eest NATO kõrgeima teadusauhinna. Töögruppi juhtis Hollandi arenduskeskuse TNO füüsik Pieter Jacobs.
Kaitseministeerium andis auhinna kohta välja pressiteate, kuid üldsus ei pööranud sellele tähelepanu.
2014. aastal asutas toonane rektor Andres Keevallik TTÜsse kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskuse. Selle juhiks sai Katrin Idla.
Keskus tegutses sisuliselt vahendusüksusena. Strandberg teatas ajakirjas Sõdur, et kamuflaažitehnoloogiate projektide koordinaator ja tehniliste lahenduste rahastaja on NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioon.
Suvel 2015 valiti Jaak Aaviksoo TTÜ rektoriks. Algasid reformid.
Peagi andis rektor välja käskkirja teha kaitse- ja julgeoleku-uuringute keskuses audit. Idla imestuseks oli üks auditi tegijatest keskuse endine töötaja ning hankekomisjoni liige ehk ta uuris iseenda tegevust.
Idla sõnul tehti vaid formaalseid etteheiteid. „Näiteks: miks me ei teinud üht hanget. Aga see oli riigisaladusega kaetud hange, kus võib teha suunatud pakkumisi,“ kaitseb Idla oma tegevust. Ette heideti ka kontrolli- ja aruandlussüsteemi puudumist. „Meil olid tööl vaid mina poole kohaga ja juhi abi. Keda ma siin oleksin kontrollinud?“
Pärast auditit teatasid teadusprorektor Renno Veinthal ja personaliosakonna juhataja Mare Pihel Idlale, et tema ametikoht koondatakse. See juhtus päeval, mil Idla sai 50 aastat vanaks. Mis võiks olla parem „juubelikingitus“?
„Mul polnud õrna aimugi, mida nad tahavad rääkida, kui sain kutse,“ ütleb Idla. „Minu koormus olevat liiga väike. Aga septembris võeti ikkagi tööle uus kaitseuuringute koordinaator.“
Suvel keeldus TTÜ sõlmimast Strandbergi ja Idla poolt mitu kuud ette valmistatud lepingut ühe riikliku tellijaga.
Strandbergi sõnul põhjendas instituudi toonane juht Mihkel ¬Kaljurand keeldumist ülaltpoolt tulnud korraldusega.
„Meie tegevus oli projektipõhine. Kui öeldi, et uut lepingut me ei sõlmi, oli mulle selge, et siin mul enam perspektiivi ei ole,“ ütleb Idla.
2016. aasta lõpus lõppesid Idla ja Strandbergi töölepingud TTÜs.
Tänavu jaanuaris tundis Postimees jälle huvi „imekanga“ vastu. Sündis artikkel „Strandbergi imekangas tootmiseks valmis“.
See tõi kaasa vastureaktsiooni. Mihkel Kaljurand saatis Strandbergile kirja, et saladuste avaldamine pole kooskõlas lepinguga, mis kehtib ülikooli ja kaitseministeeriumi vahel.
Teadusprorektor Veinthal ähvardas Strandbergi ja Idlat trahvinõudega. Strandberg avaldas selle kirja oma Facebooki seinal.

Strandbergi ja Idla sõnul ei reetnud nad mingeid saladusi.

Idla väitel soovitas ministeerium neil oma avastusi ¬propageerida. Strandberg kirjutaski 2014. aastal artikli ajakirjale Sõdur. TTÜ kaitse¬uuringute keskust külastas ETV saate „Kapital“ võttegrupp. Imekanga loojad rääkisid oma tööst avalikel ettekannetel.
Postimehes ei ilmunud nende sõnul midagi uut. Kord juba avaldatud info ei saa olla konfidentsiaalne.
Kaitseministeeriumis kaitseinvesteeringute osakonda juhtiv Kusti Salm ütles Ekspressile, et Strandberg jättis oma suhtlemise Postimehega kokku leppimata ja see pole sobiv käitumine. „Ei pea olema James Bond või mõni muu luureguru, et öelda, mis on selle keebi funktsioon ja kus seda kasutatakse. Niimoodi käitudes võime sadu tuhandeid eurosid korstnasse kirjutada, sest potentsiaalne vastane saab teada, mida me kasutame.“
Kaitsealased baasuuringud ülikoolides lõpetatakse, usuvad Strandberg ja Idla. Teadusraha läheb edaspidi Tartus asuvale Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele või otse erafirmadele.
Kusti Salm selgitab, et varem tulid ülikoolid ise kaitseväe ja ministeeriumi jutule ning „müüsid“ neile oma uurimisideid. Krooniajal ulatus mõne projekti hind kümnetesse miljonitesse, kuid töid ei võetud kasutusele, sest neid polnud kaitseväel vaja. „Strandberg ja Idla olid meie keskuse kuldkliendid,“ märkis Salm.
Nüüd käivad asjad vastupidi: kaitsevägi on tellija ja teadlased teevad, mida sõjaväelased soovivad. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused tegutsevad koordinaatorina.
Jaak Aaviksoo ei soovinud Ekspressiga kohtuda. Ta saatis mõnelauselise kirja, kus mainis, et „Strandbergi seisukohad on kummastavad ja arusaamatud. [---] Meil pole olnud otseseid tööalaseid kokkupuuteid, mis võimaldaks tema subjektiivsetesse ja otseselt valedesse väidetesse kuidagi suhestuda.“
Professor Mihkel Kaljurand teatas, et TTÜ koostöö kaitseministeeriumi ja Eesti kaitsejõududega on olnud viljakas ning jätkub. Marek Strandberg on samuti jätkuvalt Tallinna Tehnikaülikooli doktorant ning ülikool on kindlasti huvitatud koostööst võimekate teadlastega ka edaspidi, kui Strandberg ja Idla oma käitumisega seda just ise võimatuks ei muuda.
Ta lisas: „Mulle isiklikult tundub veider nende soov lahata avalikkuses teemasid ja esitada süüdistusi, millele nad teavad, et ülikool ei saa lepingutest tulenevate konfidentsiaalsuskohustuste tõttu vastata. Hea ja andekas teadlane ei pruugi lihtsalt mitte alati olla ka võimekas ja täpne administraator. Kuna pigem on tulevikus ette näha kaitseuuringute alase koostöö suurenemist, otsustasime ülikooli sees selle valdkonna koordineerimise ümber korraldada. Loodan väga, et Strandberg ja Idla saavad oma isiklikust solvumisest üle.“
„See on muidugi sümptomaatiline, et härrad arvavad, et kõik nendega seotu on põhjustatud isiklikust solvumisest,“ teatas Strandberg. „Administratiivne ebaprofessionaalsus ning suutmatus inimestega toimetada nagu ka pidev võimu kuritarvitamine: selle nimi on akadeemiline vägivald.“
Ta ehitab praegu moodsaid teisaldatavaid betoonmaju nimega Koda. Katrin Idla töötab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis.
Imekangas on aga endiselt midagi müstilist.

[kallek]

CVde tõttu jäime toona ilma liikuritest ja maksame nüüd kokkuvõttes topelt. Ämarisse panustati seetõttu, NATO oli nõus suure osa arendustegevusest kinni maksma ja eks sealt tilkus midagi annetustena erakondadelegi.

Loll või troll?

Miks soomusmanöövervõime arendamist ei alustatud sarnaselt Leeduga liikursuurtükkidest?
Liikursuurtükid on lahinguväljal prioriteetsem relvasüsteem kui lahingumasinad?
Horvaatia, Leedu ostetud liikursuurtükkidest (15+21 = 36) oleks jagunud mõlemile brigaadile vaid 41+58 = 99 miljoni euro eest, nüüd saame me umbes sama summa eest vaid 12 relva ehk kolm korda vähem?

Eesti ja NATO panus Ämarisse oli sisuliselt võrdne, 50-50. Üks peamisi toimetajaid Ämaris oli Nordecon AS kes oli nt. Reformierakonna suurimaid annetajaid. Ma ei tea mitu senti Ämari ehituselt teenitud kasumist Reformierakonnale annetusena läks aga tõenäoliselt ehitustegevusest tekkinud kasumit nad erakondadele annetustena jagasid?

http://www.eestimajandus.ee/moodul.php? ... &sm_id=913

[Kapten Trumm]

"Strandbergi skandaali" juurde.

Nende kaitse-arengu rahadega oli Aaviksoo ministriks oleku ajal paras pahandus, kui ajakirjandus hakkas uurima, kuhu ja millele on kulutatud kokku arvestatav summa.
Tuli välja, et rakendatavaid asju oli ca 10 projektist 2, ülejäänu oli piltlikult öeldes makaronide puurimine.

Summa aga, mis "küüntest kübatatele" kulutati (kus enamik rakendust ei andnud) oli piisav, et selle raha eest oleks võimalik päris kindlasti luua omamaine ratassoomuk ja viimistleda see tootmisküpseks.

Sellest on siin küllalt kirjutatud varemgi. Mina kodumaise "raua" veendunud pooldajana leian selliste tegevuse olevat raha põletamise.

[ermot]

Üks otse eestilikult segane tülistoori..
Kui keski-miski kannatab, siis ilmselt riigikaitse..
Siseinfot omavad on teretulnud täiendavat infi jagama..

Sulev Vedler // EESTI EKSPRESS
Sõjalise imekanga loojad jäid tööta
....

Mis seal ikka. Strandberg on üks keeruline isiksus ja Aaviksoo on üks keeruline isiksus. Kaks kõva kivi aga head jahu ei tee. Lisaks mõlemad poliitiliselt päris kogenud ja saavad vajadusel ajakirjanduse tähelepanu. Lõpptulemuseks üks supp, mida avalikkus peab helpima.

Pigem tasub kogu loost õppust võtta. Ikkagi tärkava kaitsetööstuse/-teaduse esimesed kasvuraskused, ilma nendeta ka ei pääse. Tasub pigem tänulik olla võimaluse eest selliseid probleeme lahendada- asi liigub ja õiges suunas: ikka palju muresid alguses ja küllap siis kunagi ka mingeid töövõite tähistama hakata saab.

Selge on see, et mäng käib kõrgetele panustele. Kas kaitsetööstus sellest võidab või kaotab- mine võta nüüd kinni. Standberg on alati püüdnud võimatut teoks teha, mis väärib tunnustust. Seejuures ka tihti ebaõnnestunud, mistõttu mure maksumaksja rahade ebaotstarbekast kasutamisest põhjendatud. Soovime me, et meie juhid käituksid nagu sõltuvuses hasartmänijad? Vaevalt. Soovime, et nad üldse ei julgeks riske võtta? Samuti kaheldav. Mängutooria alusel ei tohikski ainult ühele mängukaardile panustada, pigem ikka süsteemselt ja paljude initsiatiivide tulude-kulude suhet balanseerides.

Ilmselt kogu asi taandubki Strandbergi genereeritavatele riskidele ja rahastavate institutsioonide valmisolekule neid riske võtta. Kui Strandbergil oleks tulemuste äratooja kuulsus, ei nad siis nii väga väriseks seda ka rahastamast.

[Kapten Trumm]

Strandbergi imekanga puhul on tegelikult probleem ka tema kaugus "põllul" toimuvast.
Nähtamatuse kanga asemel on täna märksa enam vaja massilisi, odavaid ja toimivaid lahendusi infrapunamaskeeringuks telkidele, autodele, positsioonidele.
Arvestades just vene drooniteema massiivset levikut.

Imekangas on muidugi kena ja huvitav, kuid näiteks poes saadaolevatest materjalidest Eestis kiiresti ja odavalt (nt autotentide tootjate töökodades) valmistatavad infrapunast kiirgust varjavad katted suuremate objektide maskeerimiseks on juba karjuvaks vajaduseks muutumas. See eeldaks kamina või peastaabi poolt materjali ruutmeetri ülempiiri ja vastupidavuse määramist ning ülejäänu osas on vaid kosmos piiriks. Ja miks mitte ka radarikiirgust neelavad.