* Ajakirjanik ei tee vahet naftaliival ja kildalOPEC-i kärpest jäänud tühimiku täitsid peagi sõltumatud tootjad, pannes hinna taas alanema.
Jaanuari alguses üle 57 dollari ulatunud Põhjamere Brenti toornafta barreli hind oli eilseks langenud juba üle 4% 54,66 dollarini barreli kohta. USA toornafta WTI barrel oli eile samuti jaanuari lõpuga võrreldes 4% madalamal, tasemel 51,66 dollarit barrel.
Naftaturu osaliste sõnul on languse põhjus lihtne. Tänavu jaanuaris jõustunud naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC ja mõne sinna mittekuuluva riigi nagu Venemaa leping kärpis küll nende riikide tootmismahtu, kuid turul tekkinud tühimikku täidavad kiiresti iseseisvad USA naftapuurijad. Ehkki nafta hind tõusis, sest pakkumine ajutiselt vähenes, hakkab see jälle alanema, sest ülepakkumine on tagasi.
USA energiainfo ameti EIA prognoosi järgi suureneb USA naftatoodang tänavu 0,1 miljoni barreli võrra päevas ligi üheksa miljoni barrelini päevas. Kui see tundub veel väike kasv, siis tulevaks aastaks prognoositakse tootmismahu suurenemist pea poole miljoni barreli jagu päevas.
Võrdluseks: veel 2011. aastal tootsid USA puurijad napilt üle viie miljoni barreli toornaftat. Seega on tootmismaht vahepealsest hinnakriisist hoolimata peaaegu kahekordistunud.
Naftahoidlad täituvad
Tootmismahu kasv on kaasa toonud taastäituvad naftahoidlad. Ameerika naftainstituudi API äsja avaldatud statistika põhjal on USA toornaftavarud aasta algusest suurenenud. Viimasel nädalal kasvasid varud 14,2 miljonit barrelit, ületades nüüd poole miljardi barreli piiri. See tähendab, et USA reservuaarides on praegu sama palju toornaftat, kui on kogu maailma viie päeva toodang.
Nafta hinda suruvad allapoole ka uudised Hiina kokkukuivavast nõudlusest. Mullu suurenes Hiina naftatarbimine varasema aastaga võrreldes kõigest 2,5%, mis on maailma suurima energiatarbija viimaste aastate väikseim nõudluse kasv.
Kuid OPEC ei näita veel murelikkuse märke. Katari energeetikaministri Mohammed al-Sada sõnul pole naftatootjate organisatsioon USA naftaliivade toodangumahu kasvust häiritud. „Turg mahutab samm-sammult ära nii kildanafta kui ka kildagaasi,” ütles minister Reutersile. „Nõudlus on reibas. Ma arvan, et sellise jätkuva nõudluse kasvu korral mahub kõik olemasolev nafta turule ära.” *
Enamik OPEC-i liikmeid on aga arvestanud naftabarreli hinna vähemalt 60 dollarini tõusmisega. 60 dollariga oleks enamik OPEC-i liikmeid rahul, ütles Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh nädala alguses pärast Venezuela ametivennaga kohtumist.
Naftabarreli hind kõigub tänavu 52–62 dollari vahel
Ühe maailma suurema naftakaupleja Vitoli hinnangul jääb Põhjamere Brenti barreli hind tänavu kõikuma 52 ja 62 dollari vahele.
„Turul tuleb väga kõikuv periood,” ütles Vitoli Aasia operatsioonide juht Kho Hui Meng Bloombergile. „Inimesed on USA poliitika pärast mures. Uue administratsiooniga on spekulatsioonid suurenenud, arvatakse igasuguseid asju. Nii et me ei saa tulevikku ette näha, peame selle ära ootama.”
Kauplejate hinnangul võib turg kolmandast kvartalist alates kannapöörde teha. Kui praegu on hilisemad naftalastid kallimad kui kohene kättetoimetus, siis suvest võib asi pöörduda ja kohesed tarned hakata hilisematest tarnetest rohkem maksma.
„Turustruktuur on praegu tasane, oleme ootel,” lausus Kho. „Kohe, kui turg pöördub, ehk niipea kui jõuame kohta, kus me praegu veel ei ole, tulevad kauplejad lagedale ja hakkavad otsima teenistust muutuvates naftavarudes.”
Hindade suur kõikumine, volatiilsus on naftakauplejate eldoraado. 2015. aastal, kui olid suured hinnakõikumised, teenisid suured kauplejad Vitol, Glencore ja Trafigura rekordkasumeid. Näiteks Vitol ajas taskusse 1,6 miljardit dollarit kasumit, millest 850 miljonit maksti mullu dividendidena omanikele ja osanikest töötajatele. Ent mullu oli Vitoli kasum juba üle 40% väiksem.
Sellest, kuidas kildapuurijad hinnalaele peale vajutavad, on akf-id siin varem juba palju kirjutanud.
