Kas tõesti arvasid, et see "valenõunik" ei tule välja?Suurema osa Rootsi probleemist moodustavad ikkagi legaalsed immigrandid ja nende järeltulijad.ambur123 kirjutas:Ei ole vast suurt vahet, mis rahvusest, usutunnistusega või päritoluriigiga nn "põgenikud" ühes või teises piirkonnas võimu üle võtnud on. See on fakt, et need tegelased on Rootsis probleemiks
No väga hea, siis peavad surema omas voodis kui haiglasse ei saa.Aixc kirjutas:Head of Swedish Ambulance Drivers Union: No-go Zones are Reality for Us
https://www.youtube.com/watch?v=ta5a02MzWjE
Võimalik, aga seal on maksukoormus ka suurenenud.wk2 kirjutas:Eriti drastiline ja ohtlik olukord on uuringu andmetel Prantsusmaal, kus viimastel aastatel on rännanud välja rohkem rikkaid inimesi kui ei ühestki teisest riigist maailmas.
Uuringu autorid viitavad, et selle põhjuseks on " religioossed pinged ühiskonnas", mis just Prantsusmaal eriti tugevalt väljenduvad.
Eestisse on rändekava alusel aastaga jõudnud 107 pagulast.Kuigi veebruar oli 1940 ümberpaigutamisega rekordiline kuu, jääb ümberpaigutamiste tempo siiski allapoole ootusi ja igakuiseid sihtmärke, milleks Euroopa Ülemkogu on Kreeka puhul määranud vähemalt 3000 ümberpaigutamist iga kuu ja Itaalia puhul vähemalt 1500 ümberpaigutamist iga kuu. Siiani on toimunud 13 546 ümberpaigutamist, millest 3936 Itaaliast ja 9610 Kreekast.
Praegune tempo ei võimalda paigutada ümber kõiki Kreekas ja Itaalias viibivaid seaduspärast õigust omavaid taotlejaid 2017. aasta septembriks. Samas oleks see teostatav. Siiani on ainult kaks liikmesriiki (Malta ja Soome) täitnud oma kohustusi nii Itaalia kui ka Kreeka puhul. Mõned liikmesriigid (Ungari, Austria ja Poola) keelduvad endiselt kavas osalemast ja teised osalevad väga piiratud ulatuses (Tšehhi vabariik, Bulgaaria, Horvaatia ja Slovakkia).
Seevastu ümberasustamisel saavutatud edu on endiselt paljulubav. Liikmesriigid on ELi ümberasustamiskava kohasest 22 504 isikust juba 14 422 isikule pakkunud turvalisi ja seaduslikke võimalusi ümber asumiseks. Nende hulka kuulub ka 3565 süürlast ELi-Türgi kokkuleppe alusel. Eesti, Soome, Iirimaa, Holland, Rootsi, Ühendkuningriik ning kavaga ühinenud Šveits, Liechtenstein ja Island on oma kohustused juba täitnud.
Riike toetatakse 213 miljoni euroga
Täiendavate ümberasustamisoperatsioonide ettevalmistamine on liikmesriikides hästi edenenud ja üles on näidatud kavatsust võtta riiklike kavade alusel Türgist vastu veel 34 000 süürlast. Selle tulemusel on komisjon vaadanud läbi asjaomaste liikmesriikide rahastamisprogrammid, et pakkuda neile ümberasustamiseks 213 miljoni euro ulatuses rahalist toetust.
Peaaegu aasta pärast ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamise algust on sellega keerulistest oludest hoolimata endiselt käegakatsutavaid tulemusi saavutatud. Iga päev Türgist Kreeka saartele saabunute arv on vähenenud 2015. aasta oktoobrist 10 000 inimeselt päevas 43 inimesele päevas. Egeuse merel hukkunute arv on alates kokkuleppe jõustumisest märkimisväärselt vähenenud.
Tagasisaatmisoperatsioone on jätkatud ning avalduse jõustumisest on 1487 isikut tagasi saadetud. Siiski on Kreekast Türki tagasi saadetuid endiselt vähem kui saabunuid ja see on tekitanud Kreeka saartele lisasurvet.
Puudujäägid tuleks korvata kuu lõpuks
Viis kuud pärast Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti käivitamist on endiselt tarvis ühisinvesteeringuid ja tegutsemist, et tagada esimesel võimalusel selle täielik tegevusvalmidus. See on koht, kus liikmesriigid saavad näidata, kuidas nad tegelikkuses vastutust jagavad ja solidaarsust üles näitavad. Amet toetab liikmesriike ELi välispiiri eri lõikudes umbes 1350 piirivalvuriga, täiendades nii liikmesriikide rohkem kui 100 000 piirivalvurit.
Liikmesriikide suuremahulistest värbamistest ja panustest olenemata jääb praegustes operatsioonides siiski vajaka nii inimressurssidest kui ka tehnilistest vahenditest. Liikmesriigid peaksid need puudujäägid korvama märtsi lõpuks, et amet saaks pakkuda liikmesriikidele välispiiridel vajalikku tuge.
Lisaks eespool nimetatud eduaruannetele esitas Euroopa Komisjon täna ELi uuendatud tagasisaatmisalase tegevuskava ning soovitused liikmesriikidele tagasisaatmismenetluste täiustamiseks. Samuti avaldas komisjon kolmanda aruande konkreetsete päritolu- ja transiidiriikidega sõlmitud partnerlusraamistiku raames tehtud edusammudest ning tutvustas esimesi samme Vahemere keskosa rändeteega seotud meetmete rakendamiseks.
Eestisse on aastaga saabunud 107 Euroopa rändekava alusel ümberasustatavat ja -paigutatavat pagulast. Lahkunud on neist üks iraaklane, kes läks tagasi kodumaale.
Siseministeeriumi andmetel on Eesti Euroopa rändekava raames vastu võtnud 87 Kreekast ümber paigutatud inimest ja 20 Türgist ümber asustatud inimest.
Esimesed nn kvoodipagulased jõudsid Eestisse möödunud aasta märtsis, mil neid saabus siia seitse, seejärel aprillis saabus 12, juunis kaheksa, juulis neli, augustis 16, septembris 13, oktoobris kaheksa, novembris üheksa, jaanuaris 12 ja nüüd veebruaris 18 pagulast. Kokku 107.
Veebruar oli saabunud pagulaste arvu poolest rekordiline kuu. Siia jõudis neli Süüriast pärit perekonda, neist kaks nelja- ja kaks viieliikmelised. Kaks perekonda tuli Eestisse Kreeka ja kaks Türgi kaudu.
Enamik Eestisse jõudnuist on pärit Süüriast ja siia saabunud läbi Kreeka. Mõned on aga pärit ka Iraagist ja Jeemenist. Eestisse ümberpaigutatud ja -asustatud pagulased on läinud elama Harjumaale, Järvamaale, Tartumaale, Lääne-Virumaale, Läänemaale, Viljandimaale, Pärnumaale ja Põlvamaale.
Jaanuaris lahkus siit esimene rändekava alusel Eestisse jõudnud pagulane: Iraagist pärit mees läks kodumaale tagasi, samas tema pere jäi Eestisse. Rohkem rändekava alusel lahkunud pagulasi Eestist seni lahkunud ei ole.
2015. aastal, mil Saksamaale kõndis tuhandeid põgenikke, oli kantsler Angela Merkeli valitsus valmis piirid sulgema, vahendab Deutsche Welle.
«Me tuleme sellega toime,» teatas Merkel kõnes 2015. aastal, mil migrandikriis oli saavutanud haripunkti. Plaan Saksamaa riigipiir sulgeda peatati viimasel minutil ja vaid seetõttu, et keegi ei soovinud vastutust sammu eest enda peale võtta.
Eile avaldatud raportis seisab, et vastupidiselt avalikule põgenikepoliitikale, soovisid Merkel ja tema juhitud valitsus 2015. aasta septembrikuus piiri Austriaga sulgeda ning keelduda asüülitaotlejaid vastu võtmast.
2015. aasta neljandal septembril avas Merkel ukse tuhandetele Ungaris lõksus olnud põgenikele ja sõnas, et see on inimõiguskaalutlustel hädavajalik samm. Sama aasta 12. septembril aga otsustasid Saksa kantsler ja tema ministrid saata piirile Austriaga tuhandeid politseinikke ja läbipääs migrantidele sulgeda.
Otsuse võtsid konverentsikõnes vastu siseminister Thomas de Maiziere, Baieri liidumaa peaminister Horst Seehofer, tollane Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier ja majandusminister Sigmar Gabriel. Piir plaaniti sulgeda järgmisel õhtul ja asüülitaotlejatele sissepääs keelata.
Algses otsuses seisis küll, et sissepääs keelatakse migrantidele, kel pole vajalikke dokumente. Kui siseministeeriumi ametnikud 13. septembril plaani seaduslikkuse küsimuse alla seadsid, viis de Maiziere Merkeli viimaste arengutega kurssi.
Raportis seisab, et Merkel ei võtnud sel hetkel vastu mingit otsust, kuid nõudis de Maiziere’ilt kinnitust, et piiri sulgemine ei tekitaks valitsusele hiljem kohtus probleeme. Merkel soovis väidetavalt samuti piirata negatiivset kuvandit meedias.
De Maiziere’il polnud võimalik tagada, et piiri sulgemine on seadusega kooskõlas ja vaid mõni tund enne otsuse jõustumist muudeti politseile antud käske.
Saksa siseministeerium ei lükanud raportis leitut tagasi ega ka kinnitanud seda.
Siin ka enne spekuleeritud, kas üldse ja kui palju on Venemaa käsi nn põgenike saabumisse/kohapealsetesse probleemidesse seotud. Artikli järgi käidi kohalikke rootslasi (kelle nimeks Mohamed?) märulile ässitamas uudisloo saamiseks (või sellele lisaks ka muude eesmärkide saavitamiseks?). Lisa saab lugeda artiklist, siis sead kopeerida oli ebamugav/-/End Mohammediks nimetanud noormehe sõnul tulid venelased nende grupi juurde ja teatasid, et nad annavad igaühele neist 400 Rootsi krooni (umbes 42 eurot), et nad «korraliku märuli» korraldaksid.Radio24Syv esindaja teatel said nad veel mitmest allikast teada, et venelased pakkusid Rinkeby noortele mässamise eest raha./-/
Venemaa ässitatud sõjategevuse järel Ukrainas, mille algusest möödus kolm aastat, on Ukrainast Poola pagenud üle miljoni ukrainlase. 38 miljoni elanikuga Poolas on tööpuudus rekordmadal ja tänavu peaks prognooside kohaselt majanduskasvuks kujunema kolm protsenti.
Tohutul arvul sisseränne on juba piiranud palgatõusu ja stabiliseerinud majandust läinudaastase languse järel.
„Miljoni ukrainlase saabumine tähendab, et demograafiline olukord ei ole lootusetu,“ ütles Barclaysi analüütik Tomasz Wieladek. „Disinflatisooniline surve tööjõuturul annab tõenäoliselt panuse madamalasse põhiinflatsiooni ja lubab keskpangal hoida intressitaset kauem madalal,. Migratsiooni abi vananeva rahvastiku vastu toob kaasa pikaajalise kõrgema majanduskasvu.“
Venemaa presidendi Vladimir Putini poolt korraldatud Krimmi okupeerimine ja annekteerimine 2014. aastal ja separatistide poolt mässu õhutamine ning Ukraina kahe aastane majanduslangus andis ukrainlastele tõuke minna otsima paremat elu naaberriigist Poolast. Sel ajal kui Euroopa Liit maadleb põhiliselt Süüriast ja Põhja-Aafrikast pagejatega, on ukrainalasi meelitanud ka Poola kõrgemad palgad ja suhteliselt kerge pääs tööturule. Poola poolt vastuvõetud ukrainlaste number on võrreldav Saksamaa poolt vastuvõetud immimigrantidega, kuid Saksamaa rahvaarv on kaks korda Poolast suurem.
„Mitte üksnes majanduslikud põhjused vaid ka poliitilistel põhjustel on Ukrainast sisseränne muutunud erakordselt suureks,“ ütles Poola ettevõtjate liidu immigratsiooniekspert Jakub Binkowski.
Poola peaks ju siis tegelikult immigrantide suhtarvu poolest elanikkonda olema lausa ELi musterlaps? Kummaline on ses valguses näha pidevat Brüsseli vingumist et "Poola ja põgenikud... liiga vähe"Kriku kirjutas: Poola poolt vastuvõetud ukrainlaste number on võrreldav Saksamaa poolt vastuvõetud immimigrantidega, kuid Saksamaa rahvaarv on kaks korda Poolast suurem.
Kasutajad foorumit lugemas: maxi ja 1 külaline
