Jõelaevad Emajõel

[aurik]

Facebooki gruppi "Nostalgiline Tartu" ilmus Kalju Laari arhiivist üks huvitav pilt. Puuduv kapteniruhv peaks ju viitama kõrge veeseisu ajale, kuid veetase on pigem madal.

See võimaliku aasta väljapeilimine lihtsalt fotode järgi hakkab päris põnevaks kiskuma. Ajalised raamid on siin 1959 hilissuvi- 1964 kesksuvi. Siis pandi Santa Maria kaarsilla juurde seisma ja tema sabapool peaks selle rakursiga näha olema.
1962- 64 ei ole vist väga tõenäolised, sest nende aastatega kindlalt dateeritud "Kreutzwald" ja "Koidula" on seni ettejuhtunud piltidel olnud presentkatustega, jäävad 1959-61, kus selliseid katuseid polnud vist veel välja mõeldud. Kusjuures väga kuiv aasta oli 1960. Seetõttu tundub mulle see kõige reaalsem.
Ainsad pildid originaalruhvidega pärast 1957.a., mida olen leidnud, on need, üks neist lk 16 üleval
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=114601
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=114602
Dateering 1964 on täiesti kindel, järelikult pandi originaalid peale hiljemalt enne talvekorterisse jäämist.
"Kreutzwaldi" värskel fotol on roolikambri tagaosas näha midagi, mida võiks pidada kokkulükatud palakaks. Usutav, et see tõmmati sajuga kambrile peale, ega vihmaga Rannale sõitjad polnud ja laevad lihtsalt seisid peatuses.
Miks ta nii tühjana liigub? Ma arvan, et tegu on hommikuse ajana, kui laev kulgeb sadamast Oktoobri pst peatusse, kus ta oma reisijatega sõite alustab. 1960. a. vastu räägib pisut tegelikult see, et millalgi suvel oli Ranna liini väljumine Turuhoone juurest. Teemaks oli vist Okt.pst laeva väljumiskohas kaldakindlustuse ja -pealse kerge remont, olen nagu mõnd selleteemalist fotot näinud. Võimalik, et suve lõpupoole oli remont läbi ja peatus toodi tagasi harjunud kohta. Seal oli laevadel manööverdamine lihtsam.
----
Vene allikast pärit foto. Pärast Peipsi Raketade välimuse iseärasuste kirjeldusi võib esitada lihtsa küsimuse- Milline Peipsi basseini Raketa fotol sõidab?

Rx.jpg (64.69 KiB) Vaadatud 7293 korda

[retti]

1959 a. suvi viimase Kreutzwaldi pildil olla ei saa.Kaarsild valmis hilissügisel 1959.

[aurik]

1959 a. suvi viimase Kreutzwaldi pildil olla ei saa.Kaarsild valmis hilissügisel 1959.

Tänud, retti, ega ma ei teadnudki, millal täpselt Kaarsild valmis oli. Nüüd siis üks võimalik aasta vähem.

Mullu saadeti mulle lingid kahele 1959 a. kevadel tehtud filmiklipile. Mõlemad olid pärit ringvaadetest "Nõukogude Eesti"
üks oli siis lugu Emajõe paadimehest ja Kaarsilla raami paikatõstmine (toimus vist aprillis) ja teine oli sõitev "Lermontov". Minu arust oli see tehtud kas proovisõidu ajal või koguni siis, kui ta Narvast Tartusse hakkas jõudma. Mõlemad on mul alles, aga aeg on sealt midagi vahepeal niimoodi kustutanud, et saan neid vaadata vaid väikse pildiga ja ilma hääleta.

[retti]

Viimasest Kreutzwaldi pildist veel niipalju,et veeseis Emajões pildistamise hetkel on ikka väga madal.Kivisilla vundament raekojapoolsel kaldal on veest väljas,mi tähendab,et ka sillavaremed peaksid laeva taga veest väljas olema.
Arvan,et isegi kui Santa Maria juba omal esialgsel kohal oleks,siis pildilt jääks see väga napilt välja.
Mõned pildid ka, - see talvine pole siit vist läbi käinud.

[aurik]

Viimasest Kreutzwaldi pildist veel niipalju,et veeseis Emajões pildistamise hetkel on ikka väga madal.Kivisilla vundament raekojapoolsel kaldal on veest väljas,mi tähendab,et ka sillavaremed peaksid laeva taga veest väljas olema.
Arvan,et isegi kui Santa Maria juba omal esialgsel kohal oleks,siis pildilt jääks see väga napilt välja.
Mõned pildid ka, - see talvine pole siit vist läbi käinud.

Talvist pole tõesti.
Kui vaadata lk 41 olevat 1964.a. pilti...
ja siis seda ka (vist 1965)

no nibin-nabin.

1960.a. "Koidulaga" Peatus on siis veel turuhoone juures, aga vesi väga kõrge pole

koidula1960.jpg (31.42 KiB) Vaadatud 7217 korda

Ja ootamatult leidsin, et olin kunagi endale salvestanud sellise

Kaarsild61.jpg (33.75 KiB) Vaadatud 7217 korda

Kuskohast võetud, ei tea mitte, aga oli aastaarvuga, nii et ka see oleks isegi võimalik.

Siiski veel üks võrdlusmoment. Kui vaadata kaldaosa, mis jääb vahetult sillast ülesvoolu, siis tundub 1964 piltidel see kuidagi korrastatum olevat. "Kreutzwaldiga" fotol oleks nagu mingi vare ja 1961.a. pildil postid püsti. Detailid...

[Zoig]

Vene allikast pärit foto. Pärast Peipsi Raketade välimuse iseärasuste kirjeldusi võib esitada lihtsa küsimuse- Milline Peipsi basseini Raketa fotol sõidab?

Rx.jpg

Kuna keegi teine pole vastanud, siis mõtlen kõvasti ja ilmselt valesti, aga vähemalt proovin

Raketa-1: Jääb kohe välja, sellel on korpus valge
Raketa-2: Küljel kirja pole, seega pärast tuuslari aega võib isegi olla
Raketa-3: Jääb välja, Värvitud tiib jookseb kuni korpuseni ning aimatav triip tiival on liiga madalal
Raketa-143: Jääb välja, Vöörile on veeliin värvitud
Raketa-144: Jääb välja, Vöörile on veeliin värvitud
Raketa-165: Pildil võib märgata punast, kuid kogu korpus peaks punasem olema, et seda kahtlustaks. Pigem jääb välja.
Raketa-178: Jääb välja, Vöör peaks olema ilma veeliinita täiesti sinine.

Päevast aega arvestades on tõenäolisemalt tegu Tartu laevaga. Silla vari on lõunas ning kremli müüride järgi paistab pigem hommikune päike, seega koju naasvad Pihkva raketad on väga ebatõenäolised.

Eelneva järgi arvaks, et tegu on kõige tõenäolisemalt Tuuslari järgse värviga Raketa-2-ga, see klapib kõige paremini.

[aurik]

Raketa-165: Pildil võib märgata punast, kuid kogu korpus peaks punasem olema, et seda kahtlustaks. Pigem jääb välja.
Päevast aega arvestades on tõenäolisemalt tegu Tartu laevaga. Silla vari on lõunas ning kremli müüride järgi paistab pigem hommikune päike, seega koju naasvad Pihkva raketad on väga ebatõenäolised.

Eelneva järgi arvaks, et tegu on kõige tõenäolisemalt Tuuslari järgse värviga Raketa-2-ga, see klapib kõige paremini.

Ega mina ka tegelikult tea, aga pean seda üsna kindlalt "R-165" olevaks. Enda arvutis sain fotot parajalt suurendada, nii et ta väga häguseks ei muutunud. Eesotsas olevat sellist punavalget kombinatsiooni ühelgi teisel polnud. Ja natuke peab arvestama foto retušeerimisvõimalusega.
Mis puutub võimalikku kellaaega, siis reeglina hakkasid Pihkva Raketad koju jõudma meie kella järgi enne 17-t. Kui tegu aga mingi kohaliku lühisõiduga, siis võib olla suvaline aeg. Ega kõik 3 alust korraga iga päev Tartus käinud, tavaliselt oli kaks ja mõnikord ka ainult üks- Samolva kaudu sõitev liinilaev. Pühapäeviti tegelikult Tartu- Pihkva laevaliinid ei sõitnud. Võib-olla mõni Tartu alus spets.ekskursiooni tegi, aga ise ma pole kunagi pühapäeval Tartus Pihkva aluseid näinud. Üldiselt tegid Pihkva Raketad sel päeval lihtsalt huvisõite Peipsile ja reisiliini Pihkva-Terebištše- Kurokša. Mõlemad kohad on Pihkva järve põhjakaldal.

Pilt, mis meil juba ammu läbi jooksnud, on siin viitel. Minul ta keeldub otse salvestumast, nii et peab lingiga leppima. Aga see on hea kvaliteediga
http://fleetphoto.ru/photo/145563/?vid=53401
Ülejäänud kaks pihkvalast on ka konkreetselt tuvastatavad.
"R-2" müsteeriumi jätkuks- Kaks fotot, mis on tehtud vahemikus 1976- 1977.a (värviline on ilmunud 1977.a. välja lastud postkaardil, teine on üleval nii muuseumiportaalis kui ka ajapaigas). Ise eelistan kindlalt 1977-t. Tegu iseenesest post"tuuslari" perioodiga
Värvipildil on nagu näha, et vööri tiibadevahe hall. Õhuaknad alles. Järelikult- "R-2" muundumise aeg on vahemik 1977 lõpust kuni 79 alguseni?

R-2Psaar.jpg (143.85 KiB) Vaadatud 7034 korda

Piirissaare kanali otsas olevas peatuskohas. Muuseumiportaalis oli kohaks märgitud Värska ja ajaks tosin aastat varasem, kuid ajapaigas suutis jõelaevanduse albumi kuraator vähemalt õige platsi välja peilida.

See on küll Värska

70-te II pool oli aeg, kus ma eriti teravalt ei jälginud, mis jõel toimub. Teismelisel targematki teha. Aga mul jäi siiski silma, et millalgi muudeti päästerõngaste värvi. Nimelt värviti 1974.a. mujal laevade päästerõngad oranžiks. Et Tartu sadam jäi ametlikust NSVL jõelaevanduse süsteemist väljapoole, siis nad jätkasid rahumeeli puna-valgetega. (Muideks , Tartu jõesadama peremees oli linna täitevkomitee e. meie mõistes linnavalitsus. Ja mingi side oli sadamal hoopis Kommunaalmajanduse ministeeriumiga)
Ümbervärvimine siiski hiljem toimus, aga täpselt millal? 1976 olid Tartu laevad kindlalt puna-valgete rõngastega, 78 aga oranžidega. Mis aga oli 1977? Kui puna-valged, siis on mõlemad fotod kindlalt 77-st, sest minu hägusa mälu järgi oli aasta varem nimed "Peipsi Jõnn" ja "Tuuslar" Raketade külgedel alles.

[retti]

Pilt, mis meil juba ammu läbi jooksnud, on siin viitel. Minul ta keeldub otse salvestumast, nii et peab lingiga leppima. Aga see on hea kvaliteediga.
Paneme siis pildi kõigile vaatamiseks.

[Zoig]

Ega mina ka tegelikult tea, aga pean seda üsna kindlalt "R-165" olevaks. Enda arvutis sain fotot parajalt suurendada, nii et ta väga häguseks ei muutunud. Eesotsas olevat sellist punavalget kombinatsiooni ühelgi teisel polnud. Ja natuke peab arvestama foto retušeerimisvõimalusega.

Tartu kolme raketaga pildi järgi vaadates on Raketa-165 esimese tiiva juures värvitud Raketa-3-ga sarnaselt, ehk tiiva korpuse poolne osa on valge ja veeliin on peale värvitud sirgjooneliselt. Pihkva fotol oleval Raketal jookseb aga tiiva hall värv üles kuni korpuseni.

[aurik]

Ega mina ka tegelikult tea, aga pean seda üsna kindlalt "R-165" olevaks. Enda arvutis sain fotot parajalt suurendada, nii et ta väga häguseks ei muutunud. Eesotsas olevat sellist punavalget kombinatsiooni ühelgi teisel polnud. Ja natuke peab arvestama foto retušeerimisvõimalusega.

Tartu kolme raketaga pildi järgi vaadates on Raketa-165 esimese tiiva juures värvitud Raketa-3-ga sarnaselt, ehk tiiva korpuse poolne osa on valge ja veeliin on peale värvitud sirgjooneliselt. Pihkva fotol oleval Raketal jookseb aga tiiva hall värv üles kuni korpuseni.

Jah, vaatasin ka, aga võib- olla foto kvaliteedi tõttu optiline pete või ehk ülevärvimine. Seda ikka võidi teha, ka "R-1" tiib oli alguses hall, edasi muutus täiesti valgeks. Igal juhul on selline puna-valge esiosa kombinatsioon ainus võimalik. Aga on veel variant, et see ülemine valge osa(on nagu kuidagi kitsas) on silmapete. Ja siis on hoopis "R-156"

"R-3" kandidaatide arv on siiski suurem.
Üks aastatetagune post:
Kui uskuda "Pegasuse" kapteni baka tööd (kättesaadav siit http://www.tartusadam.ee/ajalugu_est.html ), siis oli meie "Raketa 1" originaalis põhitüüpi laev, mis siin mõne aasta pärast väiksema süvisega aluseks ümber ehitati. Ega see väga raske polnudki, nõudis vaid vindi kõrguse muutmist ja uusi tüürilabasid. Tiibade puhul polnud vist vaja midagi ümber tõsta.
Venemaal on kaks selli teineteisest sõltumatult koostanud "Raketade" hingekirju ja nendest on näha, et M-laevade ehitus algab alles 1965. aastast. Meie "R1" ja leedukate "Aiste" (olen täitsa nõus sellega, et laeva uutmoodi istmetepaigutus on saatanast) on aga valminud 1963. Arvata, et leedukad sättisid oma vanemaid "Raketasid" ka ise ümber.
Tööd kahjuks enam väljas pole.
Vahepeal suhtusin "R-1" ümberehitamise versiooni skeptiliselt, sest Vene Raketade nimekirjad muudkui täienesid ja M-laevad hakkasid uute andmete järgi ilmuma juba 60-te I poolel. Aga nüüd sattus ette nupuke kohapealsest ümberehitusest Valgevenes. Nii et võimalik, et seda ikkagi tehti ja kui ühes kohas kindlalt toimus, siis ehk mujalgi. "R-1" puhul pani mind tegelikult mõtlema, et laev toodi küll juba talvel, aga sõite alustas alles 1964.a. juuni lõpus. Täiesti võimalik sellise ajaga ümberseadmine, sadama töökodadel oli korralik tehniline võimekus olemas. Ja siis on ka võimalik, et "R-3" on samuti ümberehitatud alus.

[Zoig]

Üsna hea ülevaate Raketa-1 ja Raketa-3 tüürlabade erinevusest saab nende 1991a fotode pealt. Raketa-1, Raketa-3, ja võrdluseks Raketad 143 ja 144
Mis siit välja saab lugeda on see, et Raketa-1 tüürilabad tunduvad omavahel natuke liiga lähestiku koos olevat, samuti nende kuju erineb teistest mudelitest, sh Raketa-3 ja Pihkvalased. Esmapilgul tundub küll, et Raketa-1 pole tavaline madala süvisega mudel. Muidugi on võimalus, et toimus tootmisaastate vahel mingisugune uuendus ja tüürilabad liigutati vahe kaugemale ning muudeti kuju.
Mootorid peaks olema erievad, Tavalisel 340Э oli see 1000hp kuid madala süvisega 340МЕ peaks olema 1200hp mootoriga.

141 ja 180 näitel on tavalise ja madala süvisega mudelil ernevuseks teistsuguse kinnitusega tüürilaba(d), Tavalisel on üks keskne tüürilaba mis paikneb vahetult sõukruvi ees, madala süvisega mudelil asuvad need oluliselt rohkem ahtri suunas ja sõukruvi asub kahe tüürlaba vahel. Laeva korpusest väljub veovõll rohkem ahtrist kui tavalisel Raketal. Veovõll läheb tagumisest tiivast üle ning sõukruvi asub tiiva taga.
Lisasin ka pihutäie jooniseid mis ehk annavad vähe parema ülevaate millised need tüürilabad olema peaks.


Eeldusel, et mõlemad laevad ehitati ümber: Raketa-3 ümberehitamise ajaks oli ehk õigeid madala süvisega mudeli tükke saada ja ei pidanud ise aretama nagu Raketa-1 puhul. Kui jooniseid uskuda, siis ainuke asi mida ei saa eriti kergelt ümber tõsta on sõukruvi võlli väljumiskoht korpusest. Ümberehitatud laeval peaks see olema samas kohas kus tehasest normaalse süvisega tulnud laeval, mitte ahtripool nagu madala süvisega isenditel.

[Zoig]

"Aistė" ja "Kristė" kohta on siin artiklis mõned pildid näha. http://kauno.diena.lt/naujienos/kaunas/ ... uks-625906

Selle pildi järgi on tüürilabad samasugused kui Raketa-1 peal, samuti sõukruvi veovõll väljub korpusest õigest kohast 340МЕ mudelitele. Pigem on tegu tehasest juba madala süvisega mudeliga, kui ümberehitatuga. "Kristė" mis seal seisab on vanemat tüüpi, see võib olla küll ümber ehitatud.

[aurik]

Eelneva järgi arvaks, et tegu on kõige tõenäolisemalt Tuuslari järgse värviga Raketa-2-ga, see klapib kõige paremini.

Zoig, Sul võib täiesti õigus olla. Kaevasin Vene avarustest välja natuke parema pildi. 156 see pole, valge ala polnud silmapete. Pildi üldine toon ongi punakas ja seetõttu võib hall värv fotol natuke deformeeruda. Ja foto üldine muu taust koos pildi kvaliteediga annaks pigem 70-te II poole kui 80-te keskpaiga, tõsi, see on üpris spekulatiivne tõdemus. Seega võib tõesti olla "R-2". Päästerõngaste värvi kahjuks ära ei anna eristada.
See "Raketa 2" oli ikka pagana edev laev, Igale poole on ta end sättinud...

Kaks Pihkva olustiku fotot. Toodud aastaarvud näikse olevat õiged. Ma tõesti ei mäleta, kas on juba varem üles pandud.

"R-144" ja 1976.a.

LR1R2.jpg (140.44 KiB) Vaadatud 6971 korda

Meie Raketad ja "Lermontov" ise. 1969

Mis siit välja saab lugeda on see, et Raketa-1 tüürilabad tunduvad omavahel natuke liiga lähestiku koos olevat, samuti nende kuju erineb teistest mudelitest, sh Raketa-3 ja Pihkvalased. Esmapilgul tundub küll, et Raketa-1 pole tavaline madala süvisega mudel. Muidugi on võimalus, et toimus tootmisaastate vahel mingisugune uuendus ja tüürilabad liigutati vahe kaugemale ning muudeti kuju.
Mootorid peaks olema erievad, Tavalisel 340Э oli see 1000hp kuid madala süvisega 340МЕ peaks olema 1200hp mootoriga.

On Sul alles tähelepanu! Ma vaatan "R-1" tüürilabade vahet sellise pilguga esmakordselt. On küll märgata.
Ma ei mäleta, kas omaaegsetes "Edasi" lehtedes oli kunagi üldse juttu meie Raketade mootori võimsusest. 1968.a. ilmunud A.Traadi "Ajaloolises Emajões" on küll mainitud Raketale 1200 hobust. Aga tont teab, üks asi on projekt, teine aga reaalne elu.
Huvitaval kombel leedukate "Aiste" on M-tüüpi alus, ülipõhjalikus vanas müügikuulutuses ometi 1000 hj ajamiga.
http://www.kapitanua.com/notice_board?p=12882
M-de projektijärgne reisijate arv oli kõigest 50. Tartu Raketad kõik aga olid ametlikult 56- kohalised.

ps! "Kriste" on Polesje tüüp. Vanem Raketa on "Lina"

[Zoig]

Huvitaval kombel leedukate "Aiste" on M-tüüpi alus, ülipõhjalikus vanas müügikuulutuses ometi 1000 hj ajamiga.
M-de projektijärgne reisijate arv oli kõigest 50. Tartu Raketad kõik aga olid ametlikult 56- kohalised
ps! "Kriste" on Polesje tüüp. Vanem Raketa on "Lina"

"Aistė" on ka 1963a laev, ning tüürilabad on samasuguse kujuga kui Raketa-1 peal, seda hetkel ei oska hinnata kas nende vahekaugus on samamoodi kitsas. Sõukruvi veovõlli väljumiskoht korpusest kinnitab seda, et tegu on sünnipärase 340МЕ isendiga, siis tüürilabade sarnasus lubaks oletada, et Raketa-1 oli samuti juba tehasest 340МЕ ja seda ei ehitatud ümber. Muidugi lõpliku selguse annaks kui teaks kuskohast Raketa-1 seest veovõll väljus või leiaks toomisest mõne pildi mis on ahtrist tehtud.

Kas Raketa-2 oli 1200hp mootoriga? Võimalik, et esimesed madala süvisega laevad saidki tavalise 1000hp mootori. Spkflot kirjelduse järgi madala süvisega laevad on kõik 1200hp

Selle pildi järgi on natuke raske aru saada mis seal ahtris on tugikonstruktsioon ja mis reaalselt laev, kuid tüürilabad on vist puudu. Sõukruvi veovõlli nurk viitaks pigem 340Э mudelile kuid ei saa kindlalt öelda kuskohast ta korpusest väljub.


Ma jäin ka korra mõtlema mis alus see "Lina" oli. Mälujärgi "Aistė" ja "Lina" olid Raketad, aga artklis mainiti ainult "Kristė"-t. Proovin sama viga enam mitte teha

[aurik]

Kas Raketa-2 oli 1200hp mootoriga? Võimalik, et esimesed madala süvisega laevad saidki tavalise 1000hp mootori. Spkflot kirjelduse järgi madala süvisega laevad on kõik 1200hp.
Ma jäin ka korra mõtlema mis alus see "Lina" oli. Mälujärgi "Aistė" ja "Lina" olid Raketad, aga artklis mainiti ainult "Kristė"-t. Proovin sama viga enam mitte teha

Ära põe, neid kordi, kui ma olen siin teemas upppse teinud, ei jõua keegi kokku lugeda.
"R-2" mootorist ei ole mingit nuppu mulle ette sattunud.
Kirjeldused on algprojekti järgi, aga on üks asi, nimelt mootorite eluiga... Mis neile hiljem (või osadele juba uutena) võidi peale panna, on küsimärk. Zarjade kohta tegelikult kusagil kirjutati, et mingid esialgsed mootorid tuli juba mõne hooaja järel välja vahetada, täitsa läbi olid.
Vene enda laevaregistri avalkke andmeid on kõvasti kärbitud. Mingid aastat tagasi oli seal laevade infi rohkem ja võimsused samuti kirjas . Siis, kui seda esimest korda vaatasin, oli mõni M veel elus, aga ei viska ette, et kellelgi oleks 1200-ne mootor olnud.

Aga "R1" on paras müsteerium

R1-64.jpg (39.03 KiB) Vaadatud 6929 korda

1964 märts, ei loe midagi välja

ca kuu-poolteist hiljem ja proovisõit. Selle põhjal ma julgeks arvata, et ikkagi kahe labaga.

Sobrasin nagu haige Raketade taguotste vaadetes, Ega neid väga kaldal olles ahtrist pildistatud pole.
"Aiste" tundub olevat normaalne M laev
https://vk.com/photo-12198294_143616409
"Lina" on absoluutselt kindlalt hoopis põhitüüp! Andmebaasid eksivad, eks nende koostajad on ka inimesed.
https://vk.com/photo-12198294_234061297
See tundus olevat natuke kitsam...aga on ka üks esimesi M-e. Või silmamõõt eksib?
http://fleetphoto.ru/photo/96682/?vid=26389
Ja lõpuks"R1" rõõmutu praegune elu. Muideks, fleetphoto ei olegi projekti julgenud määrata!
http://fleetphoto.ru/photo/138769/?vid=8532
ikka on pisut ahtam vahe keskel