Põgeniketulv Euroopasse 2015-2017

[Kotov]

Miks selliseid patrulle üldse koostatakse? Kaadripuudus?

[Roamless]

Tõenäoliselt kaadripuudus, mitte "sooline võrdõiguslikus". Sama probleem väga aktuaalne ka Eestis, kus patrullide koosseisu planeerimine on suisa täppisteadus st täiskuu, nädalavahetuse ja palgapäevade aega koosneb patrull vähegi võimaluse korral turskematest meesisenditest või vähemalt mehest ja naisest. Muul ajal võidakse kaadripuudusel välja saata ka kahest naisest koosnev patrull, kes ikkagi satub vahetevahel vastamisi segikamminud meessoost härjaga, kellest jagusaamisel tekivad suured probleemid (näiteks kui keegi bemmikristjan ajas narkolaksu all olles oma vana X5 posti, siis pidid kõrvalvaatajad kahele tegelast mahaväänata üritavale naispolitseinikule appi minema). Maapiirkondades Viljandi näitel on probleemid kaadriga veel suuremad st tollases kakluses andis politseiniku mõõdu välja ainult välijuht, kes siis üksi seal pättidega maadles, samal ajal, kui penskar, nolk ja naispolitseinik kogu märulit apaatselt, heitunult, hirmunult pealt vaatasid.

[Kapten Trumm]

Pigem tasub küsida, et miks politseinikud ei taha kasutada erivahendeid, vaid piirduvad maadlemisega.
Pättidelt tappa saamine pole probleem ainult siin, vaid ka mujal Euroopas juhtub.

[Roamless]

Meie omadel peale kumminuudi, pipragaasi ja relva muid erivahendeid pole. Nüüd pidi kasutusele võetama taserid, mis annab võimalusi juurde, sest kui Viljandis veel oleks relva võinud mingitel tingimustel kasutada, siis esmamainitud juhtumil X5-ga poleks pipragaasist erilist abi olnud ja kumminuuti ei tihanud naispolitseinikud vist kasutada. Eestlased taserit ka vaevalt kuritarvitama asuvad, nuudiandmist olen ise lausa paar korda kõrvalt näinud (näit taltsutati pikali väänatud loomastunud klubikülastajat just kumminuudiga jalgade pihta, kui tegelane bussi paigutamisel korralikku vastupanu osutas ja jalgadega patrulli lõi)
Kahjuks ei tea ja viitsi ka uurida Rootsi politsei ja nende suhte kohta taseriga, kaldun arvama, et poliitkorrektsuse huvides neid patrullidel pole, kujutlege ette videopilti, kuidas kolm valget Rootsi politseiniku säristavad elektriga "vaest aafriklasest pätti", sealt rulluks lahti väga korralik rassismi skandaal ja autod mõnes linnaosas jälle põleksid.

[Kapten Trumm]

Said õigesti aru, reapolitseinik ei kipu väga skandaali ja uurimise kangelane olema.

[herman30]

Rootsi politseil EI OLE taserit. Aastast 2018 hakkab neil 2 aastane katsetamisperiood, pärast seda otsustavad kas võtavad kasutusele või mitte.

[Miki]

Sorry, aga videos oleva rabelemise juures, märkamatu hoop tüübile kargu vahele, poleks nõudnud mingeid erivahendeid..
ja vahenditest oli igal korrakaitsjal pipragaas kasutuseks olemas.
Pehmode ühiskonnad on jõudnud punkti, kus politseil on enamaltjaolt vaid mundri kandmise roll.

[nimetu]

Sorry, aga videos oleva rabelemise juures, märkamatu hoop tüübile kargu vahele, poleks nõudnud mingeid erivahendeid..

Oleks vaid elu nii lihtne. Sellise asja peale tuleks tavapolitseinikul selline jama kaela, et siga ka ei söö. Varsti kavatsetakse ka kehakaameraid kasutusele võtta, siis tuleb juba igat üleliigset liigutust kontrollida.

[Roamless]

Rootslased vist juba kasutavad kehakaameraid, meil on proovitud, Kanadas ja USA on see juba tavaline. Pigem annab kehakaamera politseile õigust juurde, sest tihti hiljem kodanikud ju jutustavad "vägivallast võimuesindaja poolt", kuid oma käitumisest jätavad palju asju rääkimata. Heaks näiteks Eesti motopolitseiniku kiivrikaamera video, kuidas mingi eit kõiki korraldusi eiras, roppusi karjus ja ametniku igalepoole saatis. Mida vaevalt keegi "õrnast naisterahvast" uskunud oleks, kui videotõestust poleks.

[Kapten Trumm]

Oleks vaid elu nii lihtne. Sellise asja peale tuleks tavapolitseinikul selline jama kaela, et siga ka ei söö. Varsti kavatsetakse ka kehakaameraid kasutusele võtta, siis tuleb juba igat üleliigset liigutust kontrollida.

Seda minagi - mitte USA süsteemis väldib politsei reeglina jõu ja erivahendite kasutamist, sest nagu ütles üks tuttav politseinik, sinikas paraneb kahe nädalaga, aga uurimine (ja teenistussuhte peatamine) kestab kui. USA süsteemis tarvitatakse raskeid asju kergemalt ja politseinikule jääb õigus (teatud osariikides on lubatud nt kiiruse mõõtmine silma järgi ja mine ürita kohtus käia).

Tegelikult oleme me need kaamerad ka asjad kodanikena ju ise ära teeninid, pole vaja Facebookis miitingut teha või kaebusi kirjutada.
Mulle nt ei meeldi, et Statoilis minu suhtlus müüjaga salvestatakse, aga mis sa teed, on piisavalt osse, kelle pärast tuleb teha.

[Kriku]

K6ik 6ige, aga j22me teema juurde.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Marian Männi Tarmo Vahter
Mis tegelikult juhtus Lasnamäel põlenud süürlannaga?

Politsei on jõudnud järeldusele, et 22aastane Süüria naispõgenik ei saanud süüa tehes kogemata põlema minna.
„Õnnetus on välistatud,“ kinnitas uurimist juhtiv vanemprokurör Saskia Kask sel nädalal Tallinna ringkonnakohtus.
Prokuröri sõnul läks Lasnamäel elanud naine põlema aviobensiinist, mida toiduvalmistamisel ei kasutata.
Tegemist on väga tuleohtliku vedelikuga, mida müüvad ehituspoed. Pooleliitrine pudel maksab paar eurot.
Aviobensiini kasutatakse korrosioonitõrjevahendi eemaldamiseks ning tööriistade ja naturaalkiust esemete puhastamiseks.

Advokaat toetas versiooni enesetapukatsest
Kiirabi sai Lasnamäel Majaka tänaval asuvasse pagulaskorterisse väljakutse 7. märtsil kell 17.30. Abi kutsus noor naine ise. Kiirabi saabudes olid naisel teadvushäired, ta rääkis vigases inglise keeles õnnetusest. Süürlanna 19aastane abikaasa ¬Mohammad (perekonnanimi) ütles arstidele esimese hooga, et leidis koju tulles naise põlevana.
Praegu viibib naine kunstlikus koomas, politseil pole õnnestunud temaga rääkida. Arstide sõnul viisid nad naise koomasse, et teda valudest säästa. Süürlanna kehast umbes 70 protsenti sai teise ja kolmanda astme põletushaavu. Kannatanu seisund oli algul väga kriitiline, talle tehti mitu operatsiooni.
Mohammad tuli järgmisel päeval haiglasse oma naist vaatama. Seal politsei ta kinni võttiski.
Esialgu kaalus politsei, kas tegemist võib olla õnnetusega (korteris oli gaasipliit), enesetapukatsega või vägivallakuriteoga.
„Ma rõhutan, et need kolm varianti on täna täiesti võrdselt laual,“ rääkis prokurör Kask vahetult pärast juhtunut intervjuus. „Politsei teeb kõik endast oleneva, et tõde välja selgitada.“
Praegu jätkab politsei tööd kahe versiooni kallal. Neist ühe kohaselt üritas süürlanna enesetappu.
Seda versiooni toetas kohtus ka advokaat Alar Neiland, kes kaitseb süürlanna abikaasat ja on temaga umbes viis korda kohtunud. Suheldakse tõlgi abil, mees räägib araabia keelt.
„Et põletushaavad on tekkinud kodus, ei tee mehest veel kahtlusalust,“ kõneles Neiland. „Ei saa järeldada, et mees süütas naise. Minu meelest puudub mehel motiiv sellist asja lapse juuresolekul teha.“ Ta rõhutab, et tegemist on sügavalt uskliku inimesega.
Kohtukõnes viitas Neiland muu hulgas sellele, et naiste enesepõletamine pole islamikultuuris tundmatu nähtus.
Neilandi sõnul läks mees vannituppa käsi-jalgu pesema, mida tuleb islamikommete järgi teha viis korda päevas. Kui naine põles, püüdis mees kaasat kustutada.

Pagulasabi aktivist: kas Eesti peredes pole vägivalda?
Süürlaste pere kolis Eestisse mullu suvel Kreekast kvoodipagulastena. Neile üüriti korter Tallinna Kadrioru pargi lähedale. Ema tõmbas akende ette uued kardinad, pani aknalauale lilled. Tundus, et põgenikepere alustab lootusrikkalt uut elu.
Naabridki rõõmustasid, et eelmise lärmaka pere asemele kolisid majja vaiksed ja korralikud inimesed. Varem oli korterist pidevalt kuulda karjumist, asukad ei maksnud arveid. Juunist alates aga valitses täielik vaikus. Harva kuuldi kaheaastase tütre jutuvada.
Kõrvalkorteris elanud Anna räägib, et tüdruk oli imeilus, kõrvarõngad kõrvas sätendamas. Vanemad nägid tema sõnul välja euroopalikud. Kandsid teksapükse, naine oma nägu ega pead ei katnud. Süürias ülikoolis käinud naine rääkis mehest veidi rohkem inglise keelt, kuigi mitte täiesti vabalt. Mõlemad õppisid eesti keelt.
Mees nägi välja nagu jalgpallur, ühes kõrvas kõrvarõngas, meenutab Anna.
Anna nägi süürlasi tihti ümbruskonnas vankriga jalutamas. Kord küsis süürlanna, kas ta tohiks Annale külla tulla. „On sul abi vaja?“ muretses Anna. „Ei, ma sooviksin lihtsalt kellegagi vestelda,“ vastas too. Anna vastas, et muidugi, koputagu millal tahes.
Anna oli tihti tööl ega tea, kas naabrinaine üritas talle külla tulla. Ainus heli, mida ta süürlaste korterist õhtuti kuulis, oli linnulaul.
Tugiteenust osutas perekonnale MTÜ Pagulasabi. Selle juht Eero Janson ütleb, et ühe pere loo pinnalt ei tohi üldistusi teha – ka Eesti peredes esineb vägivalda.
„Selle juhtumi valguses peaksime rääkima, kuidas pakkuda psühholoogilist tuge inimestele, kes on midagi traumaatilist läbi elanud,“ ütleb Janson.
Pagulasperesid saavad psühholoogi juurde suunata tugiisikud. Nõustamine käib tõlgi vahendusel.

Kultuuri- ja keelebarjäär teeb uurimise raskeks
Politsei peamise uurimisversiooni kohaselt pani naise põlema tema oma abikaasa.
Politsei on esitanud mehele kahtlustuse raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasneb oht elule ja nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus. Selle eest karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Harju maakohus võttis Mohammadi 10. märtsil vahi alla, et ta ei saaks uurimise eest pakku minna.
Advokaat Neilandi sõnul tuleks mees vabadusse lasta. „Tal on Eestist lahkumine majanduslikult raske,“ veenis Neiland kohut. „Neil on kolmetoaline kõigi mugavustega korter. Mina ei usu, et mees läheks ära.“
Kohtunik Orvi Tali eesistumisel tegi ringkonnakohtu kriminaalkolleegium otsuse hoida meest edasi vahi all. Advokaat Neiland on otsuse juba riigikohtus vaidlustanud. Tema sõnul ei toimu uurimises lähemal ajal tõenäoliselt midagi, sest naine on koomas.
Ka prokurör Kask kinnitas kohtus, et uurimine on kultuuri- ja keeleerinevuste tõttu väga keeruline. Tunnistajaid pole. Ainsana saaks rääkida kannatanu, kelle ülekuulamine pole võimalik.
Samas on politseil hulgaliselt asitõendeid, mille analüüsimine võtab aega. Üheks tõendiks on mehe märkmik, mis sündmuskohalt leiti.
Politsei andmeil polnud Mohammad eluga Eestis rahul. Talle pakuti tööd, kuid ta ei võtnud seda vastu.
Mohammad soovis Eestist lahkuda. Mehe esialgne plaan oli minna Saksamaale ja edasi Iraaki, kinnitab peret aidanud tugiisik. Süürlanna ema ja vend elavad Saksamaal. Pagulaste korteri omanik, pensionär Galina räägib, et haiglas viibiva süürlanna vend on juba Eestis kannatanut vaatamas käinud.
Samuti pidi Eestisse tulema naise ema, et oma 2,5aastane lapselaps Saksamaale viia.
Kuni ema on haiglas koomas ja isa trellide taga, viibib tüdruk sotsiaaltöötajate hoole all.

[Roamless]

http://virumaateataja.postimees.ee/4075 ... 1438002618
Eestisse jõudnud kvoodipagulaste "hordid" ei taha millegipärast siin elada, vaid lasevad suisa perekondadega koos jalga. Eks põhjuseks on võõras kultuuriruum, samast kultuurist pärit inimeste puudumine, kehv kliima ja nende mõistes "olematud toetused". Mnjaa Helmedel läheb raskeks "pagulashordidele" rõhumine, sest nn hordid kipuvad siit ise varvast laskma. Need, kes tõeliselt hädas on, ei virise ja on tänulikud selle vähesegi eest, mis asukohariigil pakkuda on, nn mugavuspagulased aga lasevad siit jalga.

[Kriku]

Nojah, nagu ma selle kvoodijama alguses ytlesin - olukorda, milles need 550 v6i kui palju neid oligi, yhekorraga Eestis kohal oleks, ei teki kunagi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Need, kes tõeliselt hädas on, ei virise ja on tänulikud selle vähesegi eest, mis asukohariigil pakkuda on, nn mugavuspagulased aga lasevad siit jalga.

..no mis oli ju ka kogu aeg teada.

Lihtsalt mind huvitabki reaalne protsent - kui paljud neist enam kui sajast "pagulasest" meil ikkagi "kohal on" ja kui paljud de facto juba jevropasse jalga lasnud..
Sotsinovskite ministeeriumilt ei ole sellist protsenti loota - sealt saab ju protsendi asemel vaid häma a la "pagulastel" ongi õigus iks aeg mööda jevropat "tuuritada"

Peavoolumeedia tiksutab ka meile aegajalt infi, et Läti kvoodipagulased olla KÕIK jalga lasnud aga meie omad KÕIK kenasti kohal - no ei usu vist keski sellist jama