Vene vs. Lääne tankid

[Kilo Tango]

Eelkõneleja demonstreerib oma imetlusväärseid teadmisi relvasiseset ballistikast ja terminaalballistikast, kuid siiski julgeksin osutada paarile ebakõlale:
1. L55 raud on juba praegu segav faktor mõnede taktikaliste situatsioonide lahendamisel. See jurakas on lihtsalt liiga pikk.
2. Nagu ma ka varem olen korduvalt näidanud, saab L44 raua suudmekiirust suurendada ilma suurimat rõhku rauas tõstmata. Uute materjalidega on võimalik ka rõhu suurendamise abil hoogu juurde anda
3. Leo2 torni esisoomus ei koosne ainult passiivsoomusest. Seal on sees ka NERA kihid.
4. Vene kahurite peamine puudus on kaheosaline moon, mistõttu ei ole võimalik ehitada nii pikka penetraatorvarrast (milline kaunus sõnavärd), mistõttu peab mängima kahuri taluvuse piiril olevate rõhkudega. Lisaks metallurgia mahajäämus.

Üldiselt julgeks juhtida tähelepanu, et ehkki siinmail võib olla tõesti kaljukindel teadmine, et L44 raud on oma aja ära elanud ja moona enam parendada pole võimalik, siis on General Dynamicsi moonasepad ilmselt siiski võimelised tõestama vastupidist. eriti kui on võimalik disainida uus kahur.

Kategoorilisi väiteid on lihtne loopida. eriti kui ei kavatsetagi eksimise korral mütsi sööma hakata.

[Kapten Trumm]

http://fofanov.armor.kiev.ua/Tanks/ARM/apfsds/ammo.html

Siin leiduvad andmed 125 mm noolmürskude kohta ei näi kinnitavat selle noole pikkuse linnalegendi.
Armata tarbeks loodud noolmürsu "Vakum" noole pikkuseks klaimitakse kuni 900 mm (täpsest numbrist ei saa aru).
See ka sama 125 kahur.

Для новой пушки 2А82 были разработаны новые боеприпасы БПС "Вакуум-1" длиной 900мм. Для 82-й пушки был разработан и новый "Тельник" с подрывом на траектории и УРС 3УБК21 "Спринтер".

https://vpk.name/library/f/armata.html
Suudmekiirus näib olevat respektaabel.

PS: eriti hoolega tasub lugeda juttu 152 mm kahuri katsetamistest, 1900-2000 m/sek suudmekiirus koos pikema ja raskema noolega lubab tõenäoliselt ületada ka selle 1000 mm piiri.

[ruger]

T-90 testimine

Penetration testing of a T-90A tower, without ERA. Reportedly not penetrated, but no details on round used.

http://gurkhan.blogspot.com.ee/2011/11/90_14.html

[Kapten Trumm]

Kuigi ma pole suurem asi metallurgiaspets, siis talupojatarkuse põhjal tundub, et rõhk ongi teemal "keevitatud torn". T-90-l on 2 sorti torni, tavalisem valatud ja see poolkandiline keevitatud.
Keevitatud torn annab lihtsalt suuremad võimalused igasugu lisade paigutamiseks soomuse sisse, sh ka kergelt sulavad, mida valutorni on võimatu panna (need tuleks panna sulaterase sisse).
Lääne tankiehituses on keevitatud torn praegu valdav (ja juba mõnda aega). Venelased nt T-72 puhul rõhusid tootmistempole, sest valutorne saab loogiliselt mõeldes toota kiiremini.

[Sekeldaja]

...mida valutorni on võimatu panna (need tuleks panna sulaterase sisse).

Kui jõud on taga, läheb ka kana mesipuusse (loe: konstruktorite leidlikkust ei maksa alahinnata). T-72 torni valamisel ei lisata paksu esiosasse küll muid komponente, ent vorm jätab õnaruse, mis hiljem täidetakse mingi liivataolise kompoundiga (pildil hall) ja ilmselt kaetakse kinnikeevitatava plaadiga vms.

Leitud siit: https://thesovietarmourblog.blogspot.co ... ogeny.html (umbes lehe keskosas koos kommentaaridega)

[kallek]

T-72B tornist leiab isegi selliseid asju...



Valtsitud terasplaatidel, millest tänapäeva tankide tornid kokku keevitatakse peaks olema parem tihedus ja tugevus kui valuterasel.

[Kapten Trumm]

Lääne tankide torni esisoomus sisaldab tavaliselt mingeid plaatmaterjale, mida kuskile sisse valada või puistada ei õnnestu. Jättes terasesse sisse suured pilud taoliste materjalide panekuks, hakkab kannatama ürituse mehhaaniline tugevus. Venelaste keevitatud torni ajalugu on muidugi natuke keerulisem kui ainult tankimood, nimelt jäi viimane NSVL ajast päranduseks jäänud töötav tootmisliin Mariuopolisse Ukrainas. Vene armee nõudis küll esialgseid valutorne, kuid selleks oli vaja hiiglaslikke investeeringuid, sest selline kobaka tootmine vajab kõvasti seadmeparki (tegu pole ainult metallivaluga kuskile vormi sisse). Nii nad selle keevitatud torni nagu läänes kombeks, oli, endale ka said. Ümmarguste asjade keevitamine on ebatehnoloogiline, lihtsam on keevitada sirgetest juppidest nurgelisi asju. Venelased on selle hulknurkse torniga isegi palju vaeva näinud, sakslased tegid Leopard 2-le lihtsalt kandilise.

[Kapten Trumm]

Valtsitud terasplaatidel, millest tänapäeva tankide tornid kokku keevitatakse peaks olema parem tihedus ja tugevus kui valuterasel.

Ma arvan, et vene tankitorn pole tavaline valu, isegi mitte survevalu. Küllap see bolvanka taotakse lõplikku vormi sepistamise teel, sepistamisel taotakse piltlikult öeldes metalli kristallvõred kokku ja metall muutub tihedamaks, raskemaks ja tugevamaks. Tavaline valumaterjal on enamasti poorne ja mitte eriti tugev, tugevus antakse talle sepistamise või valtsimisega. Taolise suure ja paksu asja sepistamiseks võib vastav press olla nt 5-kordse maja kõrgune. Eks esialgu valatakse toorik ja siis saadetakse see helekollane hõõguv toorik suure pressi alla.

Eks sellest ka need venelaste valud valutornide tootmisega peale NSVL lagunemist, sest kui see torn oleks lihtsalt valuterasest bolvanka, siis neid suudaks enamvähem iga terasetööstus teha.
Keevitatud torn toodetakse tüüpselt samas tehases, kus tanke ehitatakse. See on tööjõumahukam ja kulukam, kuid tundub, et sedasi on väga paksude konstruktsioonide tegemine lihtsam ja ei vaja sellist metallurgilist sisseseadet nagu valutorn.

Tavaline tootmise dilemma - kas osta kallis sisseseade ja toota odavamalt/kiiremini või mitte osta ja teha rohkem käsitööd (kulukam ühiku kohta).

Konks on ka selles, et alati pole (massi piirang) võimalik peatada soomust läbivat relva toore jõuga (tugevuse ja paksusega), vaid tuleb kasutada trikke, mis "kustutavad" läbistava relva energiat, muutes tema liikumise suunda või kulutades teda (viimane noolmürskude puhul). Sellega on võimalik anda 500 mm paksusele soomusele nt 700 mm soomuse kaitseomadused.

[cleo]

Ümmarguste asjade keevitamine on ebatehnoloogiline, lihtsam on keevitada sirgetest juppidest nurgelisi asju.

Olgu muuga kuidas on, aga see väide on nii vale kui olla annab.

[Kulibin]

Trummile teadmiseks: Nõukaaegne tankitorn oligi valurauast plärakas. Ei mingit sepistamist.
Siinkohal pean vajalikuks lisada, et idanaaber ei suuda valmistada tänapäevaseid kvaliteettraseid ja impordib neid.
Samuti ei suuda idanaaber valmistada metallilõikeinstrumentide kermiseid. Vähemalt kvaliteetseid mitte. Pobediit T15K6, my ass..
Ilmakuulsad vene puurid markeeringuga P18, olid valmistatud Sandvik tarnitud materjalist ja neid laiatarbe ja põllumajandussektoris ei liikunud. Diil Sandvikuga käis koobalti vastu mida see puuritera sisaldas 1,8prosse... Idanaaber ei oska siiani valmistada näiteks TIG keevituseks vajalike volframvardaid. Ma pean siinkohal silmas armeeritud volframit... See tekst võiks uputada milneti avarused ja enne saaks issandast antud aeg otsa, kirjeldamaks mida idanaaber ei oska. Vot aga ühte asja oskab ülihästi Küsimus nüüd Trummile: Mis see on ?

[Kapten Trumm]

Ümmarguste asjade keevitamine on ebatehnoloogiline, lihtsam on keevitada sirgetest juppidest nurgelisi asju.

Olgu muuga kuidas on, aga see väide on nii vale kui olla annab.

Mõni väike tõestus kah peale hinnangute...?

[Illike]

Mõni väike tõestus kah peale hinnangute...?

Mis vahet seal on, kas Sa keevitad mööda sirgjoont või kõverjoont? Ringjoon koosneb samuti lõpmatust arvust sirgjoontest.

[Kapten Trumm]

Keevitatavate segmentide (ja sellest ka tehtavate õmbluste pikkus) on ümmargusel tornil ju suurem.
T-90 puhul on isegi kõvasti vaeva nähtud, vaata kui kandiline on nt Leopard 2A4 torn.
Armata torni puhul on venelastele see kah kohale jõudnud (pean silmas seda "päris" torni, mitte õhukest väliskesta).

[alari]

Pigem on probleem paksust terasest detailide painutamine (et teha ümmargusi torni juppe), see on keevitamisest palju keerulisem probleem.

[Svejk]

Olen kuulnud jutte, et IS-3 tankid olid küll kaunilt ja keeruliselt kokku keevitatud, kuid metallis tekkisid pinged ja kippusid kärisema.
Kas traagelkohtadest või niisama lõi lõhki, seda ei mäleta, aga probleem oli põhjustatud liiga kirjust juurdelõikuskaardist