Esiteks, Venemaa andis Assadile üle raketitõrje kompleksid C-300 väitega, et need kompleksid "kaitsevad kindlalt Süüria taevast Ameerika rakettide eest". Ei kaitsnud, neid isegi ei kasutatud. On tekkinud mitu versiooni, miks. Esimene versioon: Trump hoiatas Putinit õhulöögi eest, et pommitatud õhuväebaasis, mida kasutasid nii süürlased kui venelased, ei saaks venelased kannatada. Ning tõepoolest, ükski venelane vist kannatada ei saanud. Siiski ei ole see versioon siiamaani kinnitust leidnud. Teine versioon: C-300 kompleksid olid küll töökorras, aga süürlased ei osanud neid kasutada. Kolmas versioon: kompleksid ei olnud lahinguvalmis või oli tegu mõlemapoolse käpardlikkusega. Igal juhul, nagu ütleb Süüria asjatundja Grigori Kossatš Moskvas, Putin on segaduses ja häbistatud.
Suudab keegi tuua mingi usutava allika, et venelased on neid ka andnud SAA käsutusse? Sõltumatu, mitte mingi uainfowar.ua või "russkii jevrei".
Mina leidsin ainult viiteid, et Süüria tellis 6 tk, millest 1 müüdi Egiptusele ja venelased vedasid neid oma baaside kaitseks.
Tartusi baasist lõuna suunas on jällegi rakettide tõenäolise lennuteeni mitukümmend km, mis tõstab avastamiskõrguse jällegi vähemalt paarisaja meetri kõrgusele.
Tomahawki marsikõrguse kohta öeldakse "100 feet or below" (30 m ja vähem).
10 m kõrgusel asuva maapealse radariga töötades asub 30 m kõrgusel oleva sihtmärgi jaoks nägemispiir umbes 35 km kaugusel radarist.
Sellest, et vene propa omistab omamaisele tehnikale füüsikat eiravaid omadusi, tuleb lihtsalt välja filtreerida.
Paari ÕT kompleksiga, olgu kuitahes head, pole Süüria riigi õhuruumi võimalik kontrollida.
Lotman võiks rääkida vene hinge sügavusest, aga mitte raketiasjandusest.

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.