Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Järgmisest aastast tõusevad reservõppekogunemiste tasud
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77879970

[nimetu]

Natuke meelelahutust ka. Loone prõõkamas tuumapommidest.

http://www.postimees.ee/4079677/video-a ... id-seenele

[Fucs]

Algaval töönädalal teevad Eesti kohal harjutuslende Ämari lennubaasis teenivad Saksa õhuväe piloodid hävituslennukitel Eurofighter Typhoon.
http://www.mil.ee/et/uudised/9702/liitl ... B5huruumis

[nimetu]

See juba nii tavaliseks muutunud, et minu jaoks pole nagu uudiskünnise ligidalgi. Pidevalt uhavad üle meie ettevõtte tsehhi. Kõige omapärasemad olid A-10, mille lähenemisest said aru alles siis kui nende nina osutas sinu poole.

[nimetu]

http://pluss.postimees.ee/4081449/ajate ... ateenistus

Idee tunduks justkui hea, kuid siis vaatan infograafikat ja imestan - mis kuradi jama see on?

Tsiviilajateenistus
12-14 kuud 40 tunni kaupa nädalas riigiasutuses näiteks sisekaitse, sotsiaaltöö või IT-vallas

Asendusteenistus
12 kuud 40 tunni kaupa nädalas sotsiaalteenuse osutaja juures või hariduslike erivajadustega laste õppeasutuses, sellest aastast ka päästeametis

Kas tegu on riigikaitse tugevdamisega või hoopis ministeeriumide vastutusalade aukude lappimine odava tööjõuga? Mis seos on hariduslike erivajadustega lastega tegelemisel ja riigikaitsel? Kes kurat sellise jama peale tuli?

[Kriku]

Ise sa juba vastasid oma kysimusele

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mis seos on hariduslike erivajadustega lastega tegelemisel ja riigikaitsel?

..sitta sest seosest - tehku siis niigipalju kasulikku oma riigile.. kui füüsis // psüühika midagi mehemat välja ei kanna

Aga keegi võiks muidugi selle PM tasulise loo siia ülesse panna

[Kapten Trumm]

http://pluss.postimees.ee/4081449/ajate ... ateenistus

Idee tunduks justkui hea, kuid siis vaatan infograafikat ja imestan - mis kuradi jama see on?

Tsiviilajateenistus
12-14 kuud 40 tunni kaupa nädalas riigiasutuses näiteks sisekaitse, sotsiaaltöö või IT-vallas
Asendusteenistus
12 kuud 40 tunni kaupa nädalas sotsiaalteenuse osutaja juures või hariduslike erivajadustega laste õppeasutuses, sellest aastast ka päästeametis

Kas tegu on riigikaitse tugevdamisega või hoopis ministeeriumide vastutusalade aukude lappimine odava tööjõuga? Mis seos on hariduslike erivajadustega lastega tegelemisel ja riigikaitsel? Kes kurat sellise jama peale tuli?

Kui need sinu enda hinnangud on, siis ma tajun siit natuke riigkaitse strateegilise konteksti mittetajumist.
Mina nt leian, et sellise asja töölepanekuga näidatakse, et Eesti on astunud tubli sammu edasi. Et julgeolek algab kaugemalt kui uued liikurhaubitsad.
Esiteks, meil pool kuni 2/3 meestest ja 99% naistest ei omagi praktiliselt mingit seost riigikaitse ja julgeolekuga. Ma sotsiaalvaldkonna eest ei julge kosta, aga tundub ka vajalikuna. Paljudele jääbki võõraks kella peale ärkamine või enda voodi korrashoidmine.

Teiseks on hulgaliselt töökohti, mis peavad funktsioneerima ka kriisioludes ja seal personalivajadus kasvab hüppeliselt - arukas oleks omada koolitatud lisajõud/reservi. See ei piirdu ainult pääste ja politsega. Nende kohtade täitmiseks täna toimiv lahend puudub. Sõjaoludes kasvab pääste personalivajadus nt 10 korda. Sama ka meditsiinis. Ja paljudes kohtades. Mitteeksisteerivast tsiviilkaitsest ei hakka rääkimagi.

Kolmandaks, antud rollide tegemine kutselise personaliga maksab palju raha ja järjest rohkem - mistõttu mitme pool (ka Iisraelis) kasutatakse teatud asjade ära tegemisel inimesi, kes seda tahaksid ise teha või keda saaks seda tegema panna. SA kontekstis polegi sellist ressurssi meil võimalik palgal pidada. Reservpäästja Ants saab laost 1979. a nõuka päästevarustuse ja asub ülesandeid oma allüksusega täitma. Nii lihtsalt ongi.

Neljandaks, nende rollide kiirkorras täita üritamine siis, kui junn ventikas on, on lootusetult hilinenud. Seda tuleb teha täna ja soovitatavalt kaitse-eelarve väliselt ning KV värbamisvõimalusi kahjustamata. Arvestades suurt arvu mehi, keda KRA eri põhjustel täna "maha kirjutab", on ressurssi meil piisavalt.

Mina olen ka seda meelt, et näiteks autoremondilukksepa oskusega mehest ei peaks üritama iga hinnaga laskursanitari teha, vaid teatud tööoskustega vennad peaks võimalikult vara välja sorteerima ja nende oskusi riigikaitses/julgeolekus võimalikult palju ära kasutama. Üldise, gümna järgse eimillegioskusega seltskonda peaks nagu piisavalt olema. Ühest otsast seda juba tehakse, nt Sõdurilehte toimetavad juba ajateenijad ja miskeid IT ülesannete (kus kaadri palkamine iseäranis kallis on) täitmiseks on ka ajateenijaid kasutama hakatud. Mida tuleks kiita.

Mul on heameel, et seda tegema hakatakse ja kui keegi haaras mõttest kinni siin - veel suurem heameel.

[Kapten Trumm]

Siit varem läbi käinud lugu, kus mingid usutegelased käisid vabatahtlikult Iisraeli armee raadiotehnikat parandamas
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 2&start=75

[A4]

Kui tõesti tekib ja rakendatakse normaalselt tööle mingi alternatiivteenistus (või kuidas iganes seda nimetada) nendele kutsealustele, kes täna ja paratamatult ka tulevikus KRA poolt kaitseväeteenistuseks välja praagitakse, siis on see ainult positiivne – eeldusel, et kogu seda asja tõesti läbimõeldult tehakse. Ühest küljest saaksid kõik (noormeeste) aastakäigud endale võrdselt kohustuse „kaela“ ja teisalt tekib kriitilistel riigiasutustel võimalus endale kriisi või sõja puhuks inimreserv tekitada.

Praktikas olen mina kahjuks skeptiline selles osas, et selline süsteem meil nähtavas tulevikus rakenduks. Põhiline probleem on selles, et suurem osa riigiasutusi pingutab täna veri ninast väljas selle nimel, et täita ära oma tänased RA-ülesanded. Kaitseministeeriumi valitsemisala (ja teatud mööndustega Siseministeeriumi valitsemisala) on siin ühed vähesed, kes tegelikult kriisi ja sõja peale mõtlevad, või siis Kaitseministeeriumi valitsemisala näitel – ega neil mingeid erilisi rahuaegseid jooksvaid ülesandeid polegi, vaid toimubki vaid üks valmistumine võimalikuks tulevaseks sõjaks. Teiste riigiasutuste jaoks on aga sõjaks valmistumine mingi kolmanda- või neljandajärguline ülesanne, mille jaoks ressursse praktiliselt pole või puudub tahe neid eraldada. Absoluutselt ei ütle, et see on normaalne olukord, lihtsalt konstateerin, et nii see kahjuks on.

Altenrnatiivteenistusega sisuliselt tegelemine nõuab aga paratamatult ressursse. On vaja inimesi, kes selekteerivad ja suunavad selle teenistuja vajalikule või talle sobivale ametikohale. On vaja inimesi, kes osaliselt või täielikult tegelevadki sellega, et neid teenistujaid välja õpetada, juhendada, neile tööülesandeid anda ja pärast täitmist kontrollida. On vaja raha selleks, et neid teenistujaid toita ja majutada – kui lahendus on, et las elavad kodus ja söövad tasulises sööklas nagu palgalised, siis on vaja mingeid summasid, et vajadusel inimeste eluaset ja toitlustust kompenseerida. Osadele teenistujatele on ilmselt vajalik selga anda mingid tööriided või vorm või siis anda neile mingid töövahendid. Jne jne jne. Jah, selline teenistuja on (esmapilgul) tunduvalt odavam kui palgaline politseinik, päästja või sotsiaaltöötaja, aga ülesse jääb ikkagi küsimus, et kas nende teenistujate jaoks leitakse kuskilt lisaraha eelarvesse või siis koondatakse nt 200 palgalist politseinikku selleks, et üleval hoida 1000-t või 1500-t tsiviilteenistujat.

Veelkord, ei ütle, et see on halb või kasutu idee – vastupidi, õige korralduse puhul on see täitsa mõistlik. Lihtsalt ei näe mina täna seda sisulist tahet ja soovi selleks reaalselt ressursse ja tähelepanu eraldada.

Ja hästi illustreeribki seda olukorda ka tänane asendusteenistuse korraldus (st teenistus nendele, kes vastavad kaitseväe tervisenõuetele, kuid kes usulisel või kõlbelistel põhjustel ei taha relvade või relvastatud organisatsioonis teenida). Võimalus suunata asendusteenistujaid ka Päästeametisse on seadustes olnud kirjas minu teada juba vähemalt 10 aastat, kuid „miskipärast“ jõuavad esimesed asendusteenistujad Päästeametisse (st asutusse, mis justkui ikka tegeleb riigikaitsega) alles anno 2017. Ei jõudnud varem (ja jõuavad täna minimaalselt) justnimelt sel põhjusel, et Päästeametil lihtsalt ei ole vaba ressurssi (või siis soovi seda ressurssi kuskilt palgaliste arvelt leida) selleks, et neid seppasid kõigepealt koolitada, siis neid mingi aeg teenistuses hoida ja seejärel kõike jälle nullist alustada, rääkimata varustusest, päästja eririietusest jne.

See on ka üks peamiseid põhjuseid, miks on seni asendusteenistujad sattunud teenistusse sotsiaalsektorisse – seal on olemas mingisugunegi tahe ja võimalused sellist „tasuta“ tööjõudu rakendada ilma eriliste omapoolsete kuludeta. Sest ka asendusteenistuja toetust maksab endiselt mitte neid kasutav astus, vaid KRA ehk kaitse-eelarve. Julgen väita, et kui KRA asemel peaks neid kulutusi tegema sotsiaalsektor ise, siis kaoks ka sotsiaalasutustel viimanegi huvi nende teenistujate kasutamise järele.

[Kapten Trumm]

Põhiline probleem on selles, et suurem osa riigiasutusi pingutab täna veri ninast väljas selle nimel, et täita ära oma tänased RA-ülesanded.

Et see probleem täna on, ei vaidle vist keegi.
Täna on põhiteema pigem sisulise tahte puudumine mingeid SA ettevalmistusi teha väljaspool Kamina valitsemisala.
Et kuskohast leida see 5% ressursist, millega vähemalt teha algust SA valmidusega vähemalt reservi mudeli järgi (koolitades nt reservi personali suurendamiseks SA oludes).
Ja õnnetuseks pole ka tänane valitsemismudel selleks kuigi sobiv, et midagi tehtud saaks - selle kohta on ilmunud üks Kaitseuuringute Keskuse kirjatöö.
Soomes kasutatakse nt juhtivministeeriumi süsteemi, kus nt sõjaliste ettevalmistuste puhul on Soome kaminal õigus esitada teistele ministeeriumitele nõudmisi ja nõuda nende täitmist.
Eestis see puudub ja valitsuse/koalitsiooni otsused tekivad vaid konsensuslikult.
Rahuaegsete ja mõnusate asjade tegemisel kindlasti tore asi (igaühe hääl on kuulda), aga ebameeldivate ja "kohustuslike asjadega" - mittetoimiv.
Tahte puudumine on tegelikult lihtsamalt lahendatav, lihtsalt tuleb luua võib-olla Soome-tüüpi vastutusmehhanism ning saada üle tänasest "vihmavarju usust".
Täna usub mõnigi riigitegelane tõsimeeli, et sõja korral toidab elanikkonda Kaitseliit, "sest nemad ju jagavad laulupeol suppi"

Minu absoluutne "laiapõhjalise riigikaitse" lemmikteema elik tsiviilkaitse - kõige ehedam tahtepuuduse näide. Et täna pole, tuleneb 95% tahte puudusest ja 5% ressursside puudusest.

[Veiko Palm]

Vestlus alternatiivteenistuse üle kipub siin foorumis jälle (nagu tihtipeale mujalgi) minema omasoodu ja võssa.

Kordan paar asja üle.

Alternatiivteenistus on neile, kes eelkõige veendumuste tõttu ei soovi "tavalist" ajateenistust läbida. See tähendab, et nad on sama terved (kehaliselt ja vaimselt), kui tavalised ajateenijad. Mitte mingit vahet, täpselt samad protseduurid, testid ja selektsioon.

Alternatiivteenistujatele ei anta riigi poolt eluaset, vormiriietust ega ka kompenseerita toitu. Kulude katmiseks makstakse (kaitse-eelarvest) miinimumpalka.

Miks see nii on? Sest seaduseandja on niimoodi otsustanud. Kas taoline teenistus on teistmoodi organiseeritud mujal? Võib-olla. Kas see võiks olla organiseeritud meil teistmoodi? Võib-olla, kuid selleks on vaja seaduseandjate otsust. Ja see kuuluks pigem ajateenistuse korraldamise teema alla.

[Kapten Trumm]

Ei läinud midagi rappa. See, millest sa räägid, on teine asi, asendusteenistus või alternatiivteenistus.
Sa vist ei lugenud, mis kirjutati eespool.
Luuakse tsiviilajateenistus, kuhu satuvad need, kelle tervis ei vasta ajateenistuse nõuetele (mida täna on ca 2/3 meestest).
On olemas päris kaalukas inimressurss, kellel puudub kriisiajal/SA roll ning kes muutuvad ise abi ootajateks.
Tsiviilajateenistus on pikem kui sõjaline ajateenistus.

Kaks aastat siseministeeriumis küpsenud kava kohaselt hakkaks noormehed, keda tervise tõttu ajateenistusse ei võeta, teenima 12–14 kuud kestvas tsiviilajateenistuses. Šveitsi-Norra-Iisraeli süsteemi eesmärk on tekitada Eestile kriisi tarbeks piisav varu spetsialiste muudeski valdkondades peale kaitseväe.

Mida selle kohta kommenteerida? Mehed, lipp kätte. Riigikaitse ei piirdu kaitsejõududega.
Tsiviilvalmisoleku teemasid tundva inimesena saan seda käiku vaid kiita.
Loodetavasti ei sisalda see siseministeeriumi plaan seda, et siseministeeriumi tegemata tööd kaitse-eelarvest finantseerima asutakse.
Ja kaitsevaldkonna välised SA ettevalmistused on meil täna enamasti tegemata - loodetavasti selle üle vaidlust meil pole?

Kas see võiks olla organiseeritud meil teistmoodi? Võib-olla, kuid selleks on vaja seaduseandjate otsust

Selle seisukohaga ei saa rahul olla. Seadusandja ega ka vastav ministeerium kuldmune ei mune. Eestis peavad asjatundjad ütlema vajaduse korral ka välja, et meil on vaja seda või toda.

[Roamless]

Natukene teistel teemadel, mis ka sobivad antud teema alla.
Esiteks Leedu tegeleb propagandakanalitega, samas peaks Leedu elanikkond venekeelsetest telekanalitest kõige vähem mõjutatum olema.
http://majandus24.postimees.ee/4081895/ ... 1438002618
Usa värvib oma Ida-Euroopas paikneva rasketehnika üle.
http://tehnika.postimees.ee/4081771/maa ... 1438002618

[nimetu]

Kui need sinu enda hinnangud on, siis ma tajun siit natuke riigkaitse strateegilise konteksti mittetajumist.

Konteksti tajun väga hästi, kuid mis kasu on riigil hädaolukorras hariduslike erivajadustega laste kantseldajatest. Ma olen üsna kindel, et sõja korral ei muutu sellel alal töötajad järsku täielikuks defitsiidiks ega kasva ka järsult nõudlus nende järgi, ning et neid ei pea kähku riigikaitse lipu all juurde tekitama hakkama. Ma saaks aru kui jutt käiks abipolitseinikest, päästjatest, piirivalvuritest, meedikutest või isegi rekkajuhtidest, aga praegune plaan kõlab pigem sotsiaalsektori lappimisena kui mingi tõsiseltvõetava riigikaitse tugevdamisena.

Mõtte kiidaksin heaks, kuid sellist teostust küll ei soovi.