Lubatud lehetekstid (ja pildid samast, mis küll skännitud kseroksilt; üht Pärna Pilti ja teist kaevaugust ei too siin).
***
Nädaline, 58, 25.07.1997, lk 1-2
Arheoloogid Valgu lähistel
- VA, MM - Eelmise nädala reedel otsisid neli muinsuskaitsetöötajat-arheoloogi Märjamaa vallas Valgu lähedal, lagunenud Männiste metsavahikordoni juures viimases sõjas hukkunud Soome lendurite hauda. Soome riik paigaldab Männistele 4 meetri kõrguse mälestusmonumendi.
SOOME LENDURITE LUGU
Riigi muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Anton Pärn selgitas reedel arheoloogide kaeviku juures, mis soomlastel Männiste metsaga plaanis ja miks. 1941. aasta 16. augustil lendas Eesti kohal Soome lennuk, kust tegelikult vist pidi lendlehti levitatama kusagil põhjarannikul. Lennuk sattus äikesepilve, kaldus kursilt kõrvale ja jõudis Kesk-Eestisse. Püüdis teha hädamaandumist heinamaal. Keset heinamaad oli kask. Lendurite hukkumise kohta on kaks versiooni: ühe järgi said mõlemad lendurid lennuki kukkudes surma, teise järgi hukkus üks lendur, teine murdis jalaluud ja lasi ennast ise maha.
Lendurid olevat maetud siis heinamaa serva, hiljem toodud metsaveerde. Hauaplats olevat olnud esialgu tähistatud lennukitiivikuga. Hiljem tiivikut enam polnud, aga haud oli kaua aega lähikonna inimestele teada - siin oli väike aed, oli istutatud lilli. Isegi nüüd, kui Neeva talu perenaine muinsuskaitsetöötajatele hauakohta näitas, tundus, et sealsed taimed on kultuurtaimed. '
Lendurite hauda otsida oli soomlaste initsiatiiv (Soome haridus- ja kaitseministeeriumid, sõjaveteranide organisatsioon), nendel oli teada lendurite hukkumise lugu, aga ei teatud täpset kohta. Siinsete inimeste abiga (palju on aidanud näiteks Jüri Kusmin Veliselt) on muinsuskaitseamet leidnud koha.
Ühe jutu järgi on lendurid üks kord veel ümber maetud.
Olenemata sellest, kas tegelik haud leitakse või mitte, kavatseb Soome riik 16. augustil püstitada Männiste metsaveerde kahele Teises maailmasõjas langenud sõjamehele mälestusmärgi. Velise metskonnaga on kokkulepe, et tehakse alusmetsaraiet. Nelja meetri kõrgune mälestusmärk püstitatakse kujundatavasse parkmetsasiilu.
Soome lendurite haud on olnud ajend, millest tulenevalt on koostatud ja allakirjutamisküps sõjahaudade hooldamise kokkulepe Eesti ja Soome riigi vahel. Samasugune kokkulepe kehtib Saksa riigiga.
ARHEOLOOGID MÄNNISTEL
Reedel olid Männistel peale Anton Pärna veel muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut, arheoloogiamälestiste inspektor Urve Truup ja Harjumaa arheoloogiamälestiste inspektor Erkki Russov. Eesti Telefoni esindaja oli käinud määramas kaabli asukohta. "Kaabli leidsime üles, hauda veel mitte," ütles Anton Pärn. Arheoloogid rääkisid, et kaevamine on raskevõitu, suurte puude juured segavad. Ütlesid, et tulevad Männistele võib-olla ühel päeval veel.
[---]
Nädaline, 64, 7.08.1997, lk 3
Soome skulptor paigaldas ise oma teose
- VA - 16. augustil avab Soome riik Valgu lähedal Männistel pidulikult mälestusmärgi kahele soome lendurile, kes Teise maailmasõja päevil Männistel hukkusid. Sel esmaspäeval olid mehed Soomest kohal mälestusmärki paigaldamas.
Esmaspäeval olid Männistele saabunud Heikki Häiväoja ja Pertti Uittamo ning suur tõstukiga masin, millel mälestusmärgi osad peal. Metsamehed on mälestusmärgiplatsi puhastanud,
Vana-Nurtu talumees Rein Parnabas kaevas oma traktorikopaga mälestusmärgi alusele augu valmis.
Kohal olid Jüri Ehrpais ja Uno Treier metsaametist, Velise metsaülem Kalev Tihkan, Jüri Kusmin. Kõik said pealt vaadata, kuidas skulptor ja automees tegutsesid.
Samal ajal sõitis autoga ringi muinsuskaitseameti asedirektor Anton Pärn, käis Valgus ootamas Soome haridusministeeriumi ja kaitseministeeriumi esindajaid, kes justnagu teedel eksinud olid, kuid lõpuks ilmselt ka pärale jõudsid.
16. augustil tuleb Männistele soomlaste kõrgetasemeline 20-liikmeline delegatsioon. Nagu Anton Pärn ütles, on kavas selsamal päeval Pärnus alla kirjutada sõjahaudade hooldamise kokkuleppele Eesti ja Soome riigi vahel.
Nädaline, 69, 19.08.1997, lk 3
Omaksed hukkunute kalmul 56 aasta järel
- VA - Märjamaa vallas Valgu lähedal Männistel avati laupäeval pidulikult mälestusmärk kahele soomlasest lendurile, kes viimases sõjas 16. augustil 1941 sealsamas lähedal hädamaandumisel hukkusid.
Mälestusmärgi avamisele kogunes hulgaliselt lähikonna elanikke. Maie ja Jüri Kusmin Sillaotsa talumuuseumist andsid avahetke eel platsile viimast lihvi.
Varakult oli kohal lähikonnas elav 89aastane mees Arseni Saare.
Tulid muinsuskaitseinspektor Aili Peterson ja Edvard Saaron maavalitsuse esindajana.
Saabus Kaitseliidu puhkpilliorkester.
Tuli ametimehi ja sõjaveterane.
Tuli Eesti kaitseminister Andrus Öövel.
Saabusid Soome riigi esindajad, teiste seas kaitseministeeriumi kantsler Pertti Nykänen, õhujõudude juhataja, kindralmajor Matti Autio, Soome suursaadik Pekka Oinonen. Saabusid hukkunud lendurite omaksed...
Mälestusmärgi avamise hetkeks oli rahvast nii palju, et sulges maanteel liikluse.
Sõnavõtud, väike mälestusteenistus, mille viis läbi Soome piiskop Kalevi Toiviainen. Pärgade panek ja leinahetked.
Skulptor Heikki Häiväoja mälestusmärgiga mälestab Soome riik nooremseersant Pentti Johannes Antilat (1917-1941) ja aviomehaanik Anti Adolf Sairiot.
Soomlased tänasid külarahvast, kes soome noormehed mulda sängitasid ja pikka aega nende hauda meeles pidasid.
Arseni Saare, mees, kes vahetult pärast lennuõnnetust õnnetuspaika juhtus, oli ajakirjanike-kaamerate huviorbiidis. Ülo Burmeister on hoidnud alles ühte soomlaste lennuki osa. See pandi nüüd lennuki mahakukkumispaika.
Samal päeval kirjutasid Soome ja Eesti riigi valitsuste esindajad Pärnus alla sõjaohvrite mälestuse jäädvustamise vastastikusele kokkuleppele.
***********
*
Ja siin on värvipilt sambast koos tekstiga:
Soome lendurite mälestusmärgi juurde hakkavad juhatama viidad
Vanamõisa külas, Valgust 3,5 km Lipa poole sõites asub hukkunud Soome sõjameestele püstitatud mälestusmärk. See on Eestis ainus taoline mälestuskivi.
1941. aasta 16. augustil tulistati alla lennuk KO-130 ja surma said piloot Pentti Antila (23) ja mehhaanik Antti Sairio (21). Lennuk startis kella 22 paiku. Viimane märk sellest oli Snappertuna radarijaamal kella 22.30 paiku. Seejärel lennuk kadus, arvati, et see tulistati alla.
Hiljem saadi Eestist Soome saabunud spordinõunikult Rahmanilt teada, et lennuk oli 16. augusti ööl üritanud sooritada hädamaandumist, kuid tormise ilma tõttu Tallinnast umbes 80 kilomeetrit lõuna pool ilmselt alla kukkunud. Mõlemad lendurid said surma. Üks oli pikk, kõhn ja heledapäine, teine lühem. Eesti metsavennad põletasid lennuki ja matsid lendurid Velisele.
Hiljuti võttis Eesti kaitseatašee Soomes major Jaanus Elvre ühendust Märjamaa vallavanemaga ja edastas Soome Hukkunud Sõjameeste Ühingult saadud materjalid ja ettepaneku, et mälestusmärgi juurde viivatele teedele paigaldataks suunaviidad. Esimene tuleks Tallinn-Pärnu maanteele ja teine Valgus asuvale ristmikule. Soome Hukkunud Sõjameeste Ühing on nõus tasuma märkide paigaldamisega seotud kulu.
Vallavalitsus arutas küsimust oma 10. augusti istungil ja otsustas tellida teeviidad ning ka objekti tähistava tahvli.
1997. aasta 16. augustil avatud mälestusmärgi ümbrus oli varasematel aastatel unarusse jäetud. Eelmisel suvel ei saanud seetõttu ka külas olnud Vihanti sõprusvalla inimesi sinna viia. Pärast seda otsustati vallavalitsuses heakorratööde eelarvesse vastav summa sisse planeerida ja tänavu on pilt hoopis teine. Mälestusmärgi ümbrust hooldab Velise kalmistuvaht Ene Siimar.
Heakorrakonkursi ajal tegi ka komisjon peatuse mälestusmärgi juures. Siis leiti, et tee ääres tuleks paar kõverat puud maha võtta, et vaade objektile oleks avatum.
Vallavanem Eero Plamus avaldas lootust, et kui objekt on tähistatud, saab selle ka turismifirmade marsruutidesse lülitada. Samuti on edaspidi võimalik Soome külalised mälestusmärgi juurde austust avaldama viia.
http://www.marjamaa.ee/?id=5408
*
