
Ka toimusid edasi nõuka aja stiilis kohustuslikud spordipäevad. Oma laste järgi vaadates tundus, et need spordipäevad olid vahepeal varjusurmas, kuid nüüd on tõusnud au sisse.
Põhikooli lõpetaja:
1) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust tervisele ja töövõimele;
2) valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja välistingimustes;
3) liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides ning teab, kuidas käituda sportimisel juhtuda võivates ohuolukordades;
4) tunneb ausa mängu põhimõtteid, on koostöövalmis ning liigub/spordib oma kaaslasi austades ja keskkonda säilitades;
5) oskab kasutada kehalise võimekuse lihtsamaid enesekontrollimeetodeid ning jälgib oma kehalise vormisoleku taset;
6) tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi- ja tantsusündmuste vastu;
7) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis liikumist/sportimist iseseisvalt harrastama.
?Põhialadena kuuluvad põhikooli kehalise kasvatuse ainekavva võimlemine, kergejõustik (I
kooliastme õpitulemustes ja õppesisus esitatud põhiliikumisviisidena jooks, hüpped ja visked), liikumis- ja sportmängud (korv-, võrk- ja jalgpall – koolil on kohustus õpetada neist kaht), tantsuline liikumine, talialad (suusatamine ja uisutamine – koolil on kohustus õpetada neist üht) ning orienteerumine. I või II kooliastmes läbivad õpilased ujumise algõpetuse kursuse. Teadmisi spordist ja liikumisest/sportimisest edastatakse kehalise kasvatuse tundides praktilises tegevuses
ja/või õpilasi iseseisvale (tunnivälisele) õppele suunates...........
Kus on riigikaitse valdkondadega haakuv lõiming?1.5.1. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega
Kehalise kasvatuse lõimimisel teiste valdkondadega on palju võimalusi.
Emakeelepädevust kujundatakse kehalises kasvatuses teksti mõistmise, suulise ja kirjaliku teksti
loomise ning eneseväljendusoskuse kaudu......
Sama loogika järgi võiks kaotada nt mata riigieksami (või kirjandi), sest "sunnitöö pole efektiivne".Mõned mõtted ka selle kahelise kasvatuse osas. Ja ütlen ennetavalt ära, et ma ei ole mingitki pidi ekspert kehakultuuri, füsioteraapia vms alal, nii et alljärgnev võib olla täiesti profaanlik jutt. Kuid mina eriti ei usu, et koolides kehalise kasvatuse „tõhustamine“, mahu suurendamine, mingite VTK või „NATO testi“ normide sätestamine midagi väga paremaks muudaks või sisulist efekti annaks.
Siin on point sees ja sellele mõeldi väga tugevalt ka Nõukogude ajal, kui koolinoorte seas populariseeriti matkamist. Mõeldi välja isegi selline spordiala, nagu matkasport, milles anti spordijärke.A4 kirjutas:. Meil on ju kokkuvõttes vaja seda, et ajateenijad-reservväelased (või vähemalt enamik neist) oleksid päeva lõpuks võimelised liikuma maastikul jalgsi kümneid kilomeetreid, kandes vähemalt 10-kilost varustusekoormat, suutma selle varustusega ka joosta, söösthüppeid teha, lahingut pidada, ja tegema seda ka tühja kõhuga, magamata jäänud ööga jne. Ja selleks on omakorda vaja seda, et inimese füüsis ja organism oleks eelnevalt vähemalt mingilgi määral harjunud mitte niivõrd 50 kätekõverduse tegemisega või dressides 3200 meetri jooksuga (mis on olemuselt ideaaltingimustes tehtav ühekordne ja lühikene pingutus), vaid oleksid harjunud kõndima pikemaid vahemaid, tõstma ja tassima raskusi jne. Ma pole selles 100% kindel, kuid kipun arvama, et kui noor inimene ka käib iga nädal 2-4 korda korralikult trennis ja sooritab seejärel edukalt ära nt sellesama „NATO-testi“, siis olukorras, kus suurem osa sellesama noore inimese igapäevast liiklemist toimub auto või bussiga, kus isegi suht kerge trenniriiete kott vedeleb pagasnikus, mitte seljas, seda koormust noorele ei anna.
...
Sellest kõigest teen mina ettevaatliku järelduse, et probleem ega lahendus ei peitu selles kehalises kasvatuses või isegi rahvaspordi populariseerimises. Vaid probleem on inimeste muutunud elustiilis ja harjumustes, mida kuidagi muutma hakata on raske või võimatu. No ei peksa me demokraatlikus riigis elanikke linnadest maale tagasi elama, ei hakka me keelustama koolibusse või keelama lapsevanematel lapsi autoga kooli tuua. Ja ei suuna me kedagi kohustuslikus korras iga suvi metsa sõda mängima või põllu peale kartuleid võtma jne. Vaid lahendus on ikkagi noorte motivatsioonis teenistusse tulla ja seal püsida ja teisalt selle kehvema füüsilise võimekusega (vähemalt alguses) arvestamine.
Kui meil koolinoored käivad (lisaks kehalise tundidele) 2-4 korda nädalas trennis (rõhk sõnal trennis, mitte jõusaalis juttu ajamas) nt 1,5 tundi korraga ja suudavad igal ajahetkel teha KVKT-1 190 punktile, siis poleks seda diskussiooni siin tarvis arendada. Nulltasemelt selle ärategemiseks on vaja ikka päris korralikult harjutada.Ma pole selles 100% kindel, kuid kipun arvama, et kui noor inimene ka käib iga nädal 2-4 korda korralikult trennis ja sooritab seejärel edukalt ära nt sellesama „NATO-testi“, siis olukorras, kus suurem osa sellesama noore inimese igapäevast liiklemist toimub auto või bussiga, kus isegi suht kerge trenniriiete kott vedeleb pagasnikus, mitte seljas, seda koormust noorele ei anna.
Täielik tuhmus suuremas osas üksikutest õppeainetest suleb ukse edasise hariduse omandamiseks selles valdkonnas. Kuna noor inimene on ebaküps otsustamaks, mis ta tulevikus teha tahab, üritatakse teda harida võimalikult laialt.Kapten Trumm kirjutas:Sama loogika järgi võiks kaotada nt mata riigieksami (või kirjandi), sest "sunnitöö pole efektiivne".
Ei ole. On täiesti ükskõik, mitu meetrit keegi kaugust hüppab või kas ta oskab kangi peal mingit harjutust teha. See ei mõjuta tema edasist tööd ega karjääri.Kapten Trumm kirjutas:Kehaline kompetentsus on samatähtis kui PISA tulemused.
Sekundeerin eelnevale.A4 kirjutas:ajateenistusse jõudes oli 1. või 2. nädalal tehtud Kaitseväe kehaliste võimete testi tulemused sellised, et vaevu pingutasin välja 20 hädist kätekõverdust ja 20 samahädist kõhulihast. 3200 m jooksus suutsin hädavaevu (alla igasugust arvestust ajaga) ära joosta. AGA – see kõik ei takistanud mul mitte kuidagi toonast, üldse mitte kerget jalaväelase väljaõpet läbimast.
http://www.err.ee/590866/fotod-ja-video ... stus-tapalKapten Trumm kirjutas:Tapal algas äsja midagi võimsat - NATO PAT lahingugrupi rivistus. Jälgige meediat.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline