Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[gooligan]

Netist leitud 2016 aasta andmetel on Soome põhikooliastmes 1-9 klassis keskmiselt 2,33 kehalise kasvatuse tundi nädalas.

Harjumaal Peetri koolis al. kuuendast klassist kuni üheksandani vaid üks tund kehalist nädalas. Teine kohustuslik tund on "asendatud" peotantsuga. Sisuliselt on kool ennast taandanud lapse kehalise arengu eest vastutamisest.

Sisetunne ütleb, et Soome ja Eesti kehalised nõuded on natuke erinevad. Soomes palju käinuna (ja ka maakohtades) julgeks siiski arvata, et nt alkoholi ja narkomured on mõlemal pool lahte sama suured (kui sealpool isegi mitte suurem), ülekaalulisus jms samamoodi.

Oleme ausad, hetkel ei ole meil üldist ajateenistust (kui me räägime vaid 30% kutsealustest kes reaalselt ajateenistusse arvatakse). Isegi neile 30% ei ole meil hetkel võimalus tagada kasarmukohta.
Mõelda vaid, kui nt järgmine kord loetaks kõlbulikuks 50% või 70%? Ühest küljest oleks tegu ju happy problem'iga aga reaalselt ei jätkus ei koolitajaid, transporti, logistikat jne...

[Galileo]

Läheb küll kaitsetahtest, riigikaitseõpetusest ja kehalisest kasvatusest mööda, aga julgeksin siiski öelda, et kutsealuse vanuses olevate meeskodanike hulk ja planeeritav ajateenijate arv hakkavad lähiaastatel teineteisele hooga lähenema. Et sats täis saada tuleb latt alla lasta või kusagilt tugevaid mehi sisse tuua.

Selliselt modereeritavast foorumist bänn saada on auasi.

[Mudakoon]

Latti juba lasti allapoole,füüsilise testi normid muudeti mingi aeg tagasi teenistusse tulijatele " soodsamaks".

[nimetu]

Aeroobset koormust tund päevas, jõutreeningut 3 korda nädalas 1 tund korraga, jooksu-hüppamist-kargamist samuti.

Ma arvan, et sa oled seda teksti natukene valesti tõlgendanud. Soovitatud on vähemalt 60 minutit päevas, mille hulka siis kuulub ka nimetatud jõutreening. Seda see "as part of your child's 60 or more minutes" peaks tähendama.

[Kriku]

Aitäh, sul on õigus Pealiskaudne lugemine

Nii et kaks järjestikust kk-tundi võiks siis hea õnne korral ühe päevanormi kokku anda küll. Järeldusi see IMHO eriti ei muuda.

[Kriku]

Selliselt modereeritavast foorumist bänn saada on auasi.

No küll võib ikka akf jaurata...

Käime siis selle sinu argumendi muude õppeainete kohta korra - ainult korra! - läbi, kui see sulle nii oluline on. Miks see oluline on, ma ei tea, sest et see ei toeta sinu seisukohta, aga ega ma ei peagi kõigest aru saama.

Kirjutasid, et muusika ja kunstiga võiks ju ka iga laps kooliväliselt tegeleda, aga ometi ei kiputa neid kooliprogrammist eemaldama. Ja siis kirjutasid veel midagi ajaloo ja ma enam ei mäleta, mille kohta.

Vastan:

1. Jah, loomulikult võib ja peabki ühiskonnas arutama, kas kooliprogrammis on kõik ained vajalikud ja kas sealt pole midagi puudu ega üle (Kunda kultuur, Jäälahing, Dickens, Balzac, rakuehitus jne). Nii-öelda pühasid lehmi ei tohiks olla. See arutelu peaks aga toimuma kuskil mujal foorumis. Siin seda rohkem ei arenda.

2. Konkreetselt laulmine ja kunstiõpetus ongi keskkoolis asendatud muusika- ja kunstiajalooga. Täpselt samuti soovitan mina asendada KK keskkoolis riigikaitseõpetusega. Põhikooli osas pole kindel.

Aitab nüüd sellest?

[mäger]

Olen ise ilmselt teinud paljude kaasfoorumlaste meelest pattu ning kirjutanud noorele tõendi kehalises kasvatuses individuaalse õppekava rakendamiseks, kuna tundides osalemine on kujunenud piinaks nii noorele enesele kui õpetajale, kes selle "laisa" noorega kuidagi hakkama peab saama. Selle teema juures on aga üks aga: nimelt individuaalne õppekava ei tähenda tingimata väiksemaid nõudmisi. Konkreetselt ühe noore puhul, kes kohe meelde tuli, oli küsimus pigem sotsiaalses ärevuses, mitte madalas sooritusvõimes. Soovitasin koolile mh. sellist varianti, et kasutagu ära nutiplutipõlvkonna harjumusi ning leppigu kokku kehalistes tegevustes, mille noor peab koolivälisel ajal ära tegema, kusjuures mitte tingimata arvestama kehalise kasvatuse tundidest väiksemat koormust. Kuna nutitelefonidega saab kergelt märkida ja ka ette näidata kehalisi tegevusi, rada, koormust jne, siis paljudel probleemsetel juhtudel oleks mõistlik panna noored inimesed iseseisvat liikumist harrastama ning seda hindamisel arvestada. Eesmärk ei ole ju puhtalt Cooperi testi võimalikult kõrgele hindele läbimine, vaid liikumisharjumuse ning -rõõmu arendamine. Omalt poolt mäletan, et kehalise kasvatuse tunnid just entusiasmi spordi osas ei süvendanud, nii et siin on ka metoodilisi küsimusi, kuidas sporti meeldivamaks teha. Ma tean, et vastuväide on see, et õppekavas on ette nähtud kergejõustikku ning võimlemist ja nii edasi. No siis ongi see kokkulepete küsimus, et millisel viisil saab alateemadest asjad tehtud ja millisel viisil seda kontrollitakse.

[2korda2]

2 tundi nädalas on just parasjagu, et teha seda, milleks KK mõeldud on:
1. lapse füüsilist arengut jälgib ja hindab selleks koolitatud spetsialist;
2. lapsele on võimalik tutvustada erinevaid spordialasid/füüsilise koormuse viise.
Sellisena peakski "kehka" tunde võtma. Kui sellega kahe tunniga nädalas hakkama ei saada, tuleks õpetaja otsa vaadata.
Mina olen kategooriliselt vastu kehalise tundide arvu kasvatamisele - see tuleks selgelt laste enda huviringide/trennide arvelt. Tänapäeval on trenni tegemiseks mustmiljon võimalust (ka sellel üksikul maalapsel). Laiskus (ka vanemate-poolne) on see, mis lodevuse toob. Vanemate isiklik eeskuju ja vajalikul määral suunamist oleksid vägagi abiks. Mina näiteks kinkisin lapsele nutifoni koos märkusega "Endomondos hakkame nüüd võrdlema, kes rohkem liigub". Isale jooksukilomeetritega ärategemine on (oma isast lugupidavale) teismelisele hea stiimul (Y)

[aj1972]

Mul väiksematel algklassides 4 kehalist iga nädal,lisaks käivad kahes trennis 2+2 korda ja 2 korda huviringis.Ajan neid välja samuti ning vahest kõnnivad naisega 5 km ringi lisaks. Samas nad istuvad minu arust ikka veel liiga palju teleka ees ja nutiseadmetes

[Madis22]

Eks endomondo ajastul oleks juba ka võimalik kehalises kasvatuses koduseid ülesandeid anda: "Järgmiseks tunniks olgu ette näidata viie kilomeetri jooks (10km jalgrattasõitu, intervall-jooks jne.) koos gps-trackitud marsruudi ja pulsi-graafikuga."

[sadist]

http://www.ohtuleht.ee/801734/kuressaar ... prugikasti

Kuressaare koolis toimunud äkkõppuse ajal pidid lapsed keha kergendama prügikasti ja mõni koguni paljaste säärtega õues külmetama. Oi jummel, jummel

[aht0]

Eks endomondo ajastul oleks juba ka võimalik kehalises kasvatuses koduseid ülesandeid anda: "Järgmiseks tunniks olgu ette näidata viie kilomeetri jooks (10km jalgrattasõitu, intervall-jooks jne.) koos gps-trackitud marsruudi ja pulsi-graafikuga."

noriks.. pigem oleks siis vaja mingit üldist-ühist e-kooli "suubuvat" appi ja keegi peaks lapsi toetama ka sellega klappiva pulsianduriga. Viimane on ühekordne kulu aga need ei ole kõige odavamad jubinad.

Polar H7 maksis mul mingi 60 euri vms - see omakorda eeldab nutitelefoni mis on Bluetooth 4 LE võimeline (Android 4.3 või uuem). Ilma moblata - pulsikellad mis on pmst sama kirve hinnaga kui telefon+lihtne pulsiandur kokku. Niiehknaa, vanematele järjekordne korralik väljaminek. Mobla on enamasti juba kõigil lastel taskus ja ka juba uuema droidiga kui 4.3 - nii et ei ole ületamatu takistus)

Neid endomondo-laadseid programme on miljon erinevat, endomondo ise konkreetselt ei lasegi pulsiandurit kasutada ilma et oleksid igakuiselt maksev klient. Mitmed programmid on "seotud" konkreetse tootja anduriga ja ei võta "võõrastelt" üldse sisendit vastu jne. Valdava enamusega on ühtne joon - maksa (mõnel juhul ühe korra, enamasti kuumakse).

Ilma pulsiandurita on jälle "koduse töö"-jooksu jalgrattal lonta-lonta-"ära-jooksmine" liiga lihtne ja raske õpetajal tuvastada..

Siin oleks vaja mingit riigipoolset korralikku läbimõeldud programmi ja finantseerimist..

[Martin Peeter]

http://www.err.ee/593281/naised-vormi-k ... -noormehed

Türgi praktika on üsna mõtlemapanev.

Ma juba kujutan ette, kuidas meie pehmoühiskond valab solgiga üle igaühe, kes julgeb välja tulla seisukohaga, et ajateenistuse mitteläbinud ei saa pärida perekonna kinnisvara. Või et SBK eest võiksid väljamaal töötavad kodanikud ise 5000 eurot maksta.

[Chupacabra]

Ühiskonna võrdsuse ja kaitsetahte kasvatamise huvides on tõesti kasulik kui suurem osa noormeestest läbib ajateenistuse. Aga jalaväe puudumine pole täna EKV suurim probleem. Hoopis modernse relvastuse puudumine on probleem. Raha on nii vähe, et keskmaa õhutõrjest ainult unistatakse, iseliikuvaid suurtükke saab osta 12 tükki ja eraldi moona ostmiseks peab KaMin põlvitama venemeelse valitsuse ees. Vene on meist drooninduses kilomeetri jagu ees, eriti STV tulejuhtimises. Rääkimata sellest, et enamus liigub tendisoomuse all ja tanke pole ega tule.

[Martin Peeter]

Ühiskonna võrdsuse ja kaitsetahte kasvatamise huvides on tõesti kasulik kui suurem osa noormeestest läbib ajateenistuse. Aga jalaväe puudumine pole täna EKV suurim probleem. Hoopis modernse relvastuse puudumine on probleem. Raha on nii vähe, et keskmaa õhutõrjest ainult unistatakse, iseliikuvaid suurtükke saab osta 12 tükki ja eraldi moona ostmiseks peab KaMin põlvitama venemeelse valitsuse ees. Vene on meist drooninduses kilomeetri jagu ees, eriti STV tulejuhtimises. Rääkimata sellest, et enamus liigub tendisoomuse all ja tanke pole ega tule.

Väga nõus. Ka peavooluajakirjanduses võiks selliseid selgeid seisukohti sagedamini ilmuda. Seda KaMina põlvitamist venemeelse valitsuse ees ei oska küll kinnitada. Ma pigem kuulen vaid kinnitusi, kuidas Eesti on niigi hästi kaitstud. Võib-olla on natuke halvasti sõnastatud patriootlikumalt häälestatud valija surve IRL-ile, et hind, mille eest sellesse kompotti mindi, ei ole see, mida see patriootlik valija oodanuks. Papi ära tõmbamise pärast teistest valdkondades ei peaks nüüd küll enam väga põdema, sest riigi kulutuste finantseerimise paradigma on jõuliselt muutumas - laenuraha läheb käiku (kusjuures mitte selline, mida hiljem KM eelarvest tuleb tagasi maksta) ja reservid lähevad käiku. Ossinovski näiteks võitles välja hoopis suurema tüki meditsiinile ja Simson riiklikele investeeringutele.