Korea sõda 2

[Elagu Ukraina]

Tegelik kõrgus oli muidugi 2000 meetrit, 2000 km on juba ligilähedane sateliitide kõrgusega, mis ümber maa koos planeediga lendavad.

Näiteks Rahvusvaheline kosmosejaam asub madalal Maa orbiidil, kõrgusega 400 km Maa pinnast.

Misiganes ballistilise raketi jaoks, on 2km küll olematu kõrgus, isegi reisilennukid lendavad 10 km kõrgusel. Ikka 2111,5km oli antud raketi apogee (trajektoori kõrgeim punkt). Väidetavalt lasi P-K selle raketi ekstra välja sisuliselt otse ülesse, et vältida naabrite tabamist ning suuri kõrgusnumbreid saavutada. Optimaalsel marsruudil oleks raketi lennukaugus circa 4000km, ehk midagi rohkem IRMB mõõtu, nagu PGM-17 Thor või R-14.

Kontinentidevahelised raketid lendavad keskmiselt küll madalamale (kuskile 1500km kõrgusele) kuid siiski märgatavalt kõrgemale kui ISS.

Hea lugeda tarka vastust, aga küsiks siis, et kuidas seda raketti kaaluta olekus juhitakse, et ta üldse kaaluta oleksus avakosmosesse lõikama ei pane?

[Kriku]

Kõik kehad, mis ei saavuta esimest kosmilist kiirust, kukuvad ennustataval viisil Maale tagasi.

[aht0]

Hea lugeda tarka vastust, aga küsiks siis, et kuidas seda raketti kaaluta olekus juhitakse, et ta üldse kaaluta oleksus avakosmosesse lõikama ei pane?

Ega gravitatsioon koos atmosfääriga kao. Nõrgeneb jah Maast eemaldudes küll. Kosmosejaamades on kaaluta olek sisuliselt seetõttu et aparaat "langeb" Maa suunas samal kiirusel, millega Maa eest "ära liigub". Geostatsionaarne orbiit.

[toomasv]

Hea lugeda tarka vastust, aga küsiks siis, et kuidas seda raketti kaaluta olekus juhitakse, et ta üldse kaaluta oleksus avakosmosesse lõikama ei pane?

Ega gravitatsioon koos atmosfääriga kao. Nõrgeneb jah Maast eemaldudes küll. Kosmosejaamades on kaaluta olek sisuliselt seetõttu et aparaat "langeb" Maa suunas samal kiirusel, millega Maa eest "ära liigub". Geostatsionaarne orbiit.

Geostasionaarne orbiit asub umbes 36000 km kõrgusel maapinnast. Kosmosejaam aga umbes 400 km . Kõigub vastavalt vajadusele. Lihtsalt kiirused on erinevad.

[Kilo Tango]

...

Hea lugeda tarka vastust, aga küsiks siis, et kuidas seda raketti kaaluta olekus juhitakse, et ta üldse kaaluta oleksus avakosmosesse lõikama ei pane?

Kõik on kaaluta olekus, mida parajasti alt ei toetata ja mis liigub ballistilist trajektoori mööda. Ka siis kui kodanik batuudi peal üles hüppab on ta hetkest, mil jalad lahkuvad trampoliini pinnalt kuni hetkeni kui need sinna tagasi maanduvad, kodanik kaaluta olekus. See ei tähenda, et kodanik oleks orbiidile sattunud. Orbiidile satub kodanik siis kui tema horisontaalkiirus on selline, et ballistilise trajektoori maandumispunkt on väljaspool maakera pinda enam-vähem samal kõrgusel pinnast, kui see, kust ta alutas (see on nüüd räige lihtsustus, kuid tundub, et siinkohal vajalik). Kõrgust on vaja rakettidel ainult selleks, et va atmosfäärist välja saada. Kui atmosfääri poleks võiksid satelliidid vihiseda üsna madalal ja raketid stardiksid kohe horisontaalsuunas.

Sisuliselt satub objekt orbiidile siis kui kodanik viskab objektiga kaugust, kuid viskab maakerast mööda. Selleks vajalik miinimumkiirus on u. 8 km/s maakera ligidal (da. 1000 km piires).

[Dr.Sci]

...

Hea lugeda tarka vastust, aga küsiks siis, et kuidas seda raketti kaaluta olekus juhitakse, et ta üldse kaaluta oleksus avakosmosesse lõikama ei pane?

Kõik on kaaluta olekus, mida parajasti alt ei toetata ja mis liigub ballistilist trajektoori mööda. Ka siis kui kodanik batuudi peal üles hüppab on ta hetkest, mil jalad lahkuvad trampoliini pinnalt kuni hetkeni kui need sinna tagasi maanduvad, kodanik kaaluta olekus. See ei tähenda, et kodanik oleks orbiidile sattunud. Orbiidile satub kodanik siis kui tema horisontaalkiirus on selline, et ballistilise trajektoori maandumispunkt on väljaspool maakera pinda enam-vähem samal kõrgusel pinnast, kui see, kust ta alutas (see on nüüd räige lihtsustus, kuid tundub, et siinkohal vajalik). Kõrgust on vaja rakettidel ainult selleks, et va atmosfäärist välja saada. Kui atmosfääri poleks võiksid satelliidid vihiseda üsna madalal ja raketid stardiksid kohe horisontaalsuunas.

Sisuliselt satub objekt orbiidile siis kui kodanik viskab objektiga kaugust, kuid viskab maakerast mööda. Selleks vajalik miinimumkiirus on u. 8 km/s maakera ligidal (da. 1000 km piires).

Tegelikult ei piisa ka kiirusest 8 (täpsem oli vist 7,8 km/s) et automaatselt orbiidile jääda, ilma täiendavate kursimuudatusteta tuled ikka alla tagasi, kehtib kuni algkiiruseni 11,2 km/s. Kurssi peaks muutma selliselt et valitud orbiidi (ring, ellips) puutuja ühtiks kiirusvektori suunaga. Kiirustel üle 11,2 km/s ja kuni miski 31, pääsed Maa mõjuväljast välja aga mitte Päikese, ja jällegi ilma kurssi muutmata, peaks miski aja pärast tee Maaga ikkagi lõikuma...
Aga kellel igav ja aega palju, siis on olemas selline hariv mäng nagu "Kerbal Space Program", pange omale juppidest rakett kokku ja mängige Kim-i.

[kalvis]

Info pärineb 60-ndatel eesti keelde tõlgitud vene kosmoseraamatutest ja kohati lihtsalt telekatest vaadatud dok.filmidest.

Raketti pööratakse väljapool atmosfääri mitut moodi:
a) osadesse põlemisdüüsidesse antakse vähem kütust ja teistesse rohkem. Valdav meetod, peamine vedelkütuse rakettides
b) keeratakse liigendite abil düüsi. Seda kasutas USA kui üldse kasutas? (vene raamatutes see variant puudus). Seda seepärast, et USA alustas tahkekütuse rakettidega ja tahkekütust ei saa düüsi meetodil reguleerida (töötavad täiesti teisel põhimõttel - seal polegi pumpi ega muid asju)
c) kosmoselaevadel on paljude eri nurkade all väiksed minidüüsid, milles siis ühe plahvatusega saadakse pööramiseks vajalik impulss. Maapealt kosmosesse saatmiseks ei kasutata.

Kui Kim Junni raketti käis 2000 km otsekõrgusel ära siis on tegu USA-sse kohale lennuvõimelise raketiga.
Muidu kõik raketid niikui saavad 20 km kõrgusel atmosfäärist välja keeratakse kohe maapinnaga paraleelsemaks (elliptiliseks) sest see meetod nõuab kõige vähem kütust orbiidile (või kosmosesse) saamiseks.
100 km on juba kõrgus kus peaaegu saab vabalt teha ringi ümber maa, st. lasti toimetada USA-sse. Gagarin tegi tiiru 300 km kõrgusel ümber maa.
Kui Junni oma käis 2000 km kõrgusel ära siis ballistilise orbiidiga võib ta mida tahes kuhu saata.

Õnneks jänkide raketikaitsekilp on võimeline Kim Junni raketi alla tooma kui vaid nad seda sooviksid.

[Manurhin]

Venemaa avas praamiühenduse Põhja-Koreaga:
http://maailm.postimees.ee/4116775/pild ... ja-koreaga

Küllap siis Putleril mingid tunded Kim Jong-Hullu vastu ikka on...

[Chupacabra]

Pole Putleril Junni vastu mingeid tundeid. Tal on lihtsalt vaja olla rahvusvahelisel areenil, tema soov on et temaga räägitakse läbi ja nii proovib ta isolatsioonist välja murda. Kuna Korea poolsaarel kipub tuliseks, siis pistab ta kohe oma nina sinna.

[Elagu Ukraina]

Venemaa avas praamiühenduse Põhja-Koreaga:
http://maailm.postimees.ee/4116775/pild ... ja-koreaga

Küllap siis Putleril mingid tunded Kim Jong-Hullu vastu ikka on...

Vastukaaluks Ukrainale, kes pääses euroopasse, tegi Putin viisavabaduse P-Koreaga. Peab ju kuidagi vastama.

[Manurhin]

Vastukaaluks Ukrainale, kes pääses euroopasse, tegi Putin viisavabaduse P-Koreaga. Peab ju kuidagi vastama.

Isegi kui Putin tõesti tahaks Schengeni stiilis viisavabadust P.K.-ga (loe: Vladivostoki vallutamist näljaste põhjakorealaste hordide poolt), siis Kim ei lubaks midagi taolist isegi üle oma laiba ka mitte . Samas minu teada peaks see praamiühendus olema üle hulga aja esimene reisijate liikumise võimalus Venemaa ja P.K. vahel. Rongi ja lennukiga said turistid siiani sinna riiki ainult Hiinast, Venemaa ja P.K. vahel liikusid vaid kaubarongid ja küllap ka -laevad. Ausalt öelda ma üldse ei imestaks, kui Putin Kimile mingit salajast sõjalist abi annaks. Kasvõi selleks, et läänele sanktsioonide eest natukesegi käkki keerata. Oma kõige uuemat militaartehnoloogiat ei jaga Venemaa muidugi kellegagi, aga kasvõi nt. teadmisi mingi vanema kola kohta, mis omal juba relvastusest maha võetud või maha võtmisel - miks ka mitte. Korralik madin Korea poolsaarel pole ilmselt küll Putini kõige märjem unenägu, aga kui see juba niikuinii tuleb, siis mida vägevam see olema saab ja mida rohkem ja mida kauemaks USA ja selle liitlaste jõude endaga seob, seda paremad on vattide šansid läänepiiril midagi korraldada.

[Zuslik]

Olid siin alles uudised kus Venemaa vedas Vladivastokki eshelonide viisi õhutõrjet. Ja kuidagi raske oli uskuda, et seda sinna paari junn-i rakettipärast veeti!

[AlarKa]

Siit saate ehk oma küsimustele vastuseid...
http://podcast.kuku.postimees.ee/2017/0 ... 05-180915/

[PaganHorde]

http://maailm.postimees.ee/4113869/maai ... a-koreasse

http://tehnika.postimees.ee/4119709/wan ... -arvuteile

Kaudselt teemasse aga võimalik et Kimi reziim teenib raha nii.

[wyrd]

http://arvamus.postimees.ee/4124825/geo ... 1495916899
Ei saa enam ise ka aru mis toimub. Läheb siis sõjaks või mitte.