Pistaks siia targemate jutu vahele ka rohujuure tasemelt elamusi. Esimene Kevadtorm ja kogemuse võrra rikkam. Nüüd kui lõpuks välja magatud, on jälle inimese tunne peal.
Kaitses, kaitses, kaitses ehk possal olemise võlud ja valud. Kogu nädala sisse mahtus kaks suuremat madinat, millest esimene läks puhta perse ja alles teine kinkis väheke motivatsioonitõstet. Liitlasi nägime palju, sõjatehnika kogus ja valik avaldas muljet nii maa peal kui õhus, Kaitseväe poole pealt saime näha ja kogeda Scoutsi ja Kuperjanovi vastutegevust. Rõõm oli näha, et Scoutsi panustatud raha on asja ette läinud, sest meist jooksid nad üle nagu niuhti. Kuperjanovi rünnakule aga punnisime kõvasti vastu ja andsime vähemasti sama kõvasti kui saime. Muidu nagu õppustel ikka, vahekohtunikud ei näe ja vastased ei sure, ikka kiirustatakse et minna järgmisse kohta molutama, käsk muutub poole tunni jooksul kolm korda, VIPid tulevad külla ikka siis, kui peaks positsioone ette valmistama ning keegi kurat ei saa aru, kelle kopter-lennuk-droon seal parajasti põriseb.
Proovin kah tark näida ehk mõned mõtted:
Kaitseliitlasele väljajagatav laskemoona kogus on kohutavalt ebapiisav vähegi sisukama lahingu jaoks. Ise sai „haavatuna” kiiruga kaasvõitlejatele salvi ja linte laetud ning kaasvõitlejad käisid omade „laipu” salvedest vabastamas. Ei salved ega lindid ei maksa palju ning tean peale enda mitmeid kaasvõitlejaid, kes neid oma raha eest lisaks soetavad. Kuid sama hästi võiks olla rühmavanemal autos kast maleva poolt ostetud salvi-linte varuks ja lahingusse minnes moon juba lintidesse-salvedesse jagatuna, et koheselt saaks kätte jagada. Ja seda lisaks hangitud salve-lindi asja võiks kuidagi vähemalt soosida või toetada, mitte nina kirtsutada ja mulle laskemoona hoidmise eeskirjadest rääkida. Nah*i ma teen selle pappkarbitäie padrunitega kui salved juba tühjaks lastud ja vastane teisel pool kraavi peale tuleb.
Kaitseliitlane va vabatahtlik hindab oma aega jube kõrgelt ja mott kipub kohe kõikuma, kui jääb mulje seosetust rabelemisest. See et vale infoga ja valesse suunda vastasele otse hambusse visatakse, ikka juhtub. Samas nädala jooksul liigutati meid vist neli korda ümber kolme erineva positsiooni vahel, lisaks tegime ühel positsioonil mitmeid kordi „masinatele-ringkaitsesse-masinatele-ringkaitsesse” harjutusi, mille sügavam sisu ja mõte jäigi meist kaugeks. Korra aga unustati lihtsalt pooleks ööks suvalisele positsioonile maha, kuna info meie „julgestuse” olemasolust läks ümberpaiknemise käigus ilmselt kaduma. Liitlastele saadeti meid aga „appi” siis kui need juba ümber paiknesid. Vägisi jäi mulje, et kuskil käib mingi sihitu rabelemine ja reaalse vajaduse asemel püütakse õppusest lihtsalt maksimumi välja pigistada meid kaardil ringi paigutades. Eks peame lihtsalt harjuma vähem mõtlema ja lootma, et kuskiltpidi on alati asjal mingi mõte ka sees
Puhkeaja planeerimine kipub käima ikka läbi mingi kummalise „pärast kodus magate” filtri. Plaani järgi justkui saaks puhata aga siis arvuta maha postil ja ahjuvalves (nädala alguses oli täitsa vaja) olemine, briifid, öised ümberpaiknemised ning mingite suvaliste üksuse jaoks moona ümberlaadimine, kuna logistika laadimispunkt asus just meie positsioonidel. Nii kippus täitsa puhast uneaega ööpäeva kohta sinna paari-kolme tunni kanti ja päeval vastast passides sai tihti näha täiesti akrobaatilistes poosides magama jäänud võitlejaid. Kui lisada siia juurde eelmises punktis mainitud hämming tegevuse sisukusest, siis kippus nädala lõpuks juhe ikka väga kokku minema. See pole minu poolt niivõrd virin, et „laske sõjas ka magada” kuivõrd mõte, et nii kulub inimressurss kordades kiiremini lihtsalt ära. Nädala lõpuks ei saa enam kindel olla et võitlejad on oma ülesannete kõrgusel, et vaatluspost ikka vaatleb ja et vastane sulle kuklasse ei hiili.
Kokkuvõttes tegelikult oli hea õppus, sain palju targemaks, oskan oma varustust nüüd paremaks kohendada ning meeldiva üllatusena pidasin kogu õppuse füüsiliselt vastu. Päris mitmeid nooremaid kaasvõitlejaid pidid sanitarid õppuse käigus turgutama. Pidev magamatus mõjus küll veidi vaimule, kuid kamraadide toel saime kõik end kokku võetud.
VA info jääbki probleemiks ja "kuskilt ülevalt" ei anta ega omata seda mitte kunagi "piisavalt"