NATO artikkel 5

[Martin Peeter]

Vihmavarjuusk argumente juurde ei saanud. "Kevadtorm" koos liitlastega oli vägev, aga see kohtumine üsna kesise resultaadiga. Võiks öelda lausa s...

http://www.err.ee/598155/trump-kritisee ... anustamist

"Ta ütles, et kaks protsenti (SKPst - toim) on täielik miinimum, mida tuleb maksta, ja kui arvestada seda, mida teised riigid on maksmata jätnud, siis tuleb rääkida suurtest võlgadest," sõnas Ehand.

Lisaks märkis Trump NATO värskelt valminud uue peakorteri kohta, et ta ei ole kordagi küsinud, kui palju selle ehitamine maksma läks.

Enne tippkohtumist ütles Euroopa kõrge diplomaat, et eelkõige oodatakse Trumpilt kinnitust NATO aluspõhimõttele, et rünnak ühe liitlase vastu on rünnak kõigi vastu. "Sõnadel on kaalu ja seda oodatakse väga," nentis ta.

Selgesõnalist kinnitust, et tema administratsioon on pühendunud NATO ühistele julgeolekugarantiidele, USA president paraku ei andnud. BBC teatel näitab ainuüksi asjaolu, et selline küsimus on üles kerkinud, kui pingeline on suhe organisatsiooni ja Trumpi vahel, kelle juhitav riik on selle juhtliige.

[ruger]

Foreign Policy peab oma artiklis Trumpi käitumist ja suhtumist artikkel 5-te tippkohtumisel, rünnakuks NATO vastu.
http://foreignpolicy.com/2017/05/26/tru ... l-of-nato/

USA poolelt rahvusliku julgeoleku nõunik McMaster rahustab
http://www.businessinsider.com/mcmaster ... ine-2017-5

EDIT 28.05.2017
Uuring Ida- ja Kesk Euroopa poolsest suhtumisest NATO osas
http://globsec.org/globsec2017/news/glo ... ern-europe

[Martin Peeter]

Leia viis erinevust!

Merkel: Euroopa ei saa oma liitlastele enam täielikult toetuda

http://www.err.ee/598688/merkel-euroopa ... lt-toetuda

Juhtkiri: Ameerika hääl Trumpi suust

http://arvamus.postimees.ee/4126389/juh ... umpi-suust

Ilmselt toimus eelmisel nädalal liitlasesuhetes mingi oluline areng, mille suhtes me ei tea päris, kuhu see viib. See on kõik, mida piiratud info pealt öelda võib. Üldiselt on Merkel oma ütlemistes väga ettevaatlik, aga seda nüüd mingiks ümmarguseks jutuks pidada ei saa.

EDIT:

Üsna autoriteetne allikas Reuters teeb DT välisvisiidist ja sellega toimunud muutustest kokkuvõtte.

https://www.yahoo.com/news/european-all ... 52894.html

Igal juhul oleme me sisenemas mingisugusesse dünaamilisemasse välispoliitika etappi, mis mämmivatele europehmodele ei meeldi kuidagi. Mõjud meile - kes me oma naabruse tõttu väga pehmostumise poolt ei ole - ei ole sugugi selged ega ühesed.

EDIT:

ERRi Välisilm teemal on väga hea:

http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/val ... e/valisilm

[ruger]

USA armee olukorrast annab pildi kindral Milley
http://www.thefirearmblog.com/blog/2017 ... ployables/

[HeiniR]

Ei oska mujale hetkel panna.

http://www.defensenews.com/articles/fy1 ... priorities

Ehk siis USA armee 2018 prioriteedid. Mitmed asjad nagu elektrooniline luure, Euroopas paiknevate soomukite parem kaitstus jne on kasulikud otseselt meie kaitsevõimele.
Väga oluline, minu arvates paradigma muutus, on toimumas AD vallas, st lisaks Patrioti täiendamisele, võetakse ette ka Avenger ja õlaltlastav Stinger.

[Kapten Trumm]

NATO ja Venemaa raketitõrjesüsteemide võrdlus
http://www.defensenews.com/articles/res ... commentary

See "analüüs" on suht põlve otsas treitud ega käsitle üldse strateegilist raketitõrjesüsteemi, mis asub Moskva oblastis (ja on seal asunud juba 1970ndatest), piirdudes vaid piiratud ABM võimega kaugmaa ÕT-ga. Külma sõja aegsete kokkulepetega oli kummalegi vastasele lubatud 1 raketitõrjesüsteem, venelased ehitasid selle valmis, aga USA mitte.

https://en.wikipedia.org/wiki/A-135_ant ... ile_system
https://en.wikipedia.org/wiki/A-35_anti ... ile_system

See peaks sisaldama tuumalaengutega eksoatmosfäärilisi raketitõrjerakette, millega peetakse sisseütleva lõhkepea tabamise tõenäosust suuremaks kui läänes praegu kasutatavatel kineetilistel tõrjerakettidel (millega tuleb piltlikult öeldes kuuliga kuuli tabada ning seejuures õiget).

http://tass.com/defense/926764

Selles üllitises räägitakse selle raketikilbi uuendamisest uute, S-500 õhutõrjerakettidega.

[Gideonic]

Külma sõja aegsete kokkulepetega oli kummalegi vastasele lubatud 1 raketitõrjesüsteem, venelased ehitasid selle valmis, aga USA mitte.

Kui nüüd väga tähti närida siis päris korrektne see väide ei ole. USAs oli sarnane Safeguard süsteem aasta aega täitsa kasutusel (1975-1976)

Safeguard was a two-layer defense system. The long-range Spartan missile would attempt interception outside the Earth's atmosphere. The missile's long range allowed protection of a large geographic area. If the Spartan failed to intercept the incoming offensive missile, the high performance and high speed but short ranged Sprint missile would attempt an interception within the atmosphere. Both missiles used nuclear warheads, and they relied on destroying or damaging the incoming warhead with radiation rather than heat or blast. The Spartan carried a weapon with a 5 megatons of TNT (21 PJ) yield; the Sprint in the 1 kiloton of TNT (4.2 TJ) range.

Through the Safeguard era, talks between the US and Soviet Union originally started by Johnson were continuing. The Anti-Ballistic Missile Treaty of 1972 limited the US and Soviet Union to two ABM sites each. Safeguard was scaled back to sites in North Dakota and Montana, abandoning initial work at a site in Missouri, and cancelling all other planned bases. Construction on the two remaining bases continued until 1974, when an additional agreement limited both countries to a single ABM site. The Montana site was abandoned with the main radar partially completed. The remaining base in North Dakota, the Stanley R. Mickelsen Safeguard Complex, became active on 1 April 1975 and fully operational on 28 September 1975. By that time the House Appropriations Committee had already voted to deactivate it.[3] The base was shut down on 10 February 1976.

[Kapten Trumm]

No just, aasta oli kasutusel....
Venelaste Moskva ABM süsteem on olnud operatsioonivõimeline enamvähem kogu aeg peale selle loomist.
Selle täiendamine ei lakanud ka peale NSVL lagunemist.
Ameeriklased pidasid seda nii suureks takistuseks, et on räägitud 200 tuumalõhkepeast selle hävitamiseks tuumasõja korral.

[EOD]

Moskva kaitseks oli loodud statsionaarne kompleks S-25 "Berkut". https://en.wikipedia.org/wiki/S-25_Berkut

[Some]

Jäin just mõtlema, et kui efektiivne too tuumaplahvatus väljaspool atmosfääri ikka olla võib... Lööklainet ei ole ja soojuskiirgus kahaneb kaugusega ruutsõltuvuses. Äkitse kineetiline lähenemine siiski odavam ja mõistlikum?

[Gideonic]

Jäin just mõtlema, et kui efektiivne too tuumaplahvatus väljaspool atmosfääri ikka olla võib... Lööklainet ei ole ja soojuskiirgus kahaneb kaugusega ruutsõltuvuses. Äkitse kineetiline lähenemine siiski odavam ja mõistlikum?

Viidatud WIKI artiklis ka väideti et need amid plaanisid pigem radiatsiooni, mitte soojuskiirgusega, neid lõhkepäid rivist välja lüüa. Korralikku tabamist kineetiline lõhkepeaga on lihtsalt kõvasti keerulisem saavutada. Kui see tõepoolest töötab on sel loomulikult eeliseid (näiteks ei lööda enda sateliite rivist välja) jms.

[Kapten Trumm]

Moskva kaitseks oli loodud statsionaarne kompleks S-25 "Berkut". https://en.wikipedia.org/wiki/S-25_Berkut

S-25 oli ikka mõeldud aerodünaamiliste märkide vastu (lennukid).
See ei omanud erilist levikut, kuna peagi tuli peale palju parem pool-mobiilne süsteem S-75 (mis sai populaarseks üle ilma).
Ballistiliste rakettide tabamise võimet vanakooli vene ÕT rakettidel polnud ühelgi, esimene võime oli spetsiaalsetel raketitõrjerakettidel, mis Moskva ümber asetati.
Piiratud ABM võimet on venelased väitnud olevat alates S-300 süsteemidest (kuid pole lahingus tõestatud).
Tuumalõhkepeade kasutamine võiski olla tingitud sellest, et tollaste tehniliste võimalustega oli võimatu mitu km sekundis lähenevat lõhkepead tabada.
Neid kasutasid ka ameeriklased.

[Kapten Trumm]

Viidatud WIKI artiklis ka väideti et need amid plaanisid pigem radiatsiooni, mitte soojuskiirgusega, neid lõhkepäid rivist välja lüüa. Korralikku tabamist kineetiline lõhkepeaga on lihtsalt kõvasti keerulisem saavutada. Kui see tõepoolest töötab on sel loomulikult eeliseid (näiteks ei lööda enda sateliite rivist välja) jms.

Olen lugenud, et lõhkepea on päris lihtsalt vigastatav, sest tema kiirus on suur ja lendamine nt saastapilve võib selle lagundada.
Näiteks sihtmärgid, mille hävitamine vajab otsetabamust või tabamust väga lähedal paigutatakse mõningase omavahelise kaugusega kobaratesse, kuigi tundub loogikavastane (tuleb hajutada).
Sedasi on neid raskem hävitada, esimene maapeale tuumapauk tõstab lendu tuhandeid tonne sodi ja seda pilve läbides pidid teised lõhkepead pidid riknema.
Samas algfaasis startivat ICBM-i ei pidanud see sodi väga häirima, sest kiirus on veel väike.
Nii olen lugenud. Ameeriklased nimetavad "missiles protecting missiles".

[Gideonic]

Samas algfaasis startivat ICBM-i ei pidanud see sodi väga häirima, sest kiirus on veel väike.
Nii olen lugenud. Ameeriklased nimetavad "missiles protecting missiles".

Eks see ole ka üsna loogiline. Sõltuvalt sisenemisnurgastvõib lõhkepea kiirus olla Mach 20 (7,5 km/s) kandis või isegi üle selle:

A body reentering the atmosphere at speeds approaching Mach 20 experiences temperatures in excess of 15,000 degrees Fahrenheit (F). In practice, the RV never reaches this temperature because of a strong shock wave ahead of the blunt body that dissipates more than 90 percent of this energy to the atmosphere. As the RV reenters the atmosphere, it encounters tremendous deceleration forces—as high as 50 Gs, or 50 times the normal force of gravity. All internal operational components must function under these extreme conditions and additionally must withstand the high lateral loads and intense vibrations encountered

Reentry Vehicles

A ballistic missile is only powered for a short time during flight. The total flight time for an ICBM is about 30 minutes, but powered flight lasts only five to 10 minutes. The remainder of the time is spent “coasting” to the target. The velocity of powered flight may reach 15,000 mph, or Mach 20, but it really is gravity that does the work of getting the payload to the target. Once an ICBM-borne vehicle begins to encounter atmospheric drag during reentry, aerodynamic heating and braking begins. Induced drag and lift affect the reentry vehicle’s trajectory. There are no control surfaces on a true ballistic reentry vehicle. It acts more like a bullet as it falls to the target

Loomulikult kiirendusfaasis (eriti atmosfääris) sellist kiirust ei saavutata

[Aixc]

Huvitav artikkel, ehk sobib siia, kuigi teemaks rohkem nagu euroarmee vaikne loomine. Rumeenia ja Tšehhi osade brigaadide viimisest Bundeswehri alluvusse pole vist veel juttu olnud.

Germany Is Quietly Building a European Army Under Its Command
Berlin is using a bland name to obscure a dramatic shift in its approach to defense: integrating brigades from smaller countries into the Bundeswehr.
https://foreignpolicy.com/2017/05/22/ge ... s-command/

Every few years, the idea of an EU army finds its way back into the news, causing a kerfuffle. The concept is both fantasy and bogeyman: For every federalist in Brussels who thinks a common defense force is what Europe needs to boost its standing in the world, there are those in London and elsewhere who recoil at the notion of a potential NATO rival.

But this year, far from the headlines, Germany and two of its European allies, the Czech Republic and Romania, quietly took a radical step down a path toward something that looks like an EU army while avoiding the messy politics associated with it: They announced the integration of their armed forces.Romania’s entire military won’t join the Bundeswehr, nor will the Czech armed forces become a mere German subdivision. But in the next several months each country will integrate one brigade into the German armed forces: Romania’s 81st Mechanized Brigade will join the Bundeswehr’s Rapid Response Forces Division, while the Czech 4th Rapid Deployment Brigade, which has served in Afghanistan and Kosovo and is considered the Czech Army’s spearhead force, will become part of the Germans’ 10th Armored Division. In doing so, they’ll follow in the footsteps of two Dutch brigades, one of which has already joined the Bundeswehr’s Rapid Response Forces Division and another that has been integrated into the Bundeswehr’s 1st Armored Division. According to Carlo Masala, a professor of international politics at the University of the Bundeswehr in Munich, “The German government is showing that it’s willing to proceed with European military integration” — even if others on the continent aren’t yet.