Mets kui kaitseressurss

[2korda2]

Metsa statistikaga on mõned nüansid, mida "kõik raiutakse lagedaks" hüüdjad (suures osas linnainimesed, kes päris metsa satuvad väga harva) ei oska arvestada - mets kasvab ka põhimaanteedest kaugemal kui 400meetrit. Kui linnainimene maanteel uhab ja üksteise järel jäävad silma värsked langid, siis võib tõepoolest teha ennatliku järelduse nagu metsa raiutaks liiast. Tegelik põhjus sellisel vaatepildid on lihtlabaselt majanduslik - metsa langetamisel on üks olulisemaid parameetreid ligipääsetavus. Seetõttu raiutaksegi alustuseks langid, mis asuvad teede lähedal. Samal ajal metsastuvad aga suured alad teedest kaugemal. Metsa meil vähemaks ei jää. Hea ligipääsetavusega raieküpset metsa võib aga samas vähemaks jääda.

[Roamless]

Kehvad lood selle transpordi arendamisega:
- teed korraliku maantee, vuravad vene tankid
- laiendad lennujaama, maandub dessant
- ehitad sadama, spetsnaz näeb avatud rambilt juba Toompead

Võtsid mult sõnad suust Lisaks veel niipalju, et paralleelselt neljarealistega ei lookle mitte vanad teed, vaid uute sõlmede ümbersõidud ja läbipääsud. Seda on eriti palju näha Tallinn - Tartu mnt uuel lõigul nn Viikingite küla lähistel, seega mitte neljarealiste maanteede kogu ulatuses, vaid ainult mõnes lõigus, kuigi ka endal tekib väike küsimus, kas kuidagi odavamalt ei saanud (ala freesitud asfaldist ülepinnatud teed), et kahel pool neljarealise kõrval veel päris pikalt korralikult joonitud asfalteeritud kaherealised maanteed jooksevad, mõnest millel kord päevas vaid mõni traktor korra üle põristab.

[Kapten Trumm]

Kehvad lood selle transpordi arendamisega:
- teed korraliku maantee, vuravad vene tankid
- laiendad lennujaama, maandub dessant
- ehitad sadama, spetsnaz näeb avatud rambilt juba Toompead

Nali naljaks, aga paraadrivistuses hea nähtavusega maanteel vuravad tankid kõlab nagu javelinimehe märg unenägu.

Noh järeldus...kõlab nagu hobuse unenägu
Sellise laiusega koridoris on TT raketimehed (ja eriti kusti ja TT kahurimehed) kui tanki ja IFV sihturite märg unenägu, sest tulema mahub ju mitu masinat korraga ja ees avaneb korralik puhas ja takistustega laskesektor. Näiteks Peterburi maantee uutel lõikudel on juba see probleem, et sirged on 5-6 km otsenähtavusega. Tulevad kurvi tagant välja, jäävad seisma, vaatavad hoolega Prantsuse soojuskaameraga ja kui midagi sooja paistab, siis annavad tina.

Otsetule kaugus on üks probleem. Teine on tõkestatavus. Tüüpsel Eesti metsavaheteel, kus läbitava teekoridori laius pole isegi 10 m (mahub korraga 2 masinat tegutsema) ja kus otsenähtavust on well alla kilomeetri, on mehhaniseeritud vastasel hulga raskem oma eelist maksma panna. Kasvõi juba sellega, et tõkestada soomukitele fotol nähtav 60+ m lai Peterburi maantee lõik on vaja juba brigaadi ressursse (rasketehnika jne), mõnemeetrine teekoridor aga tõkestatakse vabalt ära kompanii või kitsamas kohas isegi rühma vahenditega. Lisaks igasugu suured viaduktid ja sillad, eriti kui nad pole rahuajal õhkimiseks ette valmistatud, on paras probleem õhku lasta (isegi pataljoni vahenditega mitteteostatav).

Mida lagedam ja pikema otsenähtavusega maastik, seda lihtsam on üritus mehhaniseeritud ja suure otsetule jõuga vastasele. Käänulisel metsavaheteel, kus nähtavus ei ületa 389 meetrit ja tee laius on 8 meetrit, on päris keeruline tankipataljoni tulejõudu maksma panna, sest tulistada saab korraga ainult esimesed 1-2 tanki/soomukit.

[Lemet]

Minu tähelepanekud on siiski mitte asfaldiäärsetest lageraietest(kuigi ka neid on hoomatavalt juurde tulnud), vaid jalgrattaga kulgetavatelt metsateedelt. Kusjuures paljudelt mahajäetud raidekohtadelt võiks mõni pere südamerahuga mitme talve kütte kokku korjata. Vanasti jäid langid justkui puhtamad maha. Seda siis Kilingi-Nõmme kandist, Ardu ümbrusest, Rapla maakonnast, Ida-Virumaal, Andineemel jm.

[Kapten Trumm]

Kevadtormil nähtud lankidel võib seda kinnitada, maha jääb selline risumägi sellest harvesterist, et jalgsi käies murra jalaluud ära.
Lisaks, kui on talvel paksem lumi olnud, on kännud kui tankitõkked (meeter ja kõrgemad).

[TTA]

Minu tähelepanekud on siiski mitte asfaldiäärsetest lageraietest(kuigi ka neid on hoomatavalt juurde tulnud), vaid jalgrattaga kulgetavatelt metsateedelt. Kusjuures paljudelt mahajäetud raidekohtadelt võiks mõni pere südamerahuga mitme talve kütte kokku korjata. Vanasti jäid langid justkui puhtamad maha. Seda siis Kilingi-Nõmme kandist, Ardu ümbrusest, Rapla maakonnast, Ida-Virumaal, Andineemel jm.

https://www.riigiteataja.ee/akt/126022014016?leiaKehtiv - Paragrahv 9.

Tendents jätta maha rohkem raidmeid on seotud säästva metsa majandamisega. Jättes majanduslikult vähetasuva osa metsa (selle asemel et näiteks põletada), taastub mets kiiremini, kuna kõdunev oksarisu ja kännud sisaldavad rohkem toitaineid kui põletamisest jäänud tuhk. Okste vallidesse kuhjamine loob muidugi illusiooni nagu oleks neid rohkem kui tavaliselt, sest nad paistavad nii paremini silma. Loomulikult on teatav oht suuremaks kahjurite levikuks, kuid see on viimaste uuringute põhjal väidetavalt väiksem kui varem arvatud.

[Drax]

Noh järeldus...kõlab nagu hobuse unenägu
Sellise laiusega koridoris on TT raketimehed (ja eriti kusti ja TT kahurimehed) kui tanki ja IFV sihturite märg unenägu, sest tulema mahub ju mitu masinat korraga ja ees avaneb korralik puhas ja takistustega laskesektor. Näiteks Peterburi maantee uutel lõikudel on juba see probleem, et sirged on 5-6 km otsenähtavusega. Tulevad kurvi tagant välja, jäävad seisma, vaatavad hoolega Prantsuse soojuskaameraga ja kui midagi sooja paistab, siis annavad tina.

Ole nüüd veidigi suuremeelsem! Ehk leiavad meie AT-mehed kustidest javelinideni ikka endale sobiva positsiooni ja viimased saavad head nähtavust edukalt ära kasutada? Kui mu mälu ei peta, siis sinu jutustustes kipub olema nii, et kui skaudid ja liitlased vastupidises suunas Narva poole tõttavad, siis piisab nende takistamiseks paarist raskes lastis ja rikutud piduritega rekkast. Mainin seda lihtsalt kui näidet suuremeelsusest.

[Martin Peeter]

Rekkadest nüüd mõni teine kord, aga suur ja lai lage, kohati lausa kilomeetrite ulatuses, töötab ikka pigem tankiüksuste kasuks. Meil siin ka teemalõim "Gustimehe kaitseks", mis natuke neid kustimeeste positsioonivaliku ja -kaitse dilemmasid avab.
Muidugi liig kitsas metsatee, kus nähtavus paarkümmend meetrit ja trajektoori varjavad oksad, ei sobi isegi kustimehele, rääkimata Javelinist.

[Kapten Trumm]

Päris selge on, et toodud fotodest alumisel näidatud teedega maastik on lihtsamalt ja väiksema ressursikuluga kaitstav. Mida rohkem metsa ja sood, seda lihtsam on jalaväel võidelda. Ja seda keerukam on idasõbral oma eelist maksma panna. Seda peab samuti asjade ehitamisel arvestama.

Lisaks on meil viimasel ajal kombeks hoida kõrgepingeliinide alused sihid puhtad ja korras, seal ju samasugune 100 m lage koridor, nähtavust kui palju.

[Fucs]

Siin oli juttu, et Eestis raiutakse metsad maha ja nõnna on VF tankidel mõnus Tallinna poole vurada. Numbrid seda kahjuks ei kinnita.

Graafik: Eestis on metsarohkusega sajandi parim seis
http://majandus24.postimees.ee/4138677/ ... utm_source

See graafika räägib metsamaast, mitte kasvavast metsast, metsa täiusest ega metsa rinnetest jms.
Lageraielank on jätkuvalt metsamaa. Nii lagedana kui võsastununa.

Metsamaad on kindlasti juurde tulnud.
Seda nii metsastunud kasutamata heinamaade ja põllumaade arvelt, kui ka muudetud nõuetest mingi maa metsamaaks tunnistamise/kinnitamise kohta.
Viimasest "juurdekasvu" variandist sai siin kusagil juba kunagi pikemalt kirjutatud.

[Kriku]

Siit edasi läks pigem loodus- ja keskkonnakaitseks umbes 7 leheküljel.

[Kriku]

Maa sihtotstarbe muut(u)misega seonduv läks majapidamismurede hulka. Täna nutu ja hala teemast siia suunatud materjal aga metsa alla väetiseks.

Kui teema juurde tagasi tulla, siis Ukraina sõjas on näha olnud nii metsa (sh. looduskaitsealade vööndi) kui põlluäärsete puuderibade riigikaitseline tähtsus.